Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA







UUDISTAJA
30. märts 2012



MÄRTS


 

Kui möödunud nädalal palistasid TÜ botaanikaaias äsja õide puhkenud taimi lumevööd, siis sel nädalal on plats palju kevadisem.


Talvine lumekupp


Must lumeroos
(fotod: Katre Palo)




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



           

 




EESTI  SÕNUMEID



Ilvesed on inimpelglikud ja targad loomad, seetõttu on neid elusalt püüda üsna keeruline (foto: ELF/Jüri-Ott Salm)

 

Järvamaa ilvesed saavad uue kodumetsa Poolas
Eestimaa looduse fond teeb koostööd maailma looduse fondi Poola haruga, et taastada Kirde-Poola ilvesepopulatsioon.
Sealse populatsiooni häving on suuresti seotud ilveste üleküttimisega 1980. aastatel. Praegusajal on ilves Poolas kaitse all, Eestis aga jahiloom: viimaste loendusandmete järgi on meil ligikaudu 800 ilvest, pindalalt seitse korda suuremas Poolas aga vaid paarsada. Viies ilveseid Poola, saame Eesti ilveseasurkonda piirata ilma jahita ja samas asustada Poola geneetiliselt sobivad isendid.
Esialgi viidi Poola Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsadesse neli ilvest: kaks isas- ja kaks emaslooma. Ilveste püügipiirkondade valikul Eestis on lähtutud loomade asustustihedusest ja kohalike koostööpartnerite vastutulelikkusest. Esimesed Poola asustatud ilvesed püüti kastlõksu Järvamaal.

Maailma looduse fondi Poola osakond on Kirde-Poolas Piska metsaalal püüdnud ilvesepopulatsiooni taastada juba alates 2006. aastast. Uue elujõulise asurkonna loomiseks on kavas viia Eesti ilveseid Poola ka tulevikus.

Eestimaa looduse fond

   

    




Eesti märgalad ja ökoturism pälvisid tähelepanu

Ramsari märgalade sekretariaat tunnustas Haapsalu-Noarootsi märgala kaitse ja kasutuse korraldust, tuues selle ala eeskujuks teistele riikidele.

Esile on toodud paar aastat tagasi alanud Vormsi ja Osmussaare maastikukaitseala ning Silma looduskaitseala hõlmanud projekt, mille käigus on ulatuslikul alal taastatud liigirikkad märjad niidud ja edendatud piirkonnas loodusturismi. Projekti toel rajatud Silma õpikojas korraldatakse õpilastele loodusprogramme; huvilised saavad ümbruskonnaga tutvuda jalgratta-, jalgsi- või paadimatkadel, samuti korraldatakse linnuvaatlusi.

Sekretariaat kiitis seejuures oskust siduda säästvalt inimeste tegevus, loodus ja keskkonnaharidus.

Haapsalu-Noarootsi märgalal kordasaadetu võimaldas arvata piirkonna rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja.

Toonases projektis osalenud keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul andsid väga suure panuse kohalikud elanikud, kes aitasid taastada niite ja edendada loodusharidust. Ühtlasi märgib Kaja Lotman, et Ramsari nimekirja saamine ja Haapsalu-Noarootsi märgala esiletoomine on kiitev hinnang Eesti looduskaitse püüdlustele.

Ramsari konventsiooniga on üle maailma liitunud 160 riiki ning rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimestikku kuulub nüüdseks üle 2000 ala. See on maailma suurim kaitsealade võrgustik, mis hõlmab peaaegu 200 000 000 hektarit maad.

Peale Haapsalu-Noarootsi kuuluvad nüüdsest nimekirja ka Agusalu, Lihula ja Leidissoo: kokku on Eestis 17 Ramsari-ala kogupindalaga 304 778 ha.

Keskkonnaamet

 

 


Linnalinnuvaatluse käigus nähti Tartus jõgivästrikku: ta on Eestis haruldane läbirändaja ja pesitseja (foto: vikipeedia)
 

Linnalinnuvaatlusel saadi pikim liiginimekiri Tartus
Möödunud pühapäeval kõledat tuult, paigutist vihma ja nullilähedast temperatuuri trotsides käisid kangemad linnuhuvilised võidu linnalinde vaatlemas.

Üritusest võttis tänavu osa sada huvilist 19 linnas. Võistluse kümneaastase ajaloo vältel ei ole varem nii paljudes linnades vaatlusi tehtud.

Kui liigirikkuse poolest on tavaliselt esikolmikus olnud rannikul asuvad linnad, siis sel aastal tuli üllatus: kõige pikem, 57 linnuliigiga nimekiri saadi Tartus. Vaatlejate võistkonda kuulusid Riho Marja, Risto Mets, Margus Ots, Uku Paal ja Peeter Raudsepp.

Vähemalt poolsada linnuliiki vaadeldi veel Tallinnas (54), Haapsalus (53) ning Kärdlas (50).

Kokku nähti linnalinnuvaatluse raames 91 eri liiki sulelist. Ootuspäraselt jäi silma arvukalt rändlinde: mitu haneliiki, ristpart, sookurg, kiivitaja, merisk, põldlõoke, punarind ja metsvint. Kõige tähelepanuväärsem leid oli Tartus kohatud jõgivästrik, kes meie aladel on haruldane läbirändaja ning pesitseja.

Kõnealusel linnuvaatlusüritusel peeti arvestust ka nn. ässade üle: vaatlejate kõnepruugis on need linnuliigid, keda õnnestub näha vaid ühes linnas. Sel korral said ässadeks näiteks hüüp, väikepistrik, sookiur ja hangelind Haapsalus, nõmmelõoke Kehras, merisk ja kaelus-turteltuvi Kuressaares ning vesipapp Viljandis.

Linnalinnuvaatlust korraldab Eesti ornitoloogiaühing ning see toimub igal märtsikuu pühapäeval alates 2002. aastast, üritust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

EOÜ

 

 



TASUB OSALEDA


Hakka äikesevaatlejaks!
Kõik huvilised, olenemata vanusest, meteoroloogiateadmistest ja põhierialast, on oodatud liituma Eesti äikesevaatlejate võrguga, et üheskoos koguda andmeid hooaja äikesenähtuste kohta.

Ühelt poolt on äikesevaatlus põnev tegevus, teiselt poolt saab igaüks seeläbi anda panuse Eesti äikeseandmestiku kogumisse. Vaatlusmärkmeid võrreldakse välku registreerivate automaatseadmete abil kogutud andmetega, samuti kasutatakse ohtlike äikesenähtuste statistikas.

Võrgustikuga liitujad saavad juhendi ning vaatluslehed tasuta.

Eesti äikesevaatlejate võrk on tegutsenud aastast 2006 ning kogunud äikesevaatlusandmeid huvilistelt üle Eesti. Kuue tegevusaasta jooksul on vaatlejavõrgustikus osalenud ligi 500 huvilist.

Rohkem teavet saab lugeda ja ühtlasi registreeruda Eesti äikesevaatlejate võrgu kodulehel web.zone.ee/eav/


 




Looduse omnibuss sõidutab karstialale

Laupäeval, 31. märtsil on sõit Tuhala nõiakaevule, Eestimaa kivide kuninga juurde ja Kuimetsa karstialale.
Kõige suurem vaatamisväärsus on praegusel aastaajal selles piirkonnas kindlasti keev nõiakaev, kuid põnevust pakuvad ka Ämma auk, Äia auk, Veetõusme allikad ja Virulase koobas. Matka nimetatud loodusväärtuste juurde juhib ja juhendab Ants Talioja.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10.00 ja on tagasi pealinnas kell 17. Sõidu eest küsitakse täiskasvanutelt, sh. tudengitelt ja pensionäridelt 10 eurot, õpilastelt 5 eurot, koolieelikud saavad tasuta.

Info ja registreerimine tel. 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee.

 
 
 




Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu
Aprillis on tähelepanu all lemmikloomad ja nende tervis, seetõttu korraldatakse 31. märtsist kuni 28. aprillini üle Eesti tasuta loenguid. Räägitakse lemmikute terviseprobleemidest ja nende vältimisest, vastutustundlikust loomapidamisest ja sellest, kuidas võimaldada lemmikloomadele hea elu.

Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul soovitakse lemmikloomade hea tervise kuu raames teadvustada loomaomanikele, et oma hoolealuse tervist ja heaolu tuleks jälgida iga päev. Laiem siht on juhtida kogu ühiskonna tähelepanu vastutustundlikule loomapidamisele.

Loengusarja raames annavad teavet ja nõuandeid nii Eesti loomakaitse selts kui ka loomaarstid, lemmikloomade toitumissoovitusi jagab Royal Canin Estonia.

Loengute kava leiab Eesti loomakaitse seltsi kodulehelt loomakaitse.ee/?q=node/1050, üksiti saab selle kaudu registreeruda. Ennast saab kirja panna ka e-kirja teel info@loomakaitse.ee.

Eesti loomakaitse selts


 

Foto: Katre Palo


Vana suitsusauna teisaldamise õpituba
Võrumaal Sänna kultuurimõisas tegutseb 13.–14. aprillil vana suitsusauna/palkhoone teisaldamise õpituba. Üritus algab 13. aprillil kell 10.00 ja on tasuta. Juhendab Andres Ansper, kes on rahvusliku ehituse seltsi liige, Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate juhendaja ja raamatu „Igamehe suitsusauna aabits” autor.

Lisateavet saab Hindrek Voult tel. 5647 4448 või
weouyou@gmail.com

 

 

 


 

Eesti filmi rajaleidjad
Eesti filmi saja aasta juubeli raames on ERMi näitusemajas kuni 27. maini võimalik vaadata huvitavat ja sisukat näitust „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures”.
Näitus keskendub neile vapratele filmitegijatele, kes on käinud ekspeditsioonidel hõimurahvaste juures: Soomes, Siberis ja Setomaal. Huvilistele on uudistamiseks välja pandud kaadrid võtteplatsidelt ja filmirahva rännakutelt.

Eesti filmi rajaleidjate sekka on arvatud kõik kaameramehed, kirjanikud, etnoloogid, helimehed, filoloogid, antropoloogid ja kunstnikud, kes on osalenud filmiekspeditsioonidel alates 1970.–1980. aastatest. Nõnda saab näitusel näha ka pilte Eesti vabariigi endisest presidendist Lennart Merest: temast sai filmimees just nendel ekspeditsioonidel. Piltidel rändavad veel Rein Maran, operaatorid Ago Ruus ja Enn Putnik, toimetaja Reet Sokman, ETV ametlik fotograaf Raivo Tiikma, filmiheli tipp-professionaal Enn Säde, etnograafilise teema tundjad Aado Lintrop ja Tõnu Seilenthal, noor Mart Meri jt. Näha saab ka toonaseid tehnilisi abilisi Smenat, Zeniti, Nikonit, H8, kuulsat Arriflexi ja ülitundlikku suundmikrofoni: need kõik aitasid ekspeditsioonide õnnestumisele kaasa.

ERM

    

 

 

 


TÜ loodusmuuseum korraldab linnuõppekoolituse
Koolitus toimub 23.–24. aprillil Tartu ümbruses; oodatud on osa võtma õpetajad ja juhendajad.

Kahe õppepäeva jooksul vaadeldakse ja kuulatakse linde eri elupaikades: käiakse Aardla poldril, Käreveres ja teistel looduse õpperadadel. Ühtlasi käsitletakse liikide tunnuseid ja määramist ning tutvustatakse välivaatluse metoodikat.

Koolitust juhendavad Margus Ots, Veljo Runnel ja Külli Kalamees.

Õppepäevadele sõidetakse bussiga Tartust Vanemuise 46 juurest. Võimaluse korral tuleks kaasa võtta binokkel.

Koolitusel saab osaleda tasuta; mõlemal päeval pakutakse ka lõunasööki. Osalenud saavad TÜ koolitustunnistuse.

Huvilistel palutakse ennast kirja panna hiljemalt 16. aprilliks. Rühma suurus on piiratud. Oma nimi, isikukood, postiaadress, meiliaadress, telefoninumber ja asutuse nimi tuleb edastadada e-kirja teel loodusmuuseum@ut.ee või helistada tel. 737 6076.

Koolitusinfot jagab Külli Kalamees kulli.kalamees-pani@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

 
 


Aimeartiklite võistlus doktorantidele
Tartu ülikool kutsub kõiki doktorante osa võtma populaarteaduslike artiklite võistlusest: oodatud on eesti keeles kirjutatud kuni 5000 tähemärgi pikkused aimelood, mis ei ole varem avaldatud ning hõlmavad doktorandi uurimisteemat.

P
arimad teadusest kirjutajad saavad rahalisi auhindu. Esikohatöö saab 1000 eurot, teine koht 500 eurot ja kolmanda koha saavutaja 250 eurot.
Populaarteaduslikke artikleid oodatakse aadressil novaator@ut.ee kuni
1. maini. Teadlastest ja ajakirjanikest koosnev ürii teeb oma otsuse 15. mail ning tulemused avalikustatakse Tartu ülikooli teadusuudiste portaalis www.novaator.ee.
Rohkem teavet leiab www.ut.ee/et/teadus/doktorantide-artiklikonkurss
   



 
NUPUTA



Kahe nädala taguses Uudistajas taheti teada, mis kivi on pildil ja kus see asub.
Õige vastus on Kürema (Kiirema) männikivi Läänemaal Nõva vallas. Aitäh vastuse saatjatele!

Õigesti arvajaid oli kuus, loosiauhinnaks lubatud raamatu – Juhan Lepasaare „Sooradadel” saab Mare Urbas. Head lugemist!



Kuna uuel nädalal on suur neljapäev, suur reede ja ühtlasi lihavõttepühad, siis soovib Uudistaja toimkond kõigile meeleolukat pühadeaega ning ka munaõnne sisseoste tehes!

Pühade tõttu ilmub järgmine Uudistaja 13. aprillil!







Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012