Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. september 2004


Mängige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Septembri Eesti Loodus: mullakaitsest ei saa üle ega ümber

Mulla väärtusest ja selle kaitse vajadusest tundub küll palju kirjutatud olevat, kuid ometi tuleb teema juurde ikka tagasi tulla. Septembri Eesti Loodusest saab ülevaate meie muldade senisest uurimisest ja seirest, muldade hävimisest nii Eestis kui ka kogu maailmas, geneetiliselt muundatud organismide ja mulla elustiku seostest ning paljust muust mulda puudutavast. Intervjuu professor Mari Ivaskiga keskendub mullaelustiku uurimisele Eestis: liigirikkuselt ei jää kodumaa muld kuigi palju alla troopiliste vihmametsade omale.
Jätkame aasta puu, lepa tutvustamist. Seekord kirjutab Kuulo Kalamees seentest, kes ei saa hakkama ilma halli lepa või sanglepata. Seente ja puude kooselu vormub sageli ektomükoriisana, sellest nähtusest aitab aru saada Triin Suvi.
Tutvustatakse ka Pärnumaa suurimat, Nätsi-Võlla looduskaitseala ning Pae karstiala Raplamaal, saab teada kastani ja hobukastani eripäradest ning Eesti tuntuima hüdroloogi ja maaparandusteadlase Karl Hommiku elutööst. Tööjuhend annab nõu, kuidas pildistada äikest, ning essees vaeb Toomas Paul eetika ebaloomulikkust.

Loodusajakiri





Eestile sadas hõbedat rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil

Äsja jõudis Kreekast koju Eestit rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil esindanud võistkond. Nelja peale teeniti üks pronks ja kolm hõbedat.
Informaatikaolümpiaadil võistlevad keskkooliõpilased arvutiprogrammide koostamises. Kahe päeva jooksul tuli koostada programmid kolme ülesande lahendamiseks. Hindamisel arvestati programmi korrektsust ja töötamise kiirust.
Osalesid 81 riigi esindused, kokku 295 võistlejat. Igast riigist võistles neli õpilast ja žüriis oli kaks juhendajat.
Eesti võistkonna liikmed olid Jaan Vajakas ja Marius Andra Tallinna Reaalkoolist, Mattias Linnap Tallinna 21. Koolist ja Laur Tooming Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Juhendajatena sõitsid meeskonnaga kaasa Eesti informaatikaolümpiaadi žürii liikmed Ahto Truu ja Indrek Jentson.
Meie võistlejatest teenis Marius pronksi ja teised kolm hõbedad.
Kokku anti välja 26 kuld-, 49 hõbe- ja 71 pronksmedalit. Peavõit läks Suurbritanniasse.
Lähemat info http://www.ioi2004.org/
Lähipäevadel peaks kõik materjalid (sh ka ülesannete eestikeelsed tekstid) saama välja TÜ Teaduskooli veebilehele http://www.ttkool.ut.ee/comp/rahv/

TÜ Teaduskool


Valmis Regio Eesti CD-atlase uus versioon

Regio Eesti CD-atlas 2004 versioon 3.6 on Regio Eesti teede atlase neljas arvutiversioon. Selles sisaldub:
- lühima tee leidmise ja teekonna planeerimise võimalus 10 punkti abil;
- sisseehitatud ja täiendatud GPS - seadme tugi asukoha täpseks määramiseks;
- Eesti teede kaart täpsusega kuni 1: 150 000;
- Eesti 47 linna, Saku ning Viimsi poolsaar täpsusega kuni 1:20 000, Tallinna kesklinn 1:6 000;
- kohanimeotsing kõigi Eesti ametlike kohanimedega seisuga 1. jaanuar 2004 ning suure hulga mitteametlike kohanimedega. Lisaks külade, alevike, alevite, linnade, valdade ja maakondade nimedele on võimalik leida tänava- ja linnaosade nimesid kõigis Eesti linnades;
- hulgaliselt infopunkte, huviväärsusi, tanklaid, bussi- ja raudteejaamu, kaubanduskeskusi, medabipunkte.
Kaarte on lihtne välja trükkida ja tõsta täiendamiseks erinevatesse programmidesse, kasutades Windowsi lõikepuhvrit. CD-atlase kaartide publitseerimisel tuleb ära märkida REGIO kaartide autoriõigused, lisainfo selle kohta on litsentsitingimustes.
Kasutajaliides ka inglise keeles.
Vt http://www.regio.ee

Regio


Brüsselisse saadeti GM-maisi kohta hea arvamus

Keskkonnaministeerium teatas Brüsselisse seisukoha Saksamaa kaudu turustamisluba taotleva GM-maisi (liin MON863) kohta tehtud Euroopa Komisjoni otsuse eelnõu osas - sellega ollakse nõus.
Eelnõu kohaselt lubatakse nimetatud GM-maisi liidus turustada, kuid maisi toiduks kasutamine ja Euroopa Liidu territooriumil kasvatamine on keelatud. Ühtlasi rõhutab keskkonnaministeerium, et loataotleja peab nõustuma Euroopa Komisjoni tingimustega ja järgima seire eeskirju.
KM lähtus Eesti geenitehnoloogiakomisjoni (GTK) soovitusest. GKT tuvastas, et antud maisi turustamisega ei kaasne inimese tervisele ega keskkonnale ohte. Maisi vanemliini modifitseerimisel on kasutatud kahte võõrgeeni cry3Bb1 ja nptII, mis on maisi muutnud resistentseks teravilja juureussi (Diabrotica spp.) suhtes. Samade geenidega tehtud muundamisi on GTK käsitlenud juba mitmete eelnevate loataotluste raames ja pole leidnud, et need geenid oleksid ohtlikud.
Saksamaa kaudu GM-maisi (liin MON863) turustamistaotluse esitanud firma Monsanto Europe S.A. soovib maisi kasutada söödaks ja tööstuses.
Keskkonnaministeeriumisse jõudis loataotlus liikmesriikide arvamuse avaldamise lõpul, kuna see anti sisse enne Eesti Euroopa Liiduga liitumist ning on läbinud juba liikmesriikide esialgse hindamisperioodi.

Keskkonnaministeerium


Alanud on põdrajaht. Ettevaatust, autojuhid!

Sel nädalal algas 15. detsembrini kestev põdrajahihooaeg. Põdrale võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini. Peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, võib pidada 1. oktoobrist 15. detsembrini.
Keskkonnainspektsiooni andmetel on jahieeskirja rikkumised aasta-aastalt vähenenud. Sagedasemaks rikkumiseks on loata jaht ning jahilubade mittekorrektne täitmine.
Haavatud põtra jälitades võivad jahimehed oma jahipiirkonnast välja minna. Teisel maaomanikul või jahipiirkonna kasutajal ei ole õigust looma jälitamist keelata, kuid hea tava kohaselt tuleks neid sellest informeerida.
Ühisjahil olles kipub jahimeestel punast värvi ohutusvesti kandmise kohustus meelest minema. Jahimehel peab olema ette näidata jahitunnistus, suurulukiküttimise luba, ühisjahil jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus ning jahikoerapass.
Ettevaatust, autojuhid! Ajujahi käigus võivad põdrad ka maanteele tormata. Eriti tähelepanelik tuleks olla metsaservade läheduses ja metsavahelisel teel. Ulukit märgates on soovitav kiirust vähendada või seisma jääda. Mitte mingil juhul ei tohiks püüda põdra eest "läbi lipsata", vaid lasta tal üle tee minna.
Surnud või haavatud põdrast, aga ka muust suurest metsloomast tuleb teatada Keskkonnainspektsiooni tasuta valvetelefonil 1313.

Keskkonnainspektsioon


Kokkuhoidlik põlevkivikatel

Tänu uutele renoveeritud keevkihtkateldele tõusis Narva elektrijaamades energiatootmise efektiivsus. Võrreldes eelmise aastaga vähenes kütuse kulu ühe kilovatt-tunni elektri tootmiseks 1,8 protsenti, mis tähendab tehnoloogilise kütuse kokkuhoidu üle 10 mln krooni.
Suurim mõju elektritootmise efektiivsusele on Eesti elektrijaamal Narvas.
Uued keevkihtkatlad töötavad põlevkivil hästi, ploki kasutegur on üle 37 protsendi.
Üle kolme aasta väldanud Narva Elektrijaamade kahe ploki renoveerimistööd on jõudnud lõpusirgele. On alustatud plokkide seadistus- ja käivitusoperatsioonidega. Plokid antakse üle novembris.

Eesti Energia AS


SÜNDMUS



Sügisõhtu geoloogidega
Teisipäeval, 28. septembril 2004


Õhtu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskäigu Toompeal geoloog Jaak Nõlvaku juhtimisel. Teises osas külastame TTÜ Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid aluspõhja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TTÜ Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sündmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele küsimustele, näiteks kuidas ja kui täpselt saab määrata kivimite vanust, kust on pärit rändrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavärinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Kuldne sügis Kõrvemaal
Laupäeval, 25. septembril 2004


Otsime ürgsete jõgede jälgi. Saame teada, kuidas on tekkinud oosid. Sööme jõhvikaid ja naudime sügisvärvides Kõrvemaa ilu.
Retke juhib zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.

Järvi järved
Kõnnu Suursoo
Paukjärv ja Paukjärve oos
Jussi nõmm.

Retke pikkus umbes 10 km. Soovitame selga panna matkariided ja jalga mugavad jalanõud ning võtta kaasa võileivad.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 20. septembrini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri


Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus

Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus toimub laupäeval, 2. oktoobril 2004. Võistlusest on võimalik osa võtta:
Tartus (TÜ õppehoone, Tähe 4, aud 160, algus kell 11.00),
Tallinnas (TTÜ majandusteaduskonna hoone, Kopli 101 (aud X-322), algus kell 11.00),
Narvas (Narva Humanitaargümnaasium, Kangelaste 32, kell 10.00),
Ahtmes (Ahtme Gümn, Altserva 6, kell 10.00),
Kuressaares (Saaremaa ÜG, Hariduse 13, algus kell 10.00),
Viljandis (C.R.Jakobsoni nim Gümn, Riia 91, kell 10.00),
Pärnus (TÜ Pärnu Kolledž, Ringi 35, kell 10.00).

Oodatud on matemaatikahuvilised noored, kes ei õpi kõrgkoolis ning on sündinud pärast 1. juulit 1985. Võistlus toimub kahes vanuserühmas. Vanemas rühmas võivad osaleda kõik nimetatud tingimustele vastavad noored, nooremas rühmas 10. klassi õpilased ja nooremad.
Viie tunni jooksul tuleb lahendada viis ülesannet, mis eeldavad arutlusoskust ja koolis õpitu loomingulist rakendamist.
Võistluse tulemusi arvestatakse Eesti võistkonna moodustamisel 5.-9. novembrini Vilniuses toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikavõistluseks "Balti tee" ning võistkonna kandidaatide valikul 1.-12. juulini 2005 Mehhikos toimuvaks 46. rahvusvaheliseks matemaatikaolümpiaadiks. Võitjate autasustamine toimub üle-eestilise matemaatikaolümpiaadi lõpuaktusel.

Osavõtusoovist tuleb teatada hiljemalt 29. septembriks
tel 7 375 581 või e-mailiga Raili.Vilt@ut.ee

Teates palume nimetada:
nimi/osavõtjate arv ja kool, vanuserühm (noorem või vanem), keel, milles soovitakse ülesannete tekste (eesti või vene), linn, kus soovitakse võistelda.

Varasemate võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda teaduskooli koduleheküljel http://www.ttkool.ut.ee/math/lahv/ või matemaatikaolümpiaadide lehel http://www.math.ut.ee/olympiaadid/

TÜ Teaduskool


Ahhaa näitab teadust Virumaal

Ahha näitused, mis praegu on üleval Tartu Sadamateatri majas, kolivad Rakverre. 14. septembril lepiti kokku Virumaa Muuseumide ja Ahhaa teaduskeskuse koostöös. 6. oktoobril avatakse osa Ahhaa näitusi Virumaa Muuseumide näitustemajas. Põnevad teadusnäitused võtavad enda alla kogu muuseumimaja ülemise ja pool alumist korrust. Näidatakse Euroopa ühendamise katseid läbi ajaloo. Põnevaid teaduslugusid elustavaid eksponaate. Loomkatseid tutvustavad stendid. On näitus suhkrust - miks maiustatakse nii meelsasti? Millisest kohast on suhkur pärit? Mida teada suhkruhaigusest?
Huvitavad on seebimullituba ja peegellabürint. Kohapeal võib laboris lisaks šokolaadile ise kokku segada omaenese martsipani. Kavas on korraldada teadusteatri etendusi, kus tuntud teadlased näitavad lastele põnevaid katseid ning selgitavad neid.
Lisainfo tel 32 25 500, 5076183 või kodulehelt http://www.svm.ee

Sihtasutus Virumaa Muuseumid


Lääne-Virumaa loodus fotoalbumis

Sel kolmapäeval, 22. septembril kl 18 esitletakse Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis fotoraamatut "Lääne-Virumaa - Roheline Maakond". Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse algatatud ettevõtmine päädis A. Seidelbergi fotoraamatuga, mis püüab suunata lugeja pilku maakonna looduse poole. Sügavam mõte on tajuda, et kogu see ilu on säilinud tänu meie eellastele. See paneb meile ja meie lastele ka kohustuse kaitsta ning hoida loodust. Fotoraamatu saavad kõik Lääne-Virumaa koolid ja raamatukogud. Huvilised saavad selle esitlusel või maakonna keskkonnateenistusest Rakverest, Kunderi 18, tuba 12.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus


UUDISTAJA SOOVITAB

Turiste meelitab sügiskampaania

Möödunud nädalal algas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismiarenduskeskuse sügiskampaania, et pikendada turismihooaega.
Sellega soovitakse toetada ka kohalikke turismiettevõtjad ning motiveerida neid pakkuma atraktiivseid puhkamisvõimalusi, teatas Turismiarenduskeskus.
Kampaaniaks registreeriti üle 200 turismitoote perepuhkuse, seiklusturismi ja loodusturismi kategooriates.
Levinuimaks turismitooteks oli seiklusturism, mida pakuti kõige enam Põhja-Eestist.
Võib osaleda näiteks ekstreemses merepäästeaktsioonis, sõita indiaanlase kombel kanuuga seenele ning pidada fotojahti. Lääne-Eesti ja saarte ettevõtjad kutsuvad eestlasi avastusretkele Vilsandi saarele, Hiiumaa laidudele hülgeid vaatlema ning mõisa veinipaastu pidama.
Sügiskampaania tarvis on loodud spetsiaalne infokanal http://www.puhkaeestis.ee, sealt saab teada ka tarbijamängu kohta.

infoturism.ee/EAS Turismiarenduskeskus


Tähetorni ring vaatab sügistaevasse

Selle hooaja esimene Tähetorni ringi koosolek toimub 21. septembril kell 17.30 Tähetornis Tartu Toomemäel. Jaak Jaaniste räägib teemal "Mida vaadelda sügistaevas". Sügistaevast näidatakse planetaariumiga ja programmiga WinStars.
Eriti sobiv algastme loodusõpetuse õpetajatele.

Tõnu Tuvikene


KÜSIMUS JA VASTUS

Kus asub Saatse saabas ja mis imeasi see on?

Vastab kodumaarändaja Tiit Kändler:

Saatse saabas asub Setumaal Värska vallas. Selle moodustab Eesti ja Vene piir või poliitilisemalt öeldes kontrolljoon. Kaardil kujutab Venemaa sissesopistus Eestisse saabast, umbes nii nagu Itaalia. Ninaga näitab saabas Värska poole.
Sellest pole ju midagi erilist. Kui vaid saapast läbi ei kulgeks kruusatee Värskast Saatsesse. See on ainus autoga läbitav tee, mis mujalt Eestist Saatsesse viib. Läbi selle saapa kilomeetrise laiusega sääre tohib ainult sõita. Seista pole lubatud. Käia ka mitte.
Kes auto peatab, see tassitakse piirivalvekordonisse. Kes võtab nõuks jala Saatsesse kõmpida, leiab ka oma sihtkoha kordonis. Jalgrattal võib saabast läbida. Ent kui juhtute vääratama ja kukute, on teie lips läbi. Kordonisse pogrisse satute teiegi. Kõik eelpoolnimetatud Saatse saapareegli rikkujad saavad meeldiva võimaluse maksta kopsakas trahv riigipiiri rikkumise eest.
Kuid et Saatse saabas on euroliidus kahtlemata üliharuldane, et mitte öelda ainulaadne nähtus, pole ju sellise atraktsiooni eest palju maksta. Küllap hakkab peagi mõni turismiarendaja ka vastavat teenust pakkuma.
Minutiks Venemaale ja neljaks tunniks pogrisse. Ja ei maksa palju.


KIIRKOMMENTAAR

Viis versta veerand tunniga

Räpina aianduskooli iluaias seisab noor mehekõrgune laialehine pärn. See on istutatud siia mõne kuu eest. Pole ju midagi erilist. Puid ikka istutatakse. Kuid see puuke on sattunud otse täies elujõus suure pärna ligilähedusse, peaaegu et selle võra alla. Noh, küllap asjatundmatud istutasid? Aga ei. Selle puu istutasid president Arnold Rüütel ja keskkonnaminister Villu Reiljan. Põllumajandusteadlane ja metsamees. Pole kahtlust, et mõlemad mehed tänu oma haridusele teavad, et sihukesesse kohta puud ei istutata. Aga ikka istutasid. Kes teab, miks. Võib-olla oli pime. Võib-olla oli kiire.
Kiire on olnud ka kõigil neil majaehitajatel, kes oma elamud on ehitanud mõne veekogu äärde veepiirile ligemale kui lubatud. Noh, ja mis sellest, annab keskkonnaminster teada. Eks vaatame pärast siis asja ümber. Ja kuna veepiiri on vahel üsna raske edasi nihutada, siis paber kannatab ometi selle välja. Ja kuulutataksegi paberil üks meeter võrdseks kahe või kolme või kui vaja, siis viie meetriga.
Vähemasti ei ole minister ebajärjekindel. Ka Räpina parki istutatud puu puhul on kuulutatud üks meeter võrdseks viie meetriga. Et elu edeneks nagu vanas heas laulus - viis versta veerand tunniga!

Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet