Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. september 2004


Mngige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale vi aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Septembri Eesti Loodus: mullakaitsest ei saa le ega mber

Mulla vrtusest ja selle kaitse vajadusest tundub kll palju kirjutatud olevat, kuid ometi tuleb teema juurde ikka tagasi tulla. Septembri Eesti Loodusest saab levaate meie muldade senisest uurimisest ja seirest, muldade hvimisest nii Eestis kui ka kogu maailmas, geneetiliselt muundatud organismide ja mulla elustiku seostest ning paljust muust mulda puudutavast. Intervjuu professor Mari Ivaskiga keskendub mullaelustiku uurimisele Eestis: liigirikkuselt ei j kodumaa muld kuigi palju alla troopiliste vihmametsade omale.
Jtkame aasta puu, lepa tutvustamist. Seekord kirjutab Kuulo Kalamees seentest, kes ei saa hakkama ilma halli lepa vi sanglepata. Seente ja puude kooselu vormub sageli ektomkoriisana, sellest nhtusest aitab aru saada Triin Suvi.
Tutvustatakse ka Prnumaa suurimat, Ntsi-Vlla looduskaitseala ning Pae karstiala Raplamaal, saab teada kastani ja hobukastani eripradest ning Eesti tuntuima hdroloogi ja maaparandusteadlase Karl Hommiku elutst. Tjuhend annab nu, kuidas pildistada ikest, ning essees vaeb Toomas Paul eetika ebaloomulikkust.

Loodusajakiri





Eestile sadas hbedat rahvusvahelisel informaatikaolmpiaadil

sja judis Kreekast koju Eestit rahvusvahelisel informaatikaolmpiaadil esindanud vistkond. Nelja peale teeniti ks pronks ja kolm hbedat.
Informaatikaolmpiaadil vistlevad keskkoolipilased arvutiprogrammide koostamises. Kahe peva jooksul tuli koostada programmid kolme lesande lahendamiseks. Hindamisel arvestati programmi korrektsust ja ttamise kiirust.
Osalesid 81 riigi esindused, kokku 295 vistlejat. Igast riigist vistles neli pilast ja riis oli kaks juhendajat.
Eesti vistkonna liikmed olid Jaan Vajakas ja Marius Andra Tallinna Reaalkoolist, Mattias Linnap Tallinna 21. Koolist ja Laur Tooming Tartu Hugo Treffneri Gmnaasiumist. Juhendajatena sitsid meeskonnaga kaasa Eesti informaatikaolmpiaadi rii liikmed Ahto Truu ja Indrek Jentson.
Meie vistlejatest teenis Marius pronksi ja teised kolm hbedad.
Kokku anti vlja 26 kuld-, 49 hbe- ja 71 pronksmedalit. Peavit lks Suurbritanniasse.
Lhemat info http://www.ioi2004.org/
Lhipevadel peaks kik materjalid (sh ka lesannete eestikeelsed tekstid) saama vlja T Teaduskooli veebilehele http://www.ttkool.ut.ee/comp/rahv/

T Teaduskool


Valmis Regio Eesti CD-atlase uus versioon

Regio Eesti CD-atlas 2004 versioon 3.6 on Regio Eesti teede atlase neljas arvutiversioon. Selles sisaldub:
- lhima tee leidmise ja teekonna planeerimise vimalus 10 punkti abil;
- sisseehitatud ja tiendatud GPS - seadme tugi asukoha tpseks mramiseks;
- Eesti teede kaart tpsusega kuni 1: 150 000;
- Eesti 47 linna, Saku ning Viimsi poolsaar tpsusega kuni 1:20 000, Tallinna kesklinn 1:6 000;
- kohanimeotsing kigi Eesti ametlike kohanimedega seisuga 1. jaanuar 2004 ning suure hulga mitteametlike kohanimedega. Lisaks klade, alevike, alevite, linnade, valdade ja maakondade nimedele on vimalik leida tnava- ja linnaosade nimesid kigis Eesti linnades;
- hulgaliselt infopunkte, huvivrsusi, tanklaid, bussi- ja raudteejaamu, kaubanduskeskusi, medabipunkte.
Kaarte on lihtne vlja trkkida ja tsta tiendamiseks erinevatesse programmidesse, kasutades Windowsi likepuhvrit. CD-atlase kaartide publitseerimisel tuleb ra mrkida REGIO kaartide autoriigused, lisainfo selle kohta on litsentsitingimustes.
Kasutajaliides ka inglise keeles.
Vt http://www.regio.ee

Regio


Brsselisse saadeti GM-maisi kohta hea arvamus

Keskkonnaministeerium teatas Brsselisse seisukoha Saksamaa kaudu turustamisluba taotleva GM-maisi (liin MON863) kohta tehtud Euroopa Komisjoni otsuse eelnu osas - sellega ollakse nus.
Eelnu kohaselt lubatakse nimetatud GM-maisi liidus turustada, kuid maisi toiduks kasutamine ja Euroopa Liidu territooriumil kasvatamine on keelatud. htlasi rhutab keskkonnaministeerium, et loataotleja peab nustuma Euroopa Komisjoni tingimustega ja jrgima seire eeskirju.
KM lhtus Eesti geenitehnoloogiakomisjoni (GTK) soovitusest. GKT tuvastas, et antud maisi turustamisega ei kaasne inimese tervisele ega keskkonnale ohte. Maisi vanemliini modifitseerimisel on kasutatud kahte vrgeeni cry3Bb1 ja nptII, mis on maisi muutnud resistentseks teravilja juureussi (Diabrotica spp.) suhtes. Samade geenidega tehtud muundamisi on GTK ksitlenud juba mitmete eelnevate loataotluste raames ja pole leidnud, et need geenid oleksid ohtlikud.
Saksamaa kaudu GM-maisi (liin MON863) turustamistaotluse esitanud firma Monsanto Europe S.A. soovib maisi kasutada sdaks ja tstuses.
Keskkonnaministeeriumisse judis loataotlus liikmesriikide arvamuse avaldamise lpul, kuna see anti sisse enne Eesti Euroopa Liiduga liitumist ning on lbinud juba liikmesriikide esialgse hindamisperioodi.

Keskkonnaministeerium


Alanud on pdrajaht. Ettevaatust, autojuhid!

Sel ndalal algas 15. detsembrini kestev pdrajahihooaeg. Pdrale vib pidada peibutus-, varitsus- vi hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini. Peibutus-, varitsus-, hiilimis- vi ajujahti ning jahti jahikoeraga, vlja arvatud hagijaga, vib pidada 1. oktoobrist 15. detsembrini.
Keskkonnainspektsiooni andmetel on jahieeskirja rikkumised aasta-aastalt vhenenud. Sagedasemaks rikkumiseks on loata jaht ning jahilubade mittekorrektne titmine.
Haavatud ptra jlitades vivad jahimehed oma jahipiirkonnast vlja minna. Teisel maaomanikul vi jahipiirkonna kasutajal ei ole igust looma jlitamist keelata, kuid hea tava kohaselt tuleks neid sellest informeerida.
hisjahil olles kipub jahimeestel punast vrvi ohutusvesti kandmise kohustus meelest minema. Jahimehel peab olema ette nidata jahitunnistus, suurulukikttimise luba, hisjahil jahist osavtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus ning jahikoerapass.
Ettevaatust, autojuhid! Ajujahi kigus vivad pdrad ka maanteele tormata. Eriti thelepanelik tuleks olla metsaservade lheduses ja metsavahelisel teel. Ulukit mrgates on soovitav kiirust vhendada vi seisma jda. Mitte mingil juhul ei tohiks pda pdra eest "lbi lipsata", vaid lasta tal le tee minna.
Surnud vi haavatud pdrast, aga ka muust suurest metsloomast tuleb teatada Keskkonnainspektsiooni tasuta valvetelefonil 1313.

Keskkonnainspektsioon


Kokkuhoidlik plevkivikatel

Tnu uutele renoveeritud keevkihtkateldele tusis Narva elektrijaamades energiatootmise efektiivsus. Vrreldes eelmise aastaga vhenes ktuse kulu he kilovatt-tunni elektri tootmiseks 1,8 protsenti, mis thendab tehnoloogilise ktuse kokkuhoidu le 10 mln krooni.
Suurim mju elektritootmise efektiivsusele on Eesti elektrijaamal Narvas.
Uued keevkihtkatlad ttavad plevkivil hsti, ploki kasutegur on le 37 protsendi.
le kolme aasta vldanud Narva Elektrijaamade kahe ploki renoveerimistd on judnud lpusirgele. On alustatud plokkide seadistus- ja kivitusoperatsioonidega. Plokid antakse le novembris.

Eesti Energia AS


SNDMUS



Sgishtu geoloogidega
Teisipeval, 28. septembril 2004


htu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskigu Toompeal geoloog Jaak Nlvaku juhtimisel. Teises osas klastame TT Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid alusphja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TT Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sndmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele ksimustele, niteks kuidas ja kui tpselt saab mrata kivimite vanust, kust on prit rndrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavrinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Kuldne sgis Krvemaal
Laupeval, 25. septembril 2004


Otsime rgsete jgede jlgi. Saame teada, kuidas on tekkinud oosid. Sme jhvikaid ja naudime sgisvrvides Krvemaa ilu.
Retke juhib zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.

Jrvi jrved
Knnu Suursoo
Paukjrv ja Paukjrve oos
Jussi nmm.

Retke pikkus umbes 10 km. Soovitame selga panna matkariided ja jalga mugavad jalanud ning vtta kaasa vileivad.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 18.00.
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 20. septembrini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri


Lahtine matemaatikalesannete lahendamise vistlus

Lahtine matemaatikalesannete lahendamise vistlus toimub laupeval, 2. oktoobril 2004. Vistlusest on vimalik osa vtta:
Tartus (T ppehoone, The 4, aud 160, algus kell 11.00),
Tallinnas (TT majandusteaduskonna hoone, Kopli 101 (aud X-322), algus kell 11.00),
Narvas (Narva Humanitaargmnaasium, Kangelaste 32, kell 10.00),
Ahtmes (Ahtme Gmn, Altserva 6, kell 10.00),
Kuressaares (Saaremaa G, Hariduse 13, algus kell 10.00),
Viljandis (C.R.Jakobsoni nim Gmn, Riia 91, kell 10.00),
Prnus (T Prnu Kolled, Ringi 35, kell 10.00).

Oodatud on matemaatikahuvilised noored, kes ei pi krgkoolis ning on sndinud prast 1. juulit 1985. Vistlus toimub kahes vanuserhmas. Vanemas rhmas vivad osaleda kik nimetatud tingimustele vastavad noored, nooremas rhmas 10. klassi pilased ja nooremad.
Viie tunni jooksul tuleb lahendada viis lesannet, mis eeldavad arutlusoskust ja koolis pitu loomingulist rakendamist.
Vistluse tulemusi arvestatakse Eesti vistkonna moodustamisel 5.-9. novembrini Vilniuses toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikavistluseks "Balti tee" ning vistkonna kandidaatide valikul 1.-12. juulini 2005 Mehhikos toimuvaks 46. rahvusvaheliseks matemaatikaolmpiaadiks. Vitjate autasustamine toimub le-eestilise matemaatikaolmpiaadi lpuaktusel.

Osavtusoovist tuleb teatada hiljemalt 29. septembriks
tel 7 375 581 vi e-mailiga Raili.Vilt@ut.ee

Teates palume nimetada:
nimi/osavtjate arv ja kool, vanuserhm (noorem vi vanem), keel, milles soovitakse lesannete tekste (eesti vi vene), linn, kus soovitakse vistelda.

Varasemate vistluste lesannete ja lahendustega on vimalik tutvuda teaduskooli kodulehekljel http://www.ttkool.ut.ee/math/lahv/ vi matemaatikaolmpiaadide lehel http://www.math.ut.ee/olympiaadid/

T Teaduskool


Ahhaa nitab teadust Virumaal

Ahha nitused, mis praegu on leval Tartu Sadamateatri majas, kolivad Rakverre. 14. septembril lepiti kokku Virumaa Muuseumide ja Ahhaa teaduskeskuse koosts. 6. oktoobril avatakse osa Ahhaa nitusi Virumaa Muuseumide nitustemajas. Pnevad teadusnitused vtavad enda alla kogu muuseumimaja lemise ja pool alumist korrust. Nidatakse Euroopa hendamise katseid lbi ajaloo. Pnevaid teaduslugusid elustavaid eksponaate. Loomkatseid tutvustavad stendid. On nitus suhkrust - miks maiustatakse nii meelsasti? Millisest kohast on suhkur prit? Mida teada suhkruhaigusest?
Huvitavad on seebimullituba ja peegellabrint. Kohapeal vib laboris lisaks okolaadile ise kokku segada omaenese martsipani. Kavas on korraldada teadusteatri etendusi, kus tuntud teadlased nitavad lastele pnevaid katseid ning selgitavad neid.
Lisainfo tel 32 25 500, 5076183 vi kodulehelt http://www.svm.ee

Sihtasutus Virumaa Muuseumid


Lne-Virumaa loodus fotoalbumis

Sel kolmapeval, 22. septembril kl 18 esitletakse Lne-Virumaa keskraamatukogu saalis fotoraamatut "Lne-Virumaa - Roheline Maakond". Lne-Virumaa Keskkonnateenistuse algatatud ettevtmine pdis A. Seidelbergi fotoraamatuga, mis pab suunata lugeja pilku maakonna looduse poole. Sgavam mte on tajuda, et kogu see ilu on silinud tnu meie eellastele. See paneb meile ja meie lastele ka kohustuse kaitsta ning hoida loodust. Fotoraamatu saavad kik Lne-Virumaa koolid ja raamatukogud. Huvilised saavad selle esitlusel vi maakonna keskkonnateenistusest Rakverest, Kunderi 18, tuba 12.

Lne-Virumaa Keskkonnateenistus


UUDISTAJA SOOVITAB

Turiste meelitab sgiskampaania

Mdunud ndalal algas Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismiarenduskeskuse sgiskampaania, et pikendada turismihooaega.
Sellega soovitakse toetada ka kohalikke turismiettevtjad ning motiveerida neid pakkuma atraktiivseid puhkamisvimalusi, teatas Turismiarenduskeskus.
Kampaaniaks registreeriti le 200 turismitoote perepuhkuse, seiklusturismi ja loodusturismi kategooriates.
Levinuimaks turismitooteks oli seiklusturism, mida pakuti kige enam Phja-Eestist.
Vib osaleda niteks ekstreemses merepsteaktsioonis, sita indiaanlase kombel kanuuga seenele ning pidada fotojahti. Lne-Eesti ja saarte ettevtjad kutsuvad eestlasi avastusretkele Vilsandi saarele, Hiiumaa laidudele hlgeid vaatlema ning misa veinipaastu pidama.
Sgiskampaania tarvis on loodud spetsiaalne infokanal http://www.puhkaeestis.ee, sealt saab teada ka tarbijamngu kohta.

infoturism.ee/EAS Turismiarenduskeskus


Thetorni ring vaatab sgistaevasse

Selle hooaja esimene Thetorni ringi koosolek toimub 21. septembril kell 17.30 Thetornis Tartu Toomemel. Jaak Jaaniste rgib teemal "Mida vaadelda sgistaevas". Sgistaevast nidatakse planetaariumiga ja programmiga WinStars.
Eriti sobiv algastme looduspetuse petajatele.

Tnu Tuvikene


KSIMUS JA VASTUS

Kus asub Saatse saabas ja mis imeasi see on?

Vastab kodumaarndaja Tiit Kndler:

Saatse saabas asub Setumaal Vrska vallas. Selle moodustab Eesti ja Vene piir vi poliitilisemalt eldes kontrolljoon. Kaardil kujutab Venemaa sissesopistus Eestisse saabast, umbes nii nagu Itaalia. Ninaga nitab saabas Vrska poole.
Sellest pole ju midagi erilist. Kui vaid saapast lbi ei kulgeks kruusatee Vrskast Saatsesse. See on ainus autoga lbitav tee, mis mujalt Eestist Saatsesse viib. Lbi selle saapa kilomeetrise laiusega sre tohib ainult sita. Seista pole lubatud. Kia ka mitte.
Kes auto peatab, see tassitakse piirivalvekordonisse. Kes vtab nuks jala Saatsesse kmpida, leiab ka oma sihtkoha kordonis. Jalgrattal vib saabast lbida. Ent kui juhtute vratama ja kukute, on teie lips lbi. Kordonisse pogrisse satute teiegi. Kik eelpoolnimetatud Saatse saapareegli rikkujad saavad meeldiva vimaluse maksta kopsakas trahv riigipiiri rikkumise eest.
Kuid et Saatse saabas on euroliidus kahtlemata liharuldane, et mitte elda ainulaadne nhtus, pole ju sellise atraktsiooni eest palju maksta. Kllap hakkab peagi mni turismiarendaja ka vastavat teenust pakkuma.
Minutiks Venemaale ja neljaks tunniks pogrisse. Ja ei maksa palju.


KIIRKOMMENTAAR

Viis versta veerand tunniga

Rpina aianduskooli iluaias seisab noor mehekrgune laialehine prn. See on istutatud siia mne kuu eest. Pole ju midagi erilist. Puid ikka istutatakse. Kuid see puuke on sattunud otse ties elujus suure prna ligilhedusse, peaaegu et selle vra alla. Noh, kllap asjatundmatud istutasid? Aga ei. Selle puu istutasid president Arnold Rtel ja keskkonnaminister Villu Reiljan. Pllumajandusteadlane ja metsamees. Pole kahtlust, et mlemad mehed tnu oma haridusele teavad, et sihukesesse kohta puud ei istutata. Aga ikka istutasid. Kes teab, miks. Vib-olla oli pime. Vib-olla oli kiire.
Kiire on olnud ka kigil neil majaehitajatel, kes oma elamud on ehitanud mne veekogu rde veepiirile ligemale kui lubatud. Noh, ja mis sellest, annab keskkonnaminster teada. Eks vaatame prast siis asja mber. Ja kuna veepiiri on vahel sna raske edasi nihutada, siis paber kannatab ometi selle vlja. Ja kuulutataksegi paberil ks meeter vrdseks kahe vi kolme vi kui vaja, siis viie meetriga.
Vhemasti ei ole minister ebajrjekindel. Ka Rpina parki istutatud puu puhul on kuulutatud ks meeter vrdseks viie meetriga. Et elu edeneks nagu vanas heas laulus - viis versta veerand tunniga!

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012