Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
09. märts 2012



MÄRTS






Veebruari teisel poolel võimutsenud muutlike ilmade segadik päädis eriliselt ebameeldiva ilmaga eelmisel Uudistaja-päeval, 2. märtsil: lörtsisadu, tugev tuul, lopased ja libedad tänavad
  

Raekoja platsi Johannese jääkujul oli jälle kord vihma vastu keep üll
 
Pärast seda on järjest jõulisemalt ilmarööpaid seadnud kõrgrõhkkond, juhatades temperatuurikõveraid üsna ühelaadse stsenaariumi järgi: külmad või väga külmad (üleeile varahommikul oli Jõgeval lausa –22 kraadi) ööd ning päikesepaistelised päevad.
 
 

Kolmapäeva hommikul oli ka tuul üsna vaiki
  

Kui nädalavahetusel suutis päike päeva päris soojaks kütta, siis ...
  

... esmaspäevast alates olid Tartus ka päeval enamasti miinuskraadid ja veel lahti sulamata rajad väga libedad
  

Aga kevadehõngu on õhus ja puud muudavad värvi
  

Lund pole nädal juurde toonud ja seepärast on 29. veebruari ja ...
  

... 6. märtsi EMHI lumekaardid üsna üht nägu: arvud on pigem pisut kahanenud või pole üldse muutunud



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 




Märtsi Eesti Loodus: fosforiidist Scotti ja Mercatorini
Põhilugu arendab intrigeerivat teemat Eesti fosforiidi kasutusvõimaluste üle: tänavu möödub 25 aastat fosforiidisõja algusest. Praegu on selle maarde varud kuulutatud passiivseks, kuna kaevandamise oht keskkonnale on eeldatavasti üsna suur. TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu aga arvab, et nüüdisaegseid tehnoloogiaid rakendades ning üldist fosfaattoorme vajadust arvestades võiks siiski kaevandada Ida-Kabala väljal (Kunda jõe ja Sonda vahel), eriti kui pidada silmas arendajate huvi samast põlevkivi ammutada. Reinsaluga väitlevad geoloogid Rein Raudsep ja Ivar Puura, kes ei pea Eestis fosforiidikaevandusi vähemasti praegu tasuvaks: ei keskkonnakaitselistel ega majanduslikel põhjustel.
Sel aastal möödub 500 aastat geograaf Mercatori sünnist. Tema leiutist atlast kasutame tänini, rääkimata tema projektsioonis koostatud navigeerimiskaartidest. Ajaloolisi teemasid on märtsinumbris teisigi: täiendame lõunapooluse vallutuslugu Robert Scotti retke meenutamisega. Tuul Sepp kirjeldab rituaale, mille käigus linnud tunnevad kosja minnes ära õige kaasa, Siim Sepp aga jätkab maailma liivade mineraloogilist tutvustamist.
Intervjuu kaudu saame tuttavaks Valgetähe teenetemärgi pälvinud looduskaitsja ja zooloogi Uudo Timmi ning tema tööga. Ta seostub paljudele eeskätt lendorava ja teiste pisiimetajatega, ent tema panus meie looduskaitse arendamisse on tunduvalt ulatuslikum. Remo Savisaar annab lugejale nõu, kuidas pildistada virmalisi: seda loodusnähtust saab meil jälgida ka märtsis. Lühemates kirjutistes tutvustatakse Ahhaa keskuse eluslooduse nurgakest ja lindude toiduladusid ning matkarada viib seekord lugeja Tudusohu Virumaal.
Eesti Loodus




EESTI  SÕNUMEID

 

 

 


Eerik Kumari
Allikas: ut.ee
 
Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku
Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama Eerik Kumari looduskaitsepreemia kandidaate. 7. märtsil möödus Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja professor Eerik Kumari sünnist 100 aastat.
Kõnealust preemiat on antud 1989. aastast. Sellega tunnustatakse isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseteadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Tavapäraselt antakse preemia kätte iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel.
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab ministeerium ettepanekuid, keda tunnustada Eesti looduskaitse märgiga. Ettepanekud, kus on vabas vormis kirjas nominendi looduskaitsetegevuse ülevaade, tuleb saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
Keskkonnaamet korraldas Eerik Kumari 100. sünniaastapäeval Roosta puhkekülas seminari „Protected areas as part of green infrastructure” („Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”). Seminariga märgiti asjaolu, et Eesti on 2012–2014 Euroopa looduskaitsealade liidu Põhja-Balti regiooni (EUROPARC Nordic-Baltic) eesistujamaa.
Eile, 8. märtsil oli Tartus Eesti looduseuurijate seltsi ja teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni konverents, mis oli pühendatud Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale. Ühtlasi avati kaks näitust: „Sada aastat – sada pilti” (koostaja Vaike Hang) ja „Eerik Kumari ja Matsalu” (Kaja Lotman).
Keskkonnaministeerium
 

  



Maa-ameti geoportaali vaadatakse pool miljonit korda kuus
Maa-ameti eestvõttel kümme aastat tagasi loodud ja pidevalt elektrooniliste kaardirakendustega täienev geoportaal on juurdepääs Eesti mahukamatele riiklikele ruumiandmetele ja kaardikogudele.
Geoportaalist geoportaal.maaamet.ee näeb topograafilisi aluskaarte, ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, aadressiandmeid, detailplaneeringuid jpm.
Paljudes teistes Euroopa riikides sellise täpsusega andmeid tasuta ei avalikustata, seevastu geoportaali suurim väärtus on see, et Eesti riigi ruumiandmed on avalikud, neid saab tasuta vaadata ja kasutada.
Maa-amet pani geoportaalile aluse 2001. aasta lõpus, luues esimese elektroonilise kaardirakenduse, et näidata põhikaardil ja ortofotodel katastri- ning administratiivüksuste piire. Selline mahukas riigi ettevõtmine oli tollal väga uuenduslik. Nüüdseks on maa-ameti geoportaalist saanud meie infoühiskonna enesestmõistetav osa, mis on Eesti jaoks niisama oluline kui näiteks Google Earth kogu maailmale. Geoportaali kasutatakse 500 000 korda kuus, päringute arv ulatub aastas 80 miljonini.
Maa-ameti kaardirakendused on loodud koostöös AS-iga Datel.
Vt. geopotaali tutvustust: www.youtube.com/watch?v=r2V6ofQ_Fzk.
Maa-amet
 
 
 

Lipuehtes Tartu ülikooli peahoone 2. märtsil, kui lõppes 28. veebruaril alanud rahvusvaheline kongress „Kultuuri mitmekeelsus”. Sellega tähistati Juri Lotmani 90. sünniaastapäeva. Tartusse oli tulnud Lotmani sõpru, kolleege ja õpilasi: kokku üle 130 teadlase 21 riigist
 
Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
Kuni 7. maini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektor valitakse 31. mail.
Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ teaduskondade nõukogud, 15 TÜ korralist professorit ühiselt, TÜ üliõpilaskond, TÜ ametisolev rektor ja endised rektorid ning teiste Eesti teadusasutuste nõukogud.
Rektori valib ülikooli valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogu liikmed on kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid ning juhtteadurid.Rohkem infot www.ut.ee/rektori-valimised-2012.
Tartu ülikool
 



Ilves
Foto: Wikimedia
 
Hundi- ja ilvesejaht on selleks hooajaks lõppenud
Metsas on alanud kevadine pesapunumise aeg ning suurkiskjate jaht on selleks hooajaks lõppenud.
Hundijaht algas 1. novembril, ilvesejaht 1. detsembril. Mõlema liigi jahihooaeg lõppes 28. veebruaril. Kütiti 149 hunti ja 99 ilvest.
Hundi- ja ilvesejahi korralduse alus on suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava. Küttimislimiiti määrates võetakse arvesse vajadust säilitada kiskjate asurkonna soodne seisund, aga samas vähendada võimalikke kahjustusi.
Mandri-Eestis oli lubatud küttida 160 hunti, millest kütiti 143 isendit. Hiiumaal lasti lubatud viiest hundist neli ning Saaremaal lubatud viiest kaks.
Ilvest oli mandril lubatud lasta 100 isendit, kätte saadi 98. Saaremaal ilveselimiiti polnud, Hiiumaal oli lubatud küttida üks ilves ja see ka tabati.
Keskkonnaamet
 

  



Skytte medali saab Tõnis Lukas
Tartu ülikool teatas 2. märtsil, et ülikooli senat otsustas anda Skytte medali riigikogu liikmele Tõnis Lukasele. Statuudi järgi antakse Skytte medal ühiskonna- või riigitegelasele, kes on möödunud aasta jooksul kõige enam Tartu ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule kaasa aidanud. 2010. ja 2011. aastal ei esitatud autasu kandidaate ega antud autasu.
Skytte medaliga tunnustab ülikool Tõnis Lukase kaasabi TÜ rahvusülikooli positsiooni kindlustamisel ning ülikooli arendamisel nüüdisaegse juhtimisstruktuuriga kõrgharidus- ja teadusasutuseks.
Varasematel aastatel on medali saanud Marju Lauristin ja Mart Laar (1995), Mihkel Pärnoja (1996), Katarina Brodin, Jacques Faure, Kai Lie ja Svend Roed Nielsen (1998), Lennart Meri (2001), Andrus Ansip (2002), Jüri Raidla (2004), Andres Lipstok (2005), Dag Hartelius (2008) ning Rein Taagepera (2009).

 

  

 
Ilmunud on Eesti rohelise liikumise ajalehe Rääk järjekordne number.
Vt. www.roheline.ee/images/stories/rk_nr_25_veebruar_2012.pdf.
  
  


TASUB OSALEDA



Allikas: ELF
 
Konnad teel(t)
Võrgupaigast www.elfond.ee/et/konnadteel leiate infot Eestimaa looduse fondi (ELF) sellenimelise looduskaitseürituse kohta. Tegemist on suurte talgutega, mille käigus püütakse vabatahtlike abiga päästa tuhandeid sigimistuhinas maanteedele tulevaid konni.
Konnatalgulistele ning kõikidele huvilistele peetakse 15. märtsil kell 18 Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) tasuta loeng „Konn astus usinasti mööda teed. Miks ta kohale ei jõudnud?”. Piret Pappel mittetulundusühingust Põhjakonn räägib, millal ja mis põhjustel kahepaiksed rändavad ning kuidas inimene saaks nende elu kergemaks muuta.
 

  

Linnulaagrisse Alam-Pedja looduskaitsealal 19.–21. märtsil
kutsuvad noori Tartu keskkonnahariduskeskus, Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Palupõhja looduskool.
Oodatud on 13–18-aastased; õpitakse linde ja loendusmeetodeid ning tehakse tutvust Alam-Pedja loodusega. Osalemissoovist tuleb teada anda hiljemalt 12. märtsil. Tänu KIK-i toetusele saab osaleda tasuta. Lähemalt vt. EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
 

  

 Eesti geoloogiakeskuse XX aprillikonverents
„75 aastat rakendusgeoloogilisi uuringuid Eestis” peetakse 30. märtsil Tallinna tehnikaülikooli küberneetikamajas (Akadeemia tee 21).
Pärast konverentsi on Eesti geoloogiakeskuses (Kadaka tee 82) diskussiooniklubi, kus saab arutleda päevakajalistel teemadel ja tutvuda Eesti vanima ning suurima ettevõttega, kes teeb rakendusgeoloogilisi uuringuid.
 

  

 
Allikas:
www.tamsalu.ee/paemuuseum
 
„Pajatusi paekivist”
on Porkuni ja paekiviteemaline giidi- ja koduloovõistlus. See koosneb kahest osast: eeltöö ja lõppvooru etteaste. Eeltöö on 1,5–3 lehekülge pikk vabas vormis kirjatöö Porkuni, paepiirkonna ja paekivi ning paemuuseumi teemal.
Eeltööde esitamise tähtaeg (aadressil paemuuseum@tamsalu.ee) on 31. märts ning parimad lõppvooru pääsenud teatatakse 16. aprillil. Lõppvoor toimub 5. mail. Vt. http://www.tamsalu.ee/paemuuseum/uudised_konkurss.html.
 

  

Talilinnujoonistusi
saab Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (Kompanii 10) vaadata tööpäeviti 10–17 kuni 31. märtsini. See on Tartu loodusmaja õpilaste igatalvise joonistusvõistluse kokkuvõte. Seekord oli teemaks „Talilinnud”, laekus 133 tööd 7 huviringi õpilastelt. Tööde autorid on 1.–12. klassi õpilased.
 

  

 

Kuni pühapäevani on Tartu ülikooli botaanikaaias
üleval orhideenäitus „Käpaliste kütkes”. Tegemist on kolmanda Lõuna-Eesti orhideenäitusega, kus seekord on võimalik tutvuda enam kui 120 liigiga, millest 20 on vaatajatele välja pandud esimest korda. Pühapäeval kell 12 ja 14 korraldatakse näituse raames taimerühma tutvustavad ekskursioonid. Igal näitusepäeval on müüa suures valikus õitsvaid potiorhideesid. Näitust saab botaanikaaia piletiga vaadata iga päev kell 10–18.
 


Veel näitusi Tartus
Laulupeomuuseumis (Jaama 14) on Eesti siseturvalisuse muuseumi näitus „Mees kuldse nööbiga”, mis räägib üle 300 aasta vanast korstnapühkija elukutsest.
Näitus pälvis 2011. aastal Eesti muuseumide näituste festivalil esikoha.
Tartu linnamuuseumis saab tänasest 15. septembrini vaadata Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud näitust „Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini”. Näitus esitleb Tartut kui Eesti filmi- ja kinolinna 20. sajandil. 



MAAILMAST




 


Käharpingviinid

Foto: Trevor Glass / RSPB
 

Saareelanike kiire tegutsemine aitas käharpingviine
Inglise kuningliku linnukaitseühingu RSPB eestvõttel tehtud loendus kinnitab, et Tristan da Cunha saarte käharpingviini (Eudyptes moseleyi) koloonia sai aastataguses õlikatastroofis vähem kannatada, kui kardetud.
Mäletatavasti sõitis Tristan da Cunha ühe saare, Nightingale’i juures mullu 16. märtsil karile ja purunes Brasiiliast Singapuri teel olnud mootorlaev Oliva, millel oli 65 000 tonni sojaube ja 1500 tonni kütteõli. Järgnevate päevade jooksul jõudis õli ka teistele saartele, Tristanile ja UNESCO maailmapärandisse kuuluvale Inaccessible’i saarele.
Saarestik on koduks 65 protsendile käharpingviini maailmaasurkonnast. 2009. aasta loenduste järgi pesitses Tristanil 6700, Inaccessible’il 54 000, Nightingale’il 25 000 ja Middle Islandil 83 000 paari. 2011. aasta hinnangu põhjal oli pesitsejaid kokku 154 000 paari.
Juliet Vickery RSPB-ist möönab küll, et ehkki esialgsed andmed tõid suure kergenduse, ei maksa veel hõisata: õnnetuse vahetu mõju oli tõesti väiksem, kui kardetud, aga keegi ei tea, millal ja mil määral võivad ilmneda järelmõjud. Sestap tuleb asurkonda veel aastaid hoolikalt seirata. Katrine Herian lisab aga, et kahtlemata tuleb kiita saarestiku elanike tublidust: nende kiire ja otsustav tegutsemine aitas kindlasti vältida hoopis hullemat. „Me küll ei saa veel õlilekke tegelikku mõju ulatust täpselt teada, aga me teame, et kõik, mida teha sai, ka tehti,” kinnitas Herian. Kohe õnnetuse järel hakati õliga määrdunud linde püüdma ja puhastama. Veel olulisem oli aga see, et välditi suurema hulga pingviinide sattumist saastunud merealale.
Väidetavasti oli veel 1950. aastatel käharpingviini olnud miljoneid. Ei ole teada, miks selle liigi käekäik on sedavõrd halvenenud, et liik on sattunud kogu maailmas ohustatud liikide hulka.
RSPB
 

  


 

Sajad miljonid tonnid ohtlikke jäätmeid ohustavad veekogusid
Kestlikku kaevandamist nõudvad organisatsioonid Earthworks ja MiningWatch Canada on võtnud kokku oma uurimused selle kohta, kuidas kaevanduskompaniid saastavad kaevandus- ja tootmisjääkidega veekogusid. Raporti „Troubled Waters: How Mine Waste Dumping is Poisoning Our Ocean, Rivers, and Lakes” leiate võrgupaigast www.nodirtygold.org/troubledwaters.cfm.
Selle kohaselt pumpavad kaevanduskompaniid igal aastal jõgedesse, järvedesse ja ookeani üle 180 miljoni tonni ohtlikke kaevandusjäätmeid. Neis võib sisalduda kolm tosinat ohtlikku kemikaali, mille koostises leidub arseeni, pliid, elavhõbedat ja tsüaniide. Raporti kinnitusel leidub kaevandusjäätmeid mägede viisi Alaskast ja Kanadast kuni Norra ja Kagu-Aasiani. Kõike ohtlikum on sellise aheraine uputamine veekogudesse.
Ilmnenud on mõnegi rahvusvahelise kaevanduskompanii kaksikmoraal: kui asukohamaades on selline tegevus keelatud või seda piiratakse, siis leitakse oma jäätmetele lõppladestuskoht mõne teise riigi veekogus. Raporti kinnitusel on maailma suurimate kaevanduskompaniide hulgas vaid üks, mille reeglistik keelab täielikult ohtlike jäätmete uputamise jõgedesse ja ookeani, ning mitte ühtegi, mis keelaks selle tegevuse järvedes.
Uurimuse autorid pakuvad ka teisi, ohutuid ladestusviise, näiteks tühjaks ammutatud kaevandustesse, ning kinnitavad, et pole ühtegi reaalset viisi saada jäätmeid kätte ookeanist. Jõgedesse ja järvedesse ladestatu kas või osalinegi eemaldus on aga nii pööraselt kallis, et seda ei hakka keegi tegema.
Eartworks / MiningWatch Canada
 

  

 
Foto: Transport for London
 
Üle Londoni hakkavad foorid lugema sekundeid
Pärast edukaid katseid paigaldatakse paljudele Ühendkuningriigi pealinna jalakäijate ülekäikudele tablood, mis näitavad, kui kaua tuleb oodata rohelist tuld ja kui kaua see veel põleb.
2009. aasta sõltumatu uuringu kinnitusel ei mõistnud 2/3 jalakäijaid keelava punase mehikese ja lubava rohelise mehikese vahel korraks kustuva märgutule tähendust. Seepärast paigutati 2008 kaheksasse paika Londonis ülekäikudele sekundiloendurid.
Uuring näitas, et täpne teave turvalise tänavaületuse võimaluse kohta oli meelepärane 83%-le jalakäijaist; sealhulgas andis positiivse hinnangu 94% liikumispuudega inimestest ja 79% lastest.
Seepärast saavad 2012. aasta suvest samasuguse näidiku veel 200 ülekäiku. Londoni seenioride talituse juht Samantha Mauger kiitis uuendust, kuna tema hinnangul olid paljud eakad hakanud lausa vältima kodust lahkumist või pikemaid käike, sest kartsid, et ei jõua küllalt kiiresti tänavat ületada. Nüüd peaks vanurite turvatunne liikluses suurenema.
ELTIS
 

  

 
Uuritud tormipääsu pääseb jälle turvaliselt lendu
Foto: Shane McInnes / BirdLife
 

Tormipääsu põhjustab Uus-Meremaal tormi
Praegu veel eestikeelse nimetuseta tormipääsu Oceanites maorianus kannab ingliskeelset nime New Zealand Storm-petrel. Liiki peeti hävinuks, ent 2003. aastal taasavastati selle liigi isendeid Uus-Meremaa Hauraki lahe merepargist. Sellest ajast peale on väheldase, vaid 35 grammi kaaluva merelinnu teemal palju vaieldud: kas ta ikka pesitseb mõnel piirkonna saarel või on sattunud Uus-Meremaa vetele vaid eksikülalisena ja nimetus „Uus-Meremaa tormipääsu” pole sugugi õigustatud.
BirdLife Internationali (BI) just kohalike linnukaitseprojektide toetuseks 2007. aastal asutatud ühenduse BI Community Conservation Fund rahaabiga saadeti teele uurimisrühm, kelle ülesanne on koguda Huaraki lahes teavet ja püüda leida kinnitust tema võimaliku pesitsemise kohta.
Meeskonnal õnnestuski erivahenditega viis seda liiki tormipääsut kinni püüda ja koguni neljal neist olid kõhul nn. haudelaigud: kindel tõend, et liik tõesti pesitseb selles piirkonnas. Nüüd püütakse haruldasest liigist võimalikult palju teada saada ning otsida võimalusi ja õiget aega lindude jälgimiseks raadiomärgiste abil.
BirdLife




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012