Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
05. oktoober 2004


Mngige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale vi aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!







UUDISED



lestusud volinike vastu

Euroopa Liidu pllumajanduse ja maaelu voliniku ning Euroopa keskkonnavoliniku kandidaatide vastu on algatatud kaks liikumist. Euroopa Pllumeeste Koordinatsioon palub Euroopa Parlamendil mitte heaks kiita Marianne Fischer-Boeli kandidatuuri Euroopa pllumajanduse ja maaelu arengu voliniku ametikohale ning leida talle mni teine portfell. Phjuseks tuuakse, et Taani pllumajandusministrina on Marianne Fischer-Boel avaldanud korduvalt vastuseisu igasugusele turu reguleerimisele. Taani on aga andnud vga halba eeskuju oma tstusliku, ekspordile suunatud sealihatootmisega, kasutades seejuures tohututes kogustes loomasta ja energiat. Fischer-Boelide farm osaleb tstuslikus sealihatootmises ja iseloomustab suurepraselt Euroopa pllumajanduse amerikaniseerumise tendentsi, mis hvitab maamaastikud nii phjas kui lunas.
Euroopa parlamendi roheliste fraktsioon aga on vastu plaanile anda keskkonnavoliniku ametikoht Stavros Dimasele, sest "kui too parlamendisaadikute ees esines ja nende ksimustele vastas, paistis silma, et ta ei vta keskkonnakaitse teemat kuigi tsiselt ning tal puudub selles vallas oma tulevikungemus. Samuti ei suutnud ta esitada mingisugust kindlat tegevusplaani oma tulevase rolli elluviimiseks." Selleks aga vajatakse roheliste arvates tugevat keskkonnavolinikku, kes teeks kindlasnalist lobitd ja suudaks vastu seista tstusringkondade survele. Dimase erialaks on majandus ning oma poliitilise karjri vltel on ta istunud majanduse, kaubanduse ja tstusministri toolil.
Rohelistele jb mulje, et Dimas soovib keskkonnakaitse alase seadusloome edendamises vastutuse lkata liikmesriikide tasandile. Euroopa vajab aga volinikku, kes suudab vtta liidrirolli.

ERL/Loodusajakiri


"Sstev Eesti 21" kiideti heaks

Peaministri juhitav Sstva arengu komisjon kiitis heaks Eesti sstva arengu strateegia "Sstev Eesti 21 (SE21)". Nd saab keskkonnaministeerium esitada strateegia kinnitamiseks valitsusele. SE21 on Eesti riigi ja hiskonna arendamise strateegia aastani 2030, mis loob ldise raamistiku sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostamiseks ning mratleb Eesti ldise arengusuunana liikumise nn teadmushiskonna poole.
Eesmrkidena nimetatakse rahvuslike traditsioonide silimist, heaolu kasvu, teravate sotsiaalsete vastuoludeta hiskonda ja koloogilist tasakaalu. Teadmushiskond on aga "terviklik hiskonnakorralduse tp, mis thistab uut tegutsemis- ning otsustuskultuuri, kus hiselt pstitatud ja aktsepteeritud eesmrkide saavutamine toetub ennekike teadmistele ja analsile".
SE21 koostati Tallinna Pedagoogikalikooli juhtimisel. T kigus olid materjalid huvilistele kommenteerimiseks kttesaadavad aadressil http://www.envir.ee rubriigis Sstev areng/ Eesti.

Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri


Lne-Viru veehdad lahendatakse EL-i rahadega

Keskkonnaminister Villu Reiljan, valdade ja maakonnalinna soojuse- ja vee-ettevtete esindajad ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Kalev Aun allkirjastasid Lne-Viru veemajandusprojekti elluviimise koostlepingu. Eesmrk on parandada Lne-Viru veemajandust Euroopa Liidu htekuuluvusfondi finantseerimise abil. Tsta tuleb joogivee kvaliteeti ja vhendada phjavee reostust.

Keskkonnaministeerium


SNDMUS



Klla Tallinna Loomaaiale
Kolmapeval, 27. oktooberil 2004


Tallinna Loomaaed ei ole pelgalt paik, kus huvilised saavad eksootilisi loomi uudistada. Loomaaia tegemisi tutvustab Tiit Maran, Naaritsa projekti projektijuht ja Eesti CITES-i teaduskomitee esimees. Jutuks tuleb:

Ohustatud liigid ja nendega kaubitsemine - kui ks philine liikide hvimise phjus.
Washingtoni konventsioon kui rahvusvaheline meede ohustatud liikidega kaubitsemise piiramisel ja selle rakendumise probleemid.
Kaubitsemisaluseid liike Tallinna loomaaia kollektsioonis.
Ohustatud liigi taastamine - naaritsa asurkonna loomisest Hiiumaal ja Saaremaal: Loomaaia paljunduskeskuse klastus.

Kogunemine Tallinna Loomaaia Paldiski mnt vrava juurde kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 135 krooni, Horisondi tellijale 115 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.
Osavtumaks kanda hiljemalt 20. oktoobril Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.

Loodusajakiri


Fotoretk "Sgis Endla Looduskaitsealal"

Morgan foto kutsub loodusfotohuvilisi 16.-17. oktoobril Endla looduskaitsealale heskoos pildistama ja pilte vaatama.
Koguneme laupeval, 16. oktoobril kell 10.00 Endla Looduskaitseala keskuse juures Jgevamaal Toomal.
Hakatuseks teeb looduskaitseala ttaja Eerika Purgel lhilevaate paiakadest, mida jrgneva kahe peva jooksul klastame.
Ees ootab matk Endla looduskaitseala rabades. Mda laudteed liigume Mnnikjrve rabas asuva vaatetornini. Sealt edasi viib tee mda Mustje kallast Endla jrveni. Sealses lkkekohas teeme pikema puhkepausi ja kinnitame keha. Vastavalt sellele, kui palju on aega kulunud ja missugune on ilm, kulgeme Toomale tagasi kas Kaasikjrve raba vi Krde kaudu.
bimine Looduskaitseala keskuses Toomal. htul nitab slaide ja rgib pilditegemisest fotograaf Toomas Tuul.
Phapeva hommikul pakime prast hommikuski asjad ja sidame pildistama looduskaitsealal asuvaid kauneid allikaid. Lpetame retke phapeva luna paiku.
Retke juhib Heiko Kruusi Morgan Fotost.
Osavtutasu 600 krooni sisaldab retke, fotoalast nustamist, 3 sgikorda matkatoitu, bimist Endla looduskaitseala keskuses.
Grupi suurus ca 15 inimest. Retkest osavtuks palun registreeruda e-kirjaga heiko@morgan.ee vi telefonidel 6454 311, 56 483 480.

Morgan Foto


UUDISTAJA SOOVITAB

Loomulikult - loom!

Kes poleks kuulnud Aleksei Turovskit pajatamas loomadest, nende riigist ja inimestest, nende riigist ning nende kahe riigi seostest! Igatahes on Turovskit kuulnud vist kll kik Tallinna loomaaia loomad. Ja paljud klastajad, raadiokuulajad, televaatajad ja kes veel kik. Kui Turovski hakkab pajatama, siis tundub, et ka kivid jvad kuulama. Igatahes vib mees teha looduses paaritunnilise matka, kus lbitakse kokku vaid paarsada meetrit. Sest nii palju on vaatamist ja imestamist ja mtestamist vrt asju siin maamunal. Nd on vimalus Turovski raadioesinemisi ka lugeda. Nende phjal koostatud raamat "Loomult loom" judis mgile sja ning asetub mnusasti Konrad Lorenzi raamatute ja Raivo Mnni "Elukunstnike", Mati Kaalu loomaraamatute ja miks mitte ka Uku Masingu raamatu "Mlestusi taimedest", vahele vi krvale.

Loodusajakiri


Ettevaatust - kultuur!

Indrek Rohtmets on vtnud ktte esmapilgul ilmvimatu ja teinud Varraku kirjastuse toel teoks raamatu, milles sna- ja fotopildistatud kultuurilooline Eestimaa. Raamat nimega "Kultuurilooline Eestimaa" nitab vhemasti kaht asja. Et Eesti kultuur on rikkam, kui eales seda hte raamatusse panna saab. Ja et sellist hemehe ngemuse raamatut tasub teha. Nii et, kui reisite Eestis, siis vaadake ette! Teid mbritseb kultuur isegi seal, kus te aimata ei oska. Mnes jrvesilmas, liivapaljandis. Vi lagunema kippuvas puumajalobudikus. Lehitsege raamatupoes, ehk aitab seda nha knealune raamatki.

Loodusajakiri


Tarupetti sgisnumber

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Tarupetti sgisnumber. Seekordses numbris kirjutatakse Karula RTP 25-st aastast, tulekul olevast Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnu avalikust arutelust, avastatud haruldastest liikidest, traditsioonilise ehituse koolitusest, maalinitusest klastuskeskuses ja muust.
Lehte saab lugeda http://www.karularahvuspark.ee/files/doc/infoleht/infoleht20.pdf (738KB)

Karula Rahvuspark


ASJATUNDJA

ks kord kmmekonna aasta eest on roheliste partei Eestis juba lootusetult lhenenud ja ilmamaa pealt kadunud. Praegu pretendeerib roheliste lipulaevaks vhemasti 3 VVO-d. Kas Eestis on ldse vimalik htne roheline liikumine?

Aleksei Lotman,bioloog:

Tosinkonna aasta eest langes "rohelus" politikaanluse ohvriks: siis tundus mnele staažikale nukogude koolitusega poliitikavaatlejale, et roheliselt lvepakult on vimalik suurde poliitkasse ssta.
Sellega solgiti asi sedavrd ra, et korda seda saada ei nnestunudki, ja nii see roheline erakond lpuks privett lkski.
Praegu tegelevad "rohelise asjaga" need, kellele see tepoolest sdamelhedane, seega on rohkem lootust elujulise rohelise erakonna tekkeks.
Rohelist (vi mne muu nimega, aga sama sisuga) erakonda on Eestisse hdasti vaja, sest kuigi kik erakonnad vidavad end kole loodussbralikud olevat, nitab tegelikkus siiski pigem muud.
Tekkiva erakonna juhtmtteks pole inimese loodusest "ra kaotamine", vaid inimelu korraldamine selliselt, et loodust ja ellujmisvimalusi meie lastelt mitte ra ei vetaks.
Mis puutub mittepoliitilisi loodushoiuhendusi, siis neid on meil testi palju, ja see on vga hea, sest erinevail hendusil on erinevad prioriteedid.
Samas ei saa vita, nagu thendaks see killustumist vi koost puudumist.
Koost on titsa olemas ja olulisemad keskkonnahendused on ka moodustanud EKO-nimelise marlaua.
Seega on alust loota, et haljamad ajad on meil alles ees.


Juhan Telgmaa, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees:

Tpsustuseks - Rohelist Parteid on juba kahel korral tehtud ning mlemal korral on ta ra kadunud. Mlemal korral oli kadumise phjus sama - juhid kasutasid rohelist silti kui hppelauda suurde poliitikasse, rohelise asja ajamine polnud tegelik eesmrk. Sel, hiskonna poliitilise arengu mttes kaugel ajal, tsi kll, oli parteide tegemine vrreldamatult lihtsam kui tna.

Vastus otsesele ksimusele:

Snaga "roheline" tavatsetakse katta kogu keskkonnahoiuvaldkonda. See on sedavrd lai valdkond, et praegused keskkonnahendused ei suuda seda ka kik koos katta. Selles mttes, et kik nad tegeleksid koos sama asjaga, pole htsus vimalik. Kll aga on htsus ka praegu olemas kigis phiksimustes, erinevused on pigem stiilis. Enamasti on htsus vaikiv kui endastmistetav, mnikord vormistatakse seisukohad hisavaldustena.
ELKS ei pretendeeri roheliste lipulaevaks. Siis peaks teisi nagu kehvemaiks pidama ning arvama, et valdkonnad, mida ELKS ise katta ei suuda, oleksid kuidagi oluliselt vhem thtsad.
Mis puudutab htset parteid, siis ELKS on phikirjaliselt mittepoliitiline hendus. Mis ei thenda, et tema liikmed ei viks igaks hineda millise parteiga tahes. ELKS ise toetab tema taotlustele lhedasi programmilisi seisukohti olenemata parteist, millisele need kuuluvad. Rohelise Partei tekkimisel sltub ELKS poolehoid sellest, kuivrd adekvaatse programmiga vlja tullakse.


Marek Strandberg, Eestimaa Looduse Fondi nukogu esimees:

Kik rohelisele vi siis keskkonnasstlikule mtteviisile orienteeritud VVO-d ei vlista ju nneks teineteise olemasolu. Enamgi - neil on olemas oma toimiv koostvrgustik.
Minu kogemuseks prast linud laupeval Vodjal toimunud kokkusaamist on see, et keskkonnasstlik olemisfilosoofia saab toimida koos otsedemokraatliku organisatsioonistruktuuriga. Enamgi: mlemad loodetavalt ka tiendavad teineteist.
Lhenemine, vimu usurpeerimine, klikistumine, vrandumine - need on aspektid tnasest Eesti parteielust. Ma ei tea, kas sama ilmneks ka otsedemokraatlikel phimtetel toimivas organisatsoonis, kuid vhemalt siiani on need aspektid ilmnenud erakondades, kus otsedemokraatiat ei harrastata. Erakonna liikmed ju liituvad erakonnaga mitte soovist kleepuda suure ja kindlas suunas liikuva klge, vaid pigem ikka soovist, et nende hl leiaks klapinda.
Rkimata rohelisest erakonnast kui eesmrgist vi vahendist, olen ma tna veendunud, et kindlasti on olemas Eestis koht inimese ja looduse ebakla klaariva ning poliitilist dialoogi taotleva kodanikehenduse jaoks.


Peep Mardiste, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees:

VVO-de vaheline koost on viimastel aastatel eriti tnu hisfoorumi Eesti Keskkonnahenduste Koja tekkele muutunud vga tihedaks ja rivaliteeti pole. Rohelise partei tekkeks tundub hetkel hiskonnas huvi ja nudlus olevat ning professionaalse tegutsemise korral vib partei igati edukaks osutuda. Kui nende programm tuleb mistlik ja eestvedajad on koostvalmid, siis vivad nad saada ka VVO-de poolse laialdase toetuse. Eesti Roheline Liikumine on kindlasti tugeva rohelise partei olemasolust huvitatud.


KSIMUS JA VASTUS

Tde rannakaitseseadusest.

Meil on palju rgitud sellest, et randade ehituskeeluvndisse ehitatu jb sinna seadusest hoolimata psima. Kas on niteid, kus nii pole juhtunud?


Vastab Keskkonnainspektsioon:

Ranna ja kalda ehituskeeluvndis olevate ehitiste likvideerimine.

Lnemaa
- Nva vallas Nmmemaa klas Veski je rde ehitatud sauna vedas omanik minema 2004. a.
Vrumaa
- Ldla jrve res Jrve m Liiva klas alustatud ehitisele koostati detailplaneering, mille jrgi tsteti ehitis jrvest kaugemale, 2002. a.
- Vidrike jrve rde 15 m kaugusele rajatud hoone vundament likvideeriti, maja ehitati kaugemale, 2003. a.
- Smerpalu vallas Ldla jrve rde rajatud hoone vundament likvideeriti ja hoone ehitati kaugemale, 2003. a.
Valgamaa
- Puka vallas Soontaga klas Greete m Vikese Emaje kaldal oleva palkehitise viis omanik minema, 2004. a.
Prnumaa
- 2003. a likvideeris omanik Sauga vallas Tammiste klas Uuekalda kinnistul Prnu je ehituskeelu vndis paikneva ehitise (vikehoone)
- 2003. a likvideeris omanik Urumarja klas Vesivrava kinnistule Prnu je ehituskeeluvndisse ehitatud kuivkimla
- 2004. a likvideeris omanik Urumarja klas Parve kinnistule Prnu je ehituskeeluvndisse ehitatud kuivkimla
Saaremaa
- Valjala vallas Turja klas lammutas omanik ehituskeeluvndis oleva pooliku puitehitise 2003. a.
- Kihelkonna vallas Kehila klas oli ehituskeeluvndisse paigaldatud raudjalastel asuv soojak, mille omanik kesoleval aastal minema vedas.
Raplamaa
- Juuru vallas oli Atla je rde rajatud sauna vundament ja pstitatud seinad. KKI mras omanikule trahvi ja tegi ettekirjutuse, mille tulemusena omanik seinad lammutas, kuid jttis vundamendi alles. Koosts kohaliku omavalitsusega viidi asi lpuni, nii et kesoleval aastal lammutas omanik ka sauna vundamendi.
Tartumaa
- Vara vallas Emaje suudmest 5 km lesvoolu ja Peipsi jrve Kuni lahe ehituskeeluvndis olevad vaiadel palkmajad vedas omanik minema 2003. a.
Hiiumaa
- Emmaste vallas Haldi klas Toobri kinnistule ehitatud vikehoone vedas omanik kesoleval aastal minema.


KIIRKOMMENTAAR

Kuidas hlmata hlmamatut

"Ei saa hlmata hlmamatut", kirjutas kord Kozma Prutkov. Saab ikka kll. Seda testab kenasti Tieline Eesti Vabariik oma sstva arengu plaanide, projektide, strateegiate ja seadustega.
Nd on siis valminud jrjekordne suurteos nimega "Sstev Eesti 21". Eesti arengu eesmrkideks nimetatakse selles jrgmist: rahvuslike traditsioonide silimist, heaolu kasvu, teravate sotsiaalsete vastuoludeta hiskonda ja koloogilist tasakaalu.
Siiani on maailmas heaolu kasv viinud eranditult rahvuslike traditsioonide hbumisele. Ning koloogilise tasakaalu kikumisele. Sotsiaalsete vastuoludeta hiskonda pole aga suudetud luua kunagi ega kusagil.
Nd siis Eesti suudab! Jb le loota, et Tallinna Pedagoogikalikooli teadlased, kes knealuse strateegia koostamist juhtisid, tulevad varsti lagedale ka he igiliikuri projektiga.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012