|
 |
| | MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
|  |
UUDISTAJA
23. november 2012
NOVEMBER
Novembri viimane nädal on ilmaolude poolest olnud mitmekesine.
Algas see peaaegu kogu Eestit haaranud tiheda uduga:
Nädala keskpaigas tuli maha aga uus lumevaip: talvevalgus, mida mõnigi on ammu igatsenud:
Maruks pööras aga ilm neljapäeval:
... ning reedehommikune EMHI lumekaart näitab juba tõsiseid talveolusid. Iseäranis Kagu- ja Edela-Eestis, kus on maha sadanud umbes 30 cm lund, küllap paiguti veel rohkemgi:
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
    
Üks mulluse Eesti Looduse fotovõistluse auhinnatud töödest (foto: Kaido Haagen)
On selgunud Eesti Looduse fotovõistluse parimad
Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu on 7. detsembril kell 15–18 Tartu Näituste messikeskuses (Kreutzwaldi 60).
Üritusel vaadatakse parimaid võistlustöid ja antakse kätte auhinnad. Tavapäraselt saab kuulata ja vaadata ettekandeid pildistamise kohta: Timo Palo räägib Arktika ja Indrek Rohtmets Aafrika kogemustest. Muusikalised vahepalad kannab ette Asso Int.
Samal ajal on messikeskuses keskkonnamess ja jõululaat (vt. www.tartunaitused.ee/elukvaliteet/?act=8). Fotovõistluse lõpuõhtule pääseb messipiletiga, mis maksab kaks eurot, perepilet viis eurot.
Teavet fotoürituse kohta saab küsida Toomas Kukelt: tomkukk@gmail.com või tel. 518 9420.
EESTI UUDISED
Riho Kinks Eesti ornitoloogiaühingust lõikab lahti peotordi: EOÜ sai aasta keskkonateo tiitli loodusainete õpetajatele korraldatud linnuõppepäevade eest
Kadrioru saksa gümnaasiumi 8. klassi õpilased hoiavad käes keskkonnateokese tänukirja selle eest, et nad korraldasid Kadriorus keskkonnapäeva. Vasakul on Mariann Adelbert, tema kõrval Carolin Krain, Getlyn Sari, Simona Šois ja kõige parempoolsem nende innustaja õpetaja Maie Itse (fotod: Toomas Jüriado)
Aasta parimad teod keskkonna heaks
Teisipäeval jagati auhindu selle aasta parimate keskkonnategude ja -teokeste eest ning tunnustati keskkonnahoidlikke ettevõtteid.
Aasta keskkonnate kandidaate oli kokku üheksa. Neist parimaks valiti ning 1000 euroga premeeriti Eesti ornitoloogiaühingut, kes korraldas üle Eesti linnuõppepäevi loodusainete õpetajatele. Linnuõppes osales kokku 289 õpetajat 27 paigas; projekti raames valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi kohta.
Keskkonnategudest märgiti ära ja tunnustati 200 euroga Prangli saare loodusmuuseumi ja mittetulundusühingut Reuse. Prangli saare loodusmuuseum seisab selle eest, et saare loodus säiliks. MTÜ Reuse on loonud aga infoportaali www.reuse.ee, mille kaudu saab jagada teavet taaskasutatavate tekstiilist tootmis- ja tarbimisjääkide kohta.
Aasta keskkonnateokese tiitli taotlejaid oli 21. Nende hulgast eristus selgelt ja sai võitjatiitli ning 1000-eurose preemia JCI GO Koja vabaõhuetendus „Naksitrallide Metsakool”, mis etendus 67 korral üle Eesti ning sellest sai osa kokku 32 000 vaatajat. Etendusele lisaks said lapsed prügisortimise kaardimängu „Superjänese prügimäng”.
Keskkonnateokese tunnustuse koos 200-eurose auhinnarahaga said projektid „Väikeste veeuurijate õppeaasta lasteaias Mari” (Põltsamaal), „Ilmavaatlusvõimaluste loomine Väimela lasteaias Rukkilill” (Eve Schmeiman), Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike keskkonnaõpe, Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilaste Carolin Kraini, Getlyn Sari, Mariann Adelberti, Simona Šoisi projekt „Keskkonnapäev Kadriorus”, Saue gümnaasiumi keskkonnaprojekt „Läänemere-äärsete riikide jätkusuutlik areng ja loodus- ja tööstuskeskkonna võrdlus”.
Keskkonnahoidlikke ettevõtteid oli tänavu võistlemas seitse. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias tunnistati parimaks OÜ Rexest Grupp, kes esitatakse ka Euroopa keskkonnaauhinna kandidaadiks. Rexest Gruppi peamine siht on vähendada jäätmeteket Eestis ja suunata plastijäätmed ringlusse. Üksiti toodab ettevõte uuenduslikke Plastrexi ehitusmaterjale, mis on omakorda taaskasutatavad. Keskkonnahoidliku protsessi kategoorias sai võidu OÜ Aravete Biogaas. Aravete biogaasijaam toodab peamiselt veise tahe- ja vedelsõnnikust biogaasi, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Elektrienergia suunatakse jaotusvõrku ning alates tänavusest septembrist on Aravete aleviku elanikud saanud soojust just sellest biogaasijaamast.
Keskkonnaministeerium
Hiie sõbra aunimetus kuulub tänavu Marju Kõivupuule (foto: Toomas Jüriado)
Marju Kõivupuule tõid hiie sõbra aunimetuse ristipuud
Möödunud nädalavahetusel toimus Tartus Eesti kirjandusmuuseumis hiie väe tunnustamissündmus, kus kuulutati tänavuseks hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu.
Marju Kõivupuu on koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele ristipuude ohustatust ja haruldust. Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse.
Tänavune hiie sõber sai tänutäheks rahvariidevöö ning kirve, viimane tähistab inimeste valikuvabadust ja vastutust. Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul on hiie sõbrale antav kirves väärikas töö-, sõja- ja taiariist, mis kehastab üldinimlikke väärtusi. Põlisrahva kogukonna antud kirves tähendab ka usaldust ja austust selle inimese suhtes.
Marju Kõivupuu on ristipuude teemat käsitlenud raamatutes „Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel” (ilmunud 2002) ning „Hinged puhkavad puudes” (2009). Eelmisel aastal ilmus tema sulest „101 Eesti pühapaika”. 2006. aastal kandis Marju Kõivupuu koos Eestimaa rohelise liikumisega kaardile Lõuna-Eestis leiduvad ristipuud: selle töö leiab veebilehelt www.roheline.ee/ristipuud. Mullu pälvis Marju Kõivupuu ristipuude kaitsmise eest Maavalla koja tänukirja.
Hiie sõbra aunimetuse väärilisteks esitatud isikute hulgast valib kõige parema välja valimiskogu, kuhu kuuluvad Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA esindajad. Tänavu jagati nõnda tunnustust viiendat korda. Üksiti antakse tänukirju, mille said tänavu riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, ansambel Metsatöll, Eestimaa looduse fond, Valjala põhikooli õpetaja Ester Vaiksaar ning Setomaa Napi küla rahvas. Nende teenetega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4798&op=lugu.
Maavalla Koda
SÕNUMID MAAILMAST
Alpide liustikud on alates 1850. aastast kaotanud ligikaudu kaks kolmandikku oma massist. Fotol aina taanduv Rhône’i liustik Šveitsis (foto: Toomas Jüriado)
Kuidas kliimamuutused mõjutavad Vana Maailma
Võrgupaigast www.eea.europa.eu/pressroom/publications/climate-impacts-and-vulnerability-2012 saab uurida Euroopa keskkonnaagentuuri (EEA) vastset uuringut „Kliimamuutused, nende mõju ja haavatavus Euroopas 2012” („Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2012”).
Kogu Euroopas üha enam ilmnevad kliimamuutused nõuavad kiireid kohanemismeetmeid. Sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks kuumalainete, üleujutuste ja põudade põhjustatud kahjud toovad aina suuremaid kulutusi. Erisugusel majandusjärjel piirkonnad ei suuda kliimamuutustega ühtviisi kohaneda ja kliimamuutuste mõju võib neid erinevusi veelgi süvendada. EEA tegevdirektori Jacqueline McGlade’i sõnul peavad muutustega kohanema ja samas heidet vähendama kõik majandussektorid, ka kodumajapidamised.
Mõned näited muutuste ja tulevikuennustuste kohta. Viimane aastakümme (2002–2011) oli Euroopas teadaolevatest kõige soojem: maismaa temperatuur oli 1,3 kraadi soojem kui tööstusrevolutsiooni eel. Eri mudelite järgi tõuseb temperatuur 21. sajandi lõpuks kaks ja pool kuni neli kraadi, võrreldes aastate 1961–1990 keskmisega.
Lõunas sademete hulk väheneb, Põhja-Euroopas aga suureneb. Prognooside järgi need suundumused jätkuvad ning põhjustavad sagenevaid ja pikemaid põua- ja üleujutusperioode. 2007., 2011. ja 2012. aastal registreeriti Arktikas rekordväike merejää pindala: umbes poole vähem kui 1980. aastate miinimumtase.
Kliimamuutuste mõju inimeste tervisele ei piirdu üksnes kuumaga seotud terviseohtudega: kliimamuutused mõjutavad ka mõne haiguse levikut. Näiteks jõuavad kaugemale põhja puugid ning haigusi kandvad sääsed ja liivakärbsed. Allergikutele muresid põhjustav tolmlemisperiood on pikem ja algab kümme päeva varem kui pool sajandit tagasi.
Kui Lõuna-Euroopas jääb põllumajandusele vähem vett, võivad teistes piirkondades kasvuolud paraneda. Siiski on tõenäoline, et mõningate põllukultuuride saagikus võib kuumalainete ja põudade tõttu Kesk- ja Lõuna-Euroopas kahaneda. Temperatuuritõus vähendab küttekulu, samas kulub nüüd suviti rohkem energiat selleks, et hoida töös jahutusseadmeid.
EEA
Loomakaitsjad loodavad, et elevantide järel kaob tsirkusest teisigi loomaliike (foto: care2.com)
Loomakaitsjad: elevandid ei peaks olema tsirkuseloomad
Los Angelese inimeste ja loomade heaolu komitee soovitab linnavalitsusel kõrvaldada elevandid rändtsirkuste etendustest või siis vähemalt keelata teravad metallkonksud, millega neid suuri loomi sunnitakse alluma ja trikke tegema.
Linnavolinik Paul Koretzi sõnul ärritus ta, nähes, milliseid piinu londikandjatele põhjustatakse. Nende juhid teavad suurepäraselt loomade eriti valutundlikke piirkondi ja kasutavad osavasti ära elukate hirmu valu ees, et sundida neid tegema asju, mida loom vabatahtlikult eales ei teeks. Muidugi on igati taunimiväärne ka sundida elevante kohanema eluga linnakeskme autoparklas.
Los Angelese loomatalitus kinnitab, et linn peaks keelama mis tahes metsloomade kasutuse tsirkuses ja et elevandid peaksid tõesti olema esimesed, kes sellest rängast kohustusest vabastatakse. Tsirkusekompaniid omakorda süüdistavad linnaametit kallutatud teabe kasutamises ja kinnitavad koguni, et kui loomadel ei lubata enam etendustel osaleda, tähendaks see üksiti sadade või isegi tuhandete töökohtade kadumist.
care2.com
TASUB OSALEDA
Talilinnuloendust on Eestis tehtud 25 aastat. Selle aja jooksul on leevikeste arvukus olnud stabiilne (foto: vikipeedia)
Talilinnuloenduse hooaeg
Linnuhuvilised saavad taas aidata loendada linde. Esimene loendusperiood on küll läbi saanud, kuid ees ootavad veel kaks loendust: 25.12.–7.01. ja 15.02.–28.02. Mõlemal ajavahemikul tuleb loendus korraldada ühel päeval ning soovitatavalt läbida selleks kümne kilomeetri pikkune rada (kindlasti mitte alla viie kilomeetri). Loenduseks vajaliku ankeedi ja juhendi leiab veebilehelt www.eoy.ee/node/137.
Eelmisel hooajal, 2011/2012, loendati talilinde kokku 44 rajal, millest kaks olid täiesti uued. Üldiselt paiknesid läbitud rajad üle Eesti, kuid neljas maakonnas oli vaid üks loendusrada (Võru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Järvamaal) ning Saaremaal mitte ühtegi.
Talilinnuloendust on Eestis tehtud alates 1987. aastast. Andmed aastatest 1987–2011 näitavad, et stabiilse arvukusega on olnud üheksa maismaa talilindu: porr, hallvares, ronk, suur-kirjurähn, sinitihane, tutt-tihane, rasvatihane, põldvarblane ja leevike. Leevikestel oli 2000. aasta sügisel väga tugev invasioon. Hallvareste arvukus on aga viimase nelja aasta jooksul vähenenud.
Samal ajavahemikul on suurenenud rohevintide, hakkide, pasknääride, puukoristajate ja musträstaste arvukus. Arvukus on vähenenud seitsmel liigil: ohakalinnul, pöialpoisil, harakal, kodutuvil, koduvarblasel, põhjatihasel ja sootihasel. Väga tundlik karmide talvede suhtes on pöialpoiss, kelle arvukus kahanes suuresti 2009/2010. aasta talvel. Peaaegu niisama väike oli tema arvukus ka 2001/2002. aasta talvel. Ohakalindude arvukuse kõrgseis oli 1990. aastate alguses, kuid viimasel neljal aastal on selle liigi arvukus olnud väga madal.
Kõik ornitoloogiaühingu seireprojektid olenevad linnuhuviliste aktiivsusest. Seetõttu on EOÜ tänulik kõigile, kes neist osa võtavad.
Vajaduse korral saab lisateavet küsida talilinnuloenduse projektijuhilt Jaanus Eltsilt: Jaanus.Elts@eoy.ee.
EOÜ
Vaade Tallinna botaanikaaiale teletornist (foto: Toomas Jüriado)
Tallinna botaanikaaial on sünnipäev
Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tallinna botaanikaaed oma viiekümne esimest aastapäeva. Sel puhul on botaanikaaia piletid poole odavamad, muu hulgas saab soodsamalt osta ka aasta- ja kuupileti. Soodustus ei kehti botaanikaaia ega teletorni ühispileti kohta.
Arvestades saabunud talve, on botaanikaaia troopiline meeleolu igati turgutav. Peale lopsaka taimestiku saab uudistada mitut viljuvat eksooti: araabia kohvipuud, hiina banaani, harilikku ananassi ja harilikku papaiat. Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi: päris-mahagonipuud, harilikku riisi, harilikku kardemoni, harilikku suhkruroogu, libeeria kohvipuud, harilikku kakaopuud, kookospalmi, harilikku sidrunheina, puuvillapõõsast, papüürus-lõikheina, india mangopuud, musta pipart jm.
Tallinna botaanikaaed on Eesti suurim ning oma uuendustega silma jäänud ka mujal maailmas. Alates aasta algusest on botaanikaaias käinud 63 760 botaanikasõpra ‒ see on kõigi aastate suurim hulk.
Tallinna botaanikaaed
Juubeliõhtu rahvusraamatukogus
Laupäeval, 1. detsembril rahvusraamatukogus toimuval loodusõhtul on kõne all noored looduskaitsjad ja ühtlasi peetakse 450. loodusõhtut. Juubeliüritus algab kell 15 ja lõpeb kell 18, juhib Rohke Debelakk. Bussid toovad rahvast kohale ka Pärnust ning Tartust.
Looduse Omnibuss on loodusõhtuid korraldanud alates 1999. aastast. Seekord esinevad Fred Jüssi, Euroopa parimate loodusfotograafide hulka jõudnud Remo Savisaar, Ola Onabule koos ansambliga Inglismaalt, Villu Veski, ETV tütarlastekoor ja Aarne Saluveer.
Õhtu jooksul tunnustab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus noore looduskaitsja märgiga 21 parimat. Kuulutakse välja fotovõistlus „Looduse aasta foto 2013”.
Õpilased ja tudengid saavad loodusõhtust osa võtta kahe euro eest; täiskasvanud, sh. pensionärid, peavad maksma viis eurot.
Pärnust ja Tartust Omnibussiga tulijad viiakse enne juubeliüritust Eesti loodusmuuseumi: ekskursiooni juhendab Kaja Kübar.
Buss väljub Pärnust Endla teatri ja Tartust keskkonnahariduskeskuse eest kell 10. Sõidu hind nii Pärnust kui ka Tartust on ühesugune: koos loodusmuuseumi, loodusõhtu ja kontserdiga on pääse täiskasvanutele, sh. pensionäridele 20 eurot, õpilastele ja tudengitele 10 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad osaleda tasuta.
Bussireis muusikaüritusele Kuressaarde
Pühapäeval, 2. detsembril sõidetakse Tallinnast Saaremaale: nauditakse talvist Kuressaare linna ja kuulatakse kontserti Laurentiuse kirikus. Esinevad Ola Onabule, Villu Veski, Mitchell Jones, Jack Pollitt, Max Luthert, ETV tütarlastekoor ja Aarne Saluveer.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 22.30.
Sõit koos kontserdiga maksab 20 eurot.
Kohtade arv on piiratud, registreeruda saab telefonil 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Üks tänavune võistlusfoto on tehtud kuivjääga vee serveerimiseks mõeldud klaasidest (allikas: vikipeedia)
Tänavuse teadusfoto võistluse tulemused
tehakse teatavaks 2. detsembril kell 14.15 Tartus Ahhaa keskuses. Teadusfoto võistlusele sai tänavu töid esitada oktoobrikuu jooksul, pilte saadeti 267 ning autoreid oli kokku 48. Fotovõistluse lõpuüritusel saab näha ka parimatest töödest koostatud näitust.
Teadusfoto võistlust korraldab Wikimedia Eesti ning kõigi piltidega saab tutvuda veebilehel http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Teadusfoto_2012.
Imetajaid käsitlev huvipäev Tartus
Laupäeval, 8. detsembril kell 12–15 ootab TÜ loodusmuuseum huvilisi Ahhaa keskuse lektooriumisaali kuulama loengut „Eesti imetajad”. Ettekande peab metsamees ja retkejuht Vahur Sepp, kes tutvustab Eestis elavaid imetajaid, nende eluviisi ja ökoloogiat ning näitab nahkasid, koljusid ja sarvi.
Loeng on tasuta ning osalejad saavad ürituse lõppedes Ahhaa keskuse pääsme tavahinnast poole odavamalt.
Lisainfot saab tel. 737 6076 ja e-posti teel loodusmuuseum@ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
Nurmkana on valitud tuleva aasta linnuks (foto: vikipeedia)
Suur linnuõhtu
14. detsembril kell 18 toimub Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis linnuõhtu.
Räägitakse tänavuse aasta lindudest tüllidest ja 2013. aasta linnust nurmkanast. Näha saab Eesti fotograafide tehtud pilte ning kuulata head muusikat Henry Laksi ja Martin Mülleri esituses.
Üritus on tasuta. Tartust viib üritusele ja toob tagasi buss; tasu ei võeta, kuid vajalik on enne registreeruda: riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.
EOÜ
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
