Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
07. detsember 2012


DETSEMBER



 

Ilmajaama eelmise nädala lõpu ennustus – kakskümmend külmakraadi – jäi (esialgu) õnneks tulemata; püsinud on parajalt külm ja üsna lumine talv. EMHI lumekaart kinnitab, et lumekorra paksust jagub Eesti eri osadesse üpris erinevalt
  

Näha on saanud päikest, kivilinnas koguni ka põhjakaarest
  

Sel nädalal võis alustada tänavuse talve jääpurikapiltide ... 
  

... ja üle katuseservade rippuvate ohtliku moega lumelaamade fotode kollektsiooniga
  

Esimesel advendil avanes (füüsiliselt pigem küll sulgus ...) esimene tänavuse suure advendikalendri aken Tartu raekojal. Pildid üldnimega „Talvevalgus” kutsuvad üksiti samanimelisele näitusele väljaku teises otsas asuvasse kunstimuuseumisse
  

Tartu tänavune suurim jõulupuu
  

Valged joonekesed sel fotol tunnistavad, et jälle sajab lund
  

Tallinna Solarise keskuse jõulupuu
  

Tallinna Raekoja platsil peetakse juba jõululaata
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB





Selle foto autor Aire Eder saab täna õhtul taimefotode peaauhinna
 
Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu
on täna, 7. detsembril kell 15–18 Tartu Näituste messikeskuses Kreutzwaldi 60.
Kuulata saab polaarränduri Timo Palo ettekannet „Kuidas pildistada Arktikat?” ja mittetulundusühingu Loodusajakiri vastutava väljaandja Indrek Rohtmetsa pajatust „Kuidas pildistada Aafrikat?”.
Vaadatakse üle parimad võistlustööd, võitjad saavad kätte auhinnad. Muusikaliste vahepalade eest hoolitseb Asso Int.
Samal ajal on messikeskuses keskkonnamess ja jõululaat. Messipilet maksab kaks, perepilet viis eurot. Fotovõistlusel osalenud saavad sisse tasuta.
Vt. ka www.tartunaitused.ee/elukvaliteet/?act=8.
Eesti Loodus
 

  

 

Eesti Loodus detsembris: nahkhiired, põlevkivi ja õunapuud
Põhiloos käsitleb Triinu Tõrv meil elavaid nahkhiiri: kuidas liikidel vahet teha, milline on nende eluolu ja mida saaksime teha selle ohustatud loomarühma kaitseks. Eestis on neid teada kaksteist liiki ja kolm võimalikku juhukülalist. Tavalisemaid liike aitavad eristada joonised ja fotod.
Järgmise aasta on kultuuriministeerium kuulutanud kultuuripärandi aastaks. Sel puhul arutlevad Lembitu Tarang ning Jürgen ja Triin Kusmin pärandkultuuri olemuse ja olukorra üle: pärandi kaitse eeltingimus on selle teadvustamine ja tutvustamine. Sama teemaga haakub Erki Tammiksaare ja Taavi Pae põlevkivi ajaloo uuringute teine osa: kuidas eestlased on põlevkivi tundma õppinud. Avaldame ka mitu unikaalset ajaloolist fotot Friedrich Schmidtist ja põleva kivi põletamisest.
2012. aasta puu oli õunapuu ning aasta viimases numbris jõuame ubinate tutvustamisega lõpule. Pikematest artiklitest saab lugeda siidri ja kalvadose tootmisest, Eesti põlistest, suurt kasvu õunapuudest, õunapuu nimetuse tekkeloost ja õunapuu-üraskitest. Tõnu Ploompuu mõtiskleb oma essees selle üle, kui tähtis on taluõue õunapuu peremehele ja ka naabruse elusolenditele.
Ühtlasi teeme kokkuvõtte Eesti Looduse 13. fotovõistlusest: avaldame auhinnasaajate loendi ja enamiku parimatest töödest. Postrilt leiame taimefoto peaauhinna pälvinud Aire Ederi vesiroosipildi.
Pikemas intervjuus mõtiskleb hiie sõbra tiitli pälvinud folklorist Marju Kõivupuu eesti kultuuri ja tavade jätkusuutlikkuse üle. „Kaitseala” rubriigis meenutab Tiit Petersoo Lipstu nõmme kaitseala loomist 75 aastat tagasi ning tutvustab piirkonna loodusväärtusi nüüdisajal. Margus Ots kritiseerib aga Lars Svenssoni suurepärase linnumääraja eestikeelset tõlget, mis on nii hull, et raamat tuleks uuesti tõlkida.
Eesti Loodus internetis www.eestiloodus.ee, tellimine www.eestiloodus.ee/teema3.html
Eesti Loodus



EESTI SÕNUMEID

 


Fotomeenutus 30. novembrist: Tartu linnapea Urmas Kruuse toob Tartu loodusmaja sarikapeol alla traditsioonilise pärja. Suvel valmiva maja väliskontuur on Lille tänaval juba kenasti näha
 

 

  
Noore looduskaitsja märk
Allikas: keskkonnaministeerium
 
21 noort looduskaitsjat pälvisid tunnustuse
30. novembril anti rahvusraamatukogus Looduse Omnibussi 450. loodusõhtul kätte noore looduskaitsja märgid. Tunnustati 21 noort üle Eesti.
Tänavused noore looduskaitsja märgi saajad on Anna-Grete Rebane (Tallinna prantsuse lütseum), Anela Tihhonova (Kohtla-Järve slaavi põhikool), Auli Relve (TÜ ökoloogiatudeng), Danila Tsõgankov (Kohtla-Järve slaavi põhikool), Elisabeth Heinrich (Viljandi kesklinna kool), Hanna Tuus (Saaremaa ühisgümnaasium), Helene Urva (Tallinna inglise kolledi keemia- ja bioloogiaõpetaja), Hendrik Lahi (Haljala gümnaasium), Irina Guljavina (Rakvere gümnaasium), Janeli Kesler (Kohtla-Järve slaavi põhikool), Karl Eik Rebane (Saaremaa ühisgümnaasium), Liivi Plumer (TÜ bioloogiamagistrant), Magnus Kaldjärv (Saaremaa ühisgümnaasium), Mart Kiis (Hugo Treffneri gümnaasium), Marta Jamsja (Kadrina keskkool), Martin Silts (Tartu ülikool), Mihkel Rünkla (Tartu ülikool), Paul Hunt (Tartu üliõpilaste looduskaitseringi president), Tanel Voormansik (Tartu ülikool), Tõnis Tuuga (Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakool) ja Villem Voormansik (Tartu ülikool).
Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emailitud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap. Keskkonnaministeerium andis noore looduskaitsja märke välja teist aastat.
Keskkonnaministeerium
 

  

 
Professor Ivo Leito, keemiatudengite lemmikõppejõud
 
Tartu ülikooli üliõpilased tunnustavad parimaid õppejõude
Tartu ülikool teatas 3. detsembril, et üliõpilaste tagasiside põhjal on selgunud 2011/2012. õppeaasta parimad õppejõud neljas valdkonnas.
Eelmise õppeaasta parimaks õppejõuks tunnistati humaniora valdkonnas usuteaduskonna kirikuloo teadur Marju Lepajõe, medicina valdkonnas arstiteaduskonna peremeditsiini professor Ruth Kalda, realia et naturalia valdkonnas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna analüütilise keemia professor Ivo Leito ning socialia valdkonnas Pärnu kolledi soome keele lektor Tiina Maripuu.
Aasta õppejõu auhinna uuenenud statuudi kohaselt selgitati välja ka iga teaduskonna ja kolledi kolm paremat õppejõudu, kellega saab tutvuda ülikooli kodulehel www.ut.ee/et/2012-aasta-oppejoud/2012-aasta-oppejoud.
Aasta õppejõu auhinnad annab kätte TÜ üliõpilasesinduse esimees Erik Raudsepp 10. detsembril Eesti üliõpilaste seltsi majas toimuval tänuüritusel „Ülikoolilt üliõpilasele, üliõpilaselt ülikoolile 2012”. Samal üritusel kuulutab rektor professor Volli Kalm välja ka õppekvaliteedi edendamise auhinna saava struktuuriüksuse ning tänatakse tuutoreid.
Aasta õppejõud saavad endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Märgiga kaasneb preemia TÜ professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

 
 
 
Looduskaitsekomisjon pöördus RMK poole
Teaduste akadeemia looduskaitsekomisjon leidis oma 4. detsembril riigimetsa majandamise keskuse nõukogule ja juhatusele läkitatud avalikus kirjas, et RMK eelarves pole eraldatud piisavalt raha looduskaitsetöödeks ja kaitstavate loodusobjektide külastuse korraldamiseks ning et selleks rakendatud projektipõhine finantseerimisskeem on sobimatu. Kirja põhiajend on hiljuti avalikustatud juhtum, kus Taevaskojas nende tööde käigus kaitseala pigem rikuti.
Komisjoni esimehe Urmas Tartese allkirjaga kirjas on kaks palvet selleks, et „looduskaitsetööde ja külastuskorralduse tegemiseks vajalik rahastamine oleks stabiilne ja paindlik [---]: näha alates 2013. aastast RMK eelarves ette piisavalt raha selleks, et oleks võimalik stabiilselt ja paindlikult täita oma kohustusi looduskaitsetööde tegemisel ja kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamisel; luua oma struktuuris meeskond, kes hakkaks pärast vajalikku koolitust püsivalt tegelema looduskaitsetöödega ning loodusobjektide külastamiseks vajaliku taristu ehitamise, hooldamise ja uuendamisega”.
Samal päeval avaldas neile ettepanekutele toetust Eesti looduskaitseseltsi esimees Juhan Telgmaa.
Uudistaja
 

  

 

Ilmunud on Tiit Kändleri raamat Endel Lippmaast
MTÜ Loodusajakirja endine peatoimetaja, teadusajakirjanik ja -kirjanik Tiit Kändler esitles eile Tallinnas oma järjekordset raamatut, seekord akadeemik Endel Lippmaast.
Raamatut „Endel Lippmaa. Mees parima ninaga” esitleti Teatri Puhvetis, ajaloolises paigas, kus raamatu tegevuse aegadel asus Lippmaa füüsikasektor, millest on lähtunud nii mõnigi Eesti nüüdne teadussuundumus.
Hiljuti poodidesse jõudnud raamatut nimetab autor dokumentaalseks teadusromaaniks. „See raamat on Eesti teadust, ajalugu – nõnda siis meie kõigi saatust – oluliselt mõjutanud inimesest. Valmistasin seda peaaegu kolm aastat, mille vältel reisisin läbi 82 aastat Eesti ajaloost, sealhulgas 42 aastat oma elust teadlase ja teaduskirjanikuna. Ei hõlmanud ajalugu teaduslikult ega teadust ajalooliselt. Ositi ehk ometi. Sestap nimetasin selle raamatu dokumentaalseks teadusromaaniks,” selgitab Tiit Kändler.
Vt. lähemalt www.teadus.ee.
Allikas: teadus.ee
 

  

TÜ raamatukogu tõmbas ehitustöödele joone alla
29. novembril kirjutati Tartu ülikooli raamatukogus pidulikult alla raamatukogu ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktile.
TÜ raamatukogu on CO2-saastekvoodi müügitulu eest rekonstrueeritavast ligi 500 avaliku kasutusega hoonest suurima investeeringumahuga. Raamatukogu soojustuse, valgustuse, uste ja akende vahetuse ning ventilatsiooni ja küttesüsteemi ehitustööd läksid maksma koos käibemaksuga 5,94 miljonit eurot.
Raamatukogu rekonstrueerimistööde käigus soojustati 6500 ruutmeetrit katust ja asendati 500 katuseakent, paigaldati üle kolme kilomeetri ventilatsioonitorustikku, ventilatsiooni- ja küttetöid tehti kokku 27 681 ruutmeetril, välisseinu soojustati 1200 ja erkereid 330 ruutmeetrit.
Raamatukogude energiasäästlikumaks ehitamise riigihanked korraldas ja ehitustöid planeeris Riigi Kinnisvara AS. Ehitustöid tegid aktsiaseltsid Merko Ehitus, Merko Infra ja Merko Tartu.
Praeguseks on CO2 projekti raames renoveeritud energiasäästlikumaks 443 hoonet üle riigi, nende hulgas 134 kooli- ja 54 lasteaiahoonet. Ehitustööd käivad veel 46 objektil.

 

  

 
Ajakirja Eesti Loodus eriauhinna sai Martiina Viil, kelle fotol õpetab Mati Martin putukate nõelastamist TÜ loodusmuuseumi korraldatud huvipäeval Ilmatsalus 30. juunil 2012
 
Tänavuse Eesti teadusfoto võistluse võitjad on selgunud
Läinud pühapäeval kuulutati Tartus välja Wikimedia Eesti korraldatud teadusfoto võistluse tulemused.
Konkureerima saadeti tänavu 267 fotot, millest parimad valis välja ürii koosseisus Andres Juur, Jaak Kikas, Ivo Kruusamägi, Arko Olesk ja Urmas Tartes. Üldvõitjaks kuulutati Toomas Jagomäe, kelle fotod vikerforelli elu algusest tunnistati ka parimaks fotoseeriaks. Parima teadusfoto autor on Tavo Romann, ära märgiti Heiti Pavese ja Siim Sepa fotod. Jagati ka hulk eriauhindu; need said Tõnu Pani, Ain Anepaio, Heidi Soosalu, Toomas Reinik, Tanel Eensoo, Maido Merisalu, Juss Saska ja Lauri Kulpsoo. Oma poolt pani auhindu välja ka MTÜ Loodusajakiri: Horisondi eripreemiad füüsikaalaste fotode eest said Peeter Piksarv ja Arko Kesküla, Eesti Looduse eriauhinna Martiina Viil.
Ahhaa teaduskeskuses saab vaadata parimatest töödest koostatud näitust, mis aasta vältel rändab mööda Eestit.
Võidutöid saab vaadata võrgupaigast et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2012/Parimad.
Vikipeedia/Uudistaja
 

  

 
Rebassidrik
Foto: Wikimedia
 
Läänemaal nähti jälle uut linnuliiki
Läinud nädala lõpust peale on elevust tekitanud mingil moel Haapsallu sattunud Ameerikast pärit eksikülaline rebassidrik (Passerella iliaca).
Tegemist on linnuliigiga, keda pole Eestis varem kohatud, kogu Euroopastki on teada vaid mõned üksikud leiud. Kui harulduste komisjon vaatluse kinnitab, on tegemist 386. linnuliigiga Eestis.
Teisipäeval saatis Aivar Veide linnuhuviliste arvutilisti lingi videoga, millel tulnukas lausa detailideni näha (www.llk.ee/videod/pasili_041212.wmv).
Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja
 

  

 
Sellised punased bussid tõi Sebe Tartu linnaliinidele 1. jaanuaril 2011
 
Tartlased sõidavad bussiga viiendiku rohkem kui tunamullu
Tartu linnaliinibusside piletitulu on suurenenud 2010. aastaga võrreldes üle kümnendiku. Oktoobri lõpu seisuga oli aastase piletitulu kasv 10,4%, oktoobris laekus piletimüügist üle 228 000 euro.
Ka reisijakäive on kahe aasta tagusega võrreldes märgatavalt suurenenud. Oktoobris sõitis linnaliinibussides ligi 1 360 000 reisijat – seda on 20,7% enam kui tunamullu.
Kahe aasta eest bussifirmat vahetades planeeris linnavalitsus kümneprotsendist piletitulu kasvu, see eesmärk on nüüd saavutatud ilma hinnatõusuta.
Tartu LV
 

  


Silvia Lotman
Allikas: ELF 

Jüri-Ott Salmi asendab ELF-i juhina Silvia Lotman
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 4. detsembril fondi juhatuses ning nõukogus tehtud muutustest.
Juhatuse esimees on nüüd senine juhatuse liige ja looduskaitseekspert Silvia Lotman. Juhatuses jätkavad tööd aseesimees Tarmo Tüür ja liige Kadri Kalmus.
2004. aastast ELF-i juhatuse esimehena töötanud Jüri-Ott Salm hakkab pärast puhkust ELF-i uuringuprojektide tarvis tegema maakasutuse muutuse ja kasvuhoonegaaside analüüsi. Salm osaleb ka Praxise valitsuse valvurite tegevusprogrammis keskkonnavalvurina.
ELF-i nõukogusse valiti 28. novembril uute liikmetena suurulukite ekspert Peep Männil ning bioloog ja üks Let’s Do It Worldi eestvedajaid Toomas Trapido. Nõukogust astus vabatahtlikult välja Sakarias J. Leppik. Ülejäänud nõukogu jätkab endises koosseisus.
ELF


 

  
David Vseviov mullusel kirjandusfestivalil HeadRead
Foto: Wikimedia
 
Pühapäeval kõlas viiesajas saade „Müstiline Venemaa”
Vikerraadios läks 2. detsembril eetrisse 500. saade populaarsest sarjast „Müstiline Venemaa”.
Juubelisaates jutustas saate autor David Vseviov Stalini juubelitest, nende tähistamisest ja Stalinile toodud kingitustest. David Vseviovi sõnul analüüsib „Müstiline Venemaa” võimu olemust spetsiifiliselt vene variandis, aga kaugeltki mitte ainult.
Vikerraadio kuulajad on „Müstilise Venemaa” korduvalt valinud oma lemmiksaateks. Sari algas 1997. aasta veebruaris; idee autor ja 2003. aastani ka toimetaja oli koos David Vsevioviga Terje Soots.
Saate materjalide põhjal on ilmunud raamatusari „Venemaa – lähedane ja kauge” ja raamat „Bütsantsi keisrid”. 2004. aastal pälvis David Vseviov saatesarja ja raamatute eest Eesti vabariigi kultuuripreemia.
ERR



TASUB OSALEDA


 


Üks fotonäide näituselt
Allikas: Eesti ajaloomuuseum
 
Vanad fotod Eesti pealinnast
29. novembril avati Tallinna linnavolikogu maja (Vana-Viru 12) aatriumis fotonäitus „Vana Tallinn. Varaseid fotoülesvõtteid Revalist”. Eesti ajaloomuuseumi ja MTÜ Eesti Fotopärand mininäitus esitab valiku varasematest Tallinna kujutavatest fotodest.
Näitusel esindatud fotograafide elulooliste andmetega saab täpsemalt tutvuda MTÜ Eesti Fotopärand arendatavas veebiandmebaasis „Eesti fotograafid. Elulooline andmebaas 1844–1944”. Tutvuge ka ajalooliste fotode otsingu ja ülepildistamise rakendusega ajapaik.ee.
Näitus Tallinna linnavolikogus jääb lahti 12. detsembrini.
 

  
Eesti looduskaitse seltsi traditsiooniline aastalõpukonverents
toimub 14. detsembril Tallinna tehnikakõrgkoolis, mis asub Pärnu maantee ja Väike-Ameerika ristis. Oodatud on huvilised teistest keskkonna-kodanikuühendustest, töötajad keskkonnaga seotud jt. riigiasutustest, loodusehuvilised. Tulekusoovist palutakse võimalikult varakult teada anda.
 



„Metsajõulud 2012”
on Looduse Omnibussi pühapäeva, 9. detsembri retk Ave Nahkuri juurde ja Vikipallu Veljo Rannikut meenutama. Metsajõulude traditsiooni algatas 1964. aastal Tartumaal Veljo Ranniku. 1996. aastast jäi üldkorraldus Harju matkaklubile.
Sümboolne on, et metsajõulud korraldatakse matkajate istutatud metsanoorendiku ääres: Ranniku jaoks oli puude istutamine väga tähtis ja hingelähedane. Lõkkel tehakse teed; kruus, veidi süüa ja küünal tuleks kaasa võtta, samuti metsloomadele paar kapsalehte või porgand.
Enne käiakse läbi jõululaadalt Raudoja kõrtsis, kus peale söödava on müügil suur valik kunstnik Ave Nahkuri pilte, otse kunstnikult saab jõuludeks tellida nimelise pildi või kruusi.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 11 ja on taas Tallinnas kell 18. Sõit maksab täiskasvanutele kümme, õpilastele viis eurot. Info ja registreerimine 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee. Omnibuss korraldab retke koos metsaseltsi ja Harju matkaklubiga, toetavad Eesti Energia ja KIK.
 



  

Mõisnik ja lambrine – sammud omas Eestis”
on rahvusraamatukogus esmaspäeval, 10. detsembril toimuva loodusõhtu pealkiri. Kell 18 algaval õhtul esinevad Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp ning pärimusmuusikud Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend. Muusikud esitlevad oma plaati „Mõisnik ja lambrine”, fotograaf ja ajakirjanik aga raamatut „Sammud omas Eestis”. Kohal on ka mittetulundusühingu Loodusajakiri peatoimetaja Indrek Rohtmets aastaraamatuga „Lehed ja tähed VI. Mitmekesisus – maailma loov alge”.
Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele üks euro, teistele täiskasvanutele kaks eurot.
 
 
 
Keskkonnamess „Elukvaliteet 2012”
on Tartu Näituste messihallis 7. ja 8. detsembril. Sel aastal saab messil küsida kogemusi elektriautode kasutamise kohta, maitsta mahetoitu, tutvuda maheloomakasvatusega jmt. Kogu mess on ajendatud teemadest „Roheline elamine” ja „Roheline majandus”.
Messil osaleb sel aastal paarkümmend ettevõtet. Samal ajal on ka jõululaat, juba 16. korda toimuv Lõuna-Eesti suurim jõuluüritus. Tänavusel jõululaadal osaleb ligi sada väiketootjat üle Eesti.
Messi ajal liigub tasuta jõulubuss, mis toob messikeskuse juurde Raekoja platsilt täistundidel; pooltundidel sõidab buss kesklinna tagasi. Mess ja laat on lahti 7. detsembril kell 11–18 ja 8. detsembril kell 10–18.



MAAILMAST


Foto: flickr / trip.ee


Üks maailma tähtsamaid arheoloogiamälestisi lammutatakse
Afganistanis on muistne linn, mille võimsus ja tähtsus on võrreldav Peruus asuva inkade kuulsa iidse linna Machu Picchuga: Mes Ayen, 2400–2600 aastat vana budistlik linn, mis asub umbes 25 kilomeetrit Kabulist kagus.
Maa-alal, mille suurus on poolteist korda poolteist kilomeetrit, leidub templeid ja kloostrikomplekse, sealt on avastatud üle 400 elusuuruses budistliku kuju. Sügavamatest kihtidest leitu annab alust arvata, et Mes Aynak (tõlkes „vasekaev”) oli asustatud juba 5000 aastat tagasi.
Arheoloogid usuvad, et Mes Aynaki antiiklinn võiks anda aluse ümber kirjutada mitte ainult Siiditee, vaid kogu budismi ajalugu. Kahjuks on üsna tõenäoline, et seda ei juhtu mitte kunagi, sest 2012. aasta detsembri lõpus lükatakse kogu see unikaalne iidne linn buldooseritega lihtsalt maatasa.
Mes Aynaki all asub nimelt maailma suuruselt teine kasutusele võtmata vasemaardla, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. 2007. aastal anti Mes Aynaki vasemaardla kaevandamisõigused kolmekümneks aastaks Hiina kaevandusfirmale MCC vähem kui kolme miljardi dollari eest. Kuuldavasti aitasid tehingu teostumisele kaasa kümned miljonid dollarid altkäemaksu.
Afganistani valitsus loodab sellest tööd ja raha kohalikele elanikele. Samas kahtlevad Hiina tavadega rohkem tuttavad inimesed, kas kohalikud sellest üldse mingit kasu saavad. 2009. aastal ilmus Wall Street Journalis rajatava kaevanduse suhtes küllalt kriitiline lugu, mille tulemusena andis MCC arheoloogidele kolm aastat aega, et teha väljakaevamisi.
Paraku pole asjad eriti edenenud, kuna ühest küljest on piirkonnas ohtlik, teisest küljest on tegemist päris mastaapse töömahuga. Jõulude ajal saab hiinlaste antud kolmeaastane periood otsa.
Trip.ee

 

 

MÖÖDAMINNES MÄRGATUD



Kuu „Lennuki” mastituleks



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012