|
 |
| | MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
|  |
UUDISTAJA
30. märts 2012
MÄRTS
Kui möödunud nädalal palistasid TÜ botaanikaaias äsja
õide puhkenud taimi lumevööd, siis sel nädalal on plats palju kevadisem.
Talvine lumekupp
Must lumeroos (fotod: Katre Palo)
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
    
EESTI SÕNUMEID
Ilvesed on inimpelglikud ja targad loomad,
seetõttu on neid elusalt püüda üsna keeruline (foto: ELF/Jüri-Ott Salm)
Järvamaa
ilvesed saavad uue kodumetsa Poolas
Eestimaa looduse
fond teeb koostööd maailma looduse fondi Poola haruga, et taastada Kirde-Poola
ilvesepopulatsioon.
Sealse populatsiooni
häving on suuresti seotud ilveste üleküttimisega 1980. aastatel. Praegusajal on
ilves Poolas kaitse all, Eestis aga jahiloom: viimaste loendusandmete järgi on
meil ligikaudu 800 ilvest, pindalalt seitse korda suuremas Poolas aga vaid
paarsada. Viies ilveseid Poola, saame Eesti ilveseasurkonda piirata ilma jahita
ja samas asustada Poola geneetiliselt sobivad isendid.
Esialgi viidi
Poola Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsadesse neli ilvest: kaks isas- ja kaks
emaslooma. Ilveste püügipiirkondade valikul Eestis on lähtutud loomade
asustustihedusest ja kohalike koostööpartnerite vastutulelikkusest. Esimesed
Poola asustatud ilvesed püüti kastlõksu Järvamaal.
Maailma looduse
fondi Poola osakond on Kirde-Poolas Piska metsaalal püüdnud ilvesepopulatsiooni
taastada juba alates 2006. aastast. Uue elujõulise asurkonna loomiseks on kavas
viia Eesti ilveseid Poola ka tulevikus.
Eestimaa looduse
fond
Eesti märgalad ja ökoturism pälvisid tähelepanu
Ramsari märgalade sekretariaat tunnustas Haapsalu-Noarootsi märgala kaitse
ja kasutuse korraldust, tuues selle ala eeskujuks teistele riikidele.
Esile on toodud paar aastat tagasi alanud Vormsi ja Osmussaare
maastikukaitseala ning Silma looduskaitseala hõlmanud projekt, mille käigus on
ulatuslikul alal taastatud liigirikkad märjad niidud ja edendatud piirkonnas
loodusturismi. Projekti toel rajatud Silma õpikojas korraldatakse õpilastele
loodusprogramme; huvilised saavad ümbruskonnaga tutvuda jalgratta-, jalgsi- või
paadimatkadel, samuti korraldatakse linnuvaatlusi.
Sekretariaat kiitis seejuures oskust siduda säästvalt inimeste tegevus,
loodus ja keskkonnaharidus.
Haapsalu-Noarootsi märgalal kordasaadetu võimaldas arvata piirkonna
rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja.
Toonases projektis osalenud keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni
juhataja Kaja Lotmani sõnul andsid väga suure panuse kohalikud elanikud, kes
aitasid taastada niite ja edendada loodusharidust. Ühtlasi märgib Kaja Lotman,
et Ramsari nimekirja saamine ja Haapsalu-Noarootsi märgala esiletoomine on
kiitev hinnang Eesti looduskaitse püüdlustele.
Ramsari konventsiooniga on üle maailma liitunud 160 riiki ning
rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimestikku kuulub nüüdseks üle 2000 ala.
See on maailma suurim kaitsealade võrgustik, mis hõlmab peaaegu
200 000 000 hektarit maad.
Peale Haapsalu-Noarootsi kuuluvad nüüdsest nimekirja ka Agusalu, Lihula ja
Leidissoo: kokku on Eestis 17 Ramsari-ala kogupindalaga 304 778 ha.
Keskkonnaamet
Linnalinnuvaatluse käigus nähti Tartus
jõgivästrikku: ta on Eestis haruldane läbirändaja ja pesitseja (foto:
vikipeedia)
Linnalinnuvaatlusel saadi pikim liiginimekiri Tartus
Möödunud
pühapäeval kõledat tuult, paigutist vihma ja nullilähedast temperatuuri
trotsides käisid kangemad linnuhuvilised võidu linnalinde vaatlemas.
Üritusest võttis tänavu osa sada huvilist 19 linnas. Võistluse kümneaastase
ajaloo vältel ei ole varem nii paljudes linnades vaatlusi tehtud.
Kui liigirikkuse poolest on tavaliselt esikolmikus olnud rannikul asuvad
linnad, siis sel aastal tuli üllatus: kõige pikem, 57 linnuliigiga nimekiri
saadi Tartus. Vaatlejate võistkonda kuulusid Riho Marja, Risto Mets, Margus
Ots, Uku Paal ja Peeter Raudsepp.
Vähemalt poolsada linnuliiki vaadeldi veel Tallinnas (54), Haapsalus (53)
ning Kärdlas (50).
Kokku nähti linnalinnuvaatluse raames 91 eri liiki sulelist. Ootuspäraselt
jäi silma arvukalt rändlinde: mitu haneliiki, ristpart, sookurg, kiivitaja,
merisk, põldlõoke, punarind ja metsvint. Kõige tähelepanuväärsem leid oli
Tartus kohatud jõgivästrik, kes meie aladel on haruldane läbirändaja ning
pesitseja.
Kõnealusel linnuvaatlusüritusel peeti arvestust ka nn. ässade üle:
vaatlejate kõnepruugis on need linnuliigid, keda õnnestub näha vaid ühes
linnas. Sel korral said ässadeks näiteks hüüp, väikepistrik, sookiur ja
hangelind Haapsalus, nõmmelõoke Kehras, merisk ja kaelus-turteltuvi Kuressaares
ning vesipapp Viljandis.
Linnalinnuvaatlust korraldab Eesti ornitoloogiaühing ning see toimub igal
märtsikuu pühapäeval alates 2002. aastast, üritust toetab
keskkonnainvesteeringute keskus.
EOÜ
TASUB OSALEDA
Hakka äikesevaatlejaks!
Kõik huvilised,
olenemata vanusest, meteoroloogiateadmistest ja põhierialast, on oodatud
liituma Eesti äikesevaatlejate võrguga, et üheskoos koguda andmeid hooaja
äikesenähtuste kohta.
Ühelt poolt on
äikesevaatlus põnev tegevus, teiselt poolt saab igaüks seeläbi anda panuse
Eesti äikeseandmestiku kogumisse. Vaatlusmärkmeid võrreldakse välku
registreerivate automaatseadmete abil kogutud andmetega, samuti kasutatakse
ohtlike äikesenähtuste statistikas.
Võrgustikuga
liitujad saavad juhendi ning vaatluslehed tasuta.
Eesti
äikesevaatlejate võrk on tegutsenud aastast 2006 ning kogunud
äikesevaatlusandmeid huvilistelt üle Eesti. Kuue tegevusaasta jooksul on
vaatlejavõrgustikus osalenud ligi 500 huvilist.
Rohkem teavet
saab lugeda ja ühtlasi registreeruda Eesti äikesevaatlejate võrgu kodulehel
web.zone.ee/eav/
Looduse
omnibuss sõidutab karstialale
Laupäeval, 31.
märtsil on sõit Tuhala nõiakaevule, Eestimaa kivide kuninga juurde ja
Kuimetsa karstialale.
Kõige suurem
vaatamisväärsus on praegusel aastaajal selles piirkonnas kindlasti keev
nõiakaev, kuid põnevust pakuvad ka Ämma auk, Äia auk, Veetõusme allikad ja
Virulase koobas. Matka nimetatud loodusväärtuste juurde juhib ja juhendab Ants
Talioja.
Buss väljub
Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10.00 ja on tagasi pealinnas kell 17.
Sõidu eest küsitakse täiskasvanutelt, sh. tudengitelt ja pensionäridelt 10
eurot, õpilastelt 5 eurot, koolieelikud saavad tasuta.
Info ja
registreerimine tel. 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee.
Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu
Aprillis on
tähelepanu all lemmikloomad ja nende tervis, seetõttu korraldatakse 31. märtsist kuni 28. aprillini
üle Eesti tasuta loenguid. Räägitakse lemmikute
terviseprobleemidest ja nende vältimisest, vastutustundlikust loomapidamisest
ja sellest, kuidas võimaldada lemmikloomadele hea elu.
Eesti loomakaitse
seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul soovitakse lemmikloomade hea tervise
kuu raames teadvustada loomaomanikele, et oma hoolealuse tervist ja heaolu
tuleks jälgida iga päev. Laiem siht on juhtida kogu ühiskonna tähelepanu
vastutustundlikule loomapidamisele.
Loengusarja
raames annavad teavet ja nõuandeid nii Eesti loomakaitse selts kui ka loomaarstid,
lemmikloomade toitumissoovitusi jagab Royal Canin Estonia.
Loengute kava
leiab Eesti loomakaitse seltsi kodulehelt loomakaitse.ee/?q=node/1050, üksiti
saab selle kaudu registreeruda. Ennast saab kirja panna ka e-kirja teel info@loomakaitse.ee.
Eesti loomakaitse
selts
Foto: Katre Palo
Vana
suitsusauna teisaldamise õpituba
Võrumaal Sänna
kultuurimõisas tegutseb 13.–14. aprillil vana suitsusauna/palkhoone teisaldamise
õpituba. Üritus algab 13. aprillil kell 10.00 ja on tasuta. Juhendab Andres Ansper, kes on rahvusliku ehituse seltsi
liige, Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate
juhendaja ja raamatu „Igamehe suitsusauna aabits” autor.
Lisateavet saab Hindrek Voult tel. 5647 4448 või weouyou@gmail.com
Eesti filmi rajaleidjad
Eesti filmi saja
aasta juubeli raames on ERMi näitusemajas kuni 27. maini võimalik
vaadata huvitavat ja sisukat näitust „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja
põhjarahvaste juures”.
Näitus keskendub
neile vapratele filmitegijatele, kes on käinud ekspeditsioonidel hõimurahvaste
juures: Soomes, Siberis ja Setomaal. Huvilistele on uudistamiseks välja pandud
kaadrid võtteplatsidelt ja filmirahva rännakutelt.
Eesti filmi rajaleidjate sekka on arvatud kõik kaameramehed, kirjanikud,
etnoloogid, helimehed, filoloogid, antropoloogid ja kunstnikud, kes on osalenud
filmiekspeditsioonidel alates 1970.–1980. aastatest. Nõnda saab näitusel näha
ka pilte Eesti vabariigi endisest presidendist Lennart Merest: temast sai
filmimees just nendel ekspeditsioonidel. Piltidel rändavad veel Rein
Maran, operaatorid Ago Ruus ja Enn Putnik, toimetaja Reet Sokman, ETV ametlik
fotograaf Raivo Tiikma, filmiheli tipp-professionaal Enn Säde, etnograafilise
teema tundjad Aado Lintrop ja Tõnu Seilenthal, noor Mart Meri jt. Näha saab ka
toonaseid tehnilisi abilisi Smenat, Zeniti, Nikonit, H8, kuulsat Arriflexi ja
ülitundlikku suundmikrofoni: need kõik aitasid ekspeditsioonide õnnestumisele
kaasa.
ERM
TÜ loodusmuuseum korraldab
linnuõppekoolituse
Koolitus toimub 23.–24.
aprillil Tartu ümbruses; oodatud on osa võtma õpetajad ja juhendajad.
Kahe õppepäeva
jooksul vaadeldakse ja kuulatakse linde eri elupaikades: käiakse Aardla
poldril, Käreveres ja teistel looduse õpperadadel. Ühtlasi käsitletakse liikide
tunnuseid ja määramist ning tutvustatakse välivaatluse metoodikat.
Koolitust
juhendavad Margus Ots, Veljo Runnel ja Külli Kalamees.
Õppepäevadele
sõidetakse bussiga Tartust Vanemuise 46 juurest. Võimaluse korral tuleks kaasa võtta binokkel.
Koolitusel saab
osaleda tasuta; mõlemal päeval pakutakse ka lõunasööki. Osalenud saavad TÜ
koolitustunnistuse.
Huvilistel
palutakse ennast kirja panna hiljemalt 16. aprilliks. Rühma suurus on piiratud.
Oma nimi, isikukood, postiaadress, meiliaadress, telefoninumber ja asutuse nimi
tuleb edastadada e-kirja teel loodusmuuseum@ut.ee
või helistada tel. 737 6076.
Koolitusinfot
jagab Külli Kalamees kulli.kalamees-pani@ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
Aimeartiklite võistlus doktorantidele
Tartu ülikool
kutsub kõiki doktorante osa võtma populaarteaduslike artiklite võistlusest:
oodatud on eesti keeles kirjutatud kuni 5000 tähemärgi pikkused aimelood, mis
ei ole varem avaldatud ning hõlmavad doktorandi uurimisteemat.
Parimad teadusest kirjutajad saavad rahalisi auhindu. Esikohatöö saab 1000
eurot, teine koht 500 eurot ja kolmanda koha saavutaja 250 eurot.
Populaarteaduslikke artikleid oodatakse aadressil novaator@ut.ee kuni 1. maini. Teadlastest ja
ajakirjanikest koosnev žürii teeb oma otsuse 15. mail ning tulemused avalikustatakse Tartu
ülikooli teadusuudiste portaalis www.novaator.ee.
Rohkem teavet
leiab www.ut.ee/et/teadus/doktorantide-artiklikonkurss
TÜ
NUPUTA
Kahe nädala
taguses Uudistajas taheti teada, mis kivi on pildil ja kus see asub.
Õige vastus on
Kürema (Kiirema) männikivi Läänemaal Nõva vallas. Aitäh
vastuse saatjatele!
Õigesti arvajaid
oli kuus, loosiauhinnaks lubatud raamatu – Juhan Lepasaare „Sooradadel” saab Mare
Urbas. Head lugemist!
Kuna uuel nädalal
on suur neljapäev, suur reede ja ühtlasi lihavõttepühad, siis soovib Uudistaja
toimkond kõigile meeleolukat pühadeaega ning ka munaõnne sisseoste tehes!
Pühade tõttu
ilmub järgmine Uudistaja 13. aprillil!
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
