Eesti Teaduste Akadeemia poolt maikuus väljakuulutatud üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 104 uurimistööd, üle kahe korra rohkem kui mullu. Akadeemikute komisjon, tuginedes ekspertidele väljastpoolt, määras parimatele teadustöödele 20 auhinda.
Esimese auhinna (4000 krooni) said Katrin Männik ja Laur Vallikivi Tartu Ülikoolist, Arvo Tullus Eesti Põllumajandusülikoolist, ning Ingrid Ulst Frankfurdi Goethe Ülikoolist.
Teise auhinna (2500 krooni) saajad on Ksenia Andrejeva, Els Heinsalu, Mark Karimov, Rahel Maria Kasemaa, Kalle Kipper, Meelis Kull, Helen Nigol, Elo-Hanna Seljamaa, Pille Säälik, Dorel Tamm, Evelyn Uuemaa ja Katrin Viigand Tartu Ülikoolist, Marge Reinap ja Mai Uibu Tallinna Tehnikaülikoolist, Jaanus Klaus Eesti Põllumajandusülikoolist ning Maria Dudkina Tallinna Pedagoogikaülikoolist
. Teisipäeval, 26. oktoobril algusega kell 13.30 toimub Akadeemia majas Toompeal Kohtu 6 võistluse laureaatide autasustamine ja konverents.
Ettekannetega esinevad Ingrid Ulst Frankfurdi Goethe Ülikoolist, Ksenia Andrejeva, Katrin Männik ja Laur Vallikivi Tartu Ülikoolist ning Arvo Tullus Eesti Põllumajandusülikoolist.

Eesti Teaduste Akadeemia

Täpsustusid nõuded kiirgusekspertidele

19. oktoobril ilmus Riigi Teatajas keskkonnaministri määrus "Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi ja selle taotluse vorm ning litsentsi andmise, pikendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord". Inimesed, kes soovivad tegutseda kvalifitseeritud kiirguseksperdina, leiavad määrusest näiteks info taotluse vormi, selle esitamise ja menetlemise korra kohta.
Kvalifitseeritud kiirgusekspert on isik, kellel on teadmised ja väljaõpe dooside hindamiseks ja inimeste nõustamiseks, et tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nõuetekohane toimimine, ning kelle tegutsemist kiirguseksperdina tunnustatakse kehtestatud korras.

Keskkonnaministeerium

Saast ületab piire

2. novembril toimub keskkonnaministeeriumis Genfi konventsiooni 25. aastapäeva puhul konverents "Eesti Genfi 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis - riiklikud kohustused ja koostöö, välisõhu seisund ja seire". Räägitakse, kuidas Eesti piiriülese õhusaaste konventsiooni täidab, millised muutused on Eesti õhusaastes toimunud, millised on prognoosid ning kuidas on välisõhu saaste mõjutanud Eesti ökosüsteeme ja inimtervist.
Eesti ühines Genfi konventsiooniga 2000. aastal. Võrreldes teiste EL riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet üldiselt hea. Näiteks perioodil 1980-2003 langes Eestis SO2 aastane heitkogus ligi 70 ja lämmastikoksiidide heitkogus 36 protsendi võrra ning lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenesid kaks korda.
Lähemalt vt www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/10.html#19II.

Keskkonnaministeerium

Natura teabepäeva stenogramm nüüd kättesaadav Kuressaare kultuurikeskuses toimus 9. oktoobril Natura 2000 teabepäev, millest võttis osa üle 200 inimese. Kolmetunnine teabepäev salvestati helikandjale, mille alusel hiljem koostati stenogramm. Stenogramm on nüüd kättesaadav internetis aadressil www.envir.ee/natura2000/ ning huvilistel on 47-lehelise stenogrammiga võimalik tutvuda ka Saaremaa Keskkonnateenistuses (Kuressaare, Kadaka 1) ja Saare Maakonna Keskraamatukogus (Kuressaare, Tallinna 6).
Praegu on Saare maakonna 16 omavalitsuses käimas Natura 2000 avalikud arutelud, millede toimumisajad on mitmeid kordi avaldatud ajalehes Meie Maa. Aruteludest viimane toimub 26. novembril Tornimäe rahvamajas.

Keskkonnaministeerium

Aadressile www.demokraatia.ee on ilmunud uus roheline veebisait. Selle eesmärgiks on koondada ja levitada infot, mis on seotud rohelise erakonna võimaliku (taas)loomisega: vajadus ja eesmärgid, poliitiline platvorm, otsedemokraatia, organisatsioon, põhikiri, programm, muud dokumendid jms.
Algatusgrupi plaan on teha erakond sisemiselt otsedemokraatlik: iga erakonna liige saab regulaarselt hääletades erakonna otsuseid langetada, ilma oma häält kellelegi delegeerimata.
Ehk saame erakonna talve jooksul loodud, siis tekib ka võimalus reaalselt hääletama asuda. Ära unusta ka mitte-erakondlikku rohelist liikumist!

www.demokraatia.ee

Vastab KM looduskaitse osakonna spetsialist Lilika Käis

Karuputke seemnete sissetoomine on samuti keelatud. Sest Looduskaitseseaduse paragrahv 47 lg 1 määratleb isendi järgmiselt: "Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või taime või seene äratuntav osa." Siit lähtuvalt on ka seeme elus isend ja kui ei tohi sisse tuua taime, ei tohi ka tema seemet. Ohtlikke võõrliike ei tohi kasvatada mitte kuskil, ka mitte oma aias.

Vastab bioloog Mati Masing

Mõned siiani Eesti nahkhiirte käes olnud rekordid on nüüd ületatud.
Pruun-suurkõrva liikumise maailmarekord nüüd 88 km. Eestist saadud 66 km püsis rekordina 23 aastat.
Põhja-nahkhiire vanuserekord on nüüd 20,5 a. Eestist saadud 15,5 a püsis 12 aastat.
Eesti nahkhiirte rõngastuse-taaspüügi maailmarekorditest kehtivad veel tiigilendlase eluiga (20,5 a) ja võib-olla ka hõbe-nahkhiire liikumisulatus (1440 km).
Meie nahkhiirte rõngastuse-taaspüügi neljast maailmarekordist kolm on nüüd taandunud Põhja-Euroopa ja Põhja-Aasia rekorditeks - asi seegi! Uued andmed pärinevad hiljuti ilmunud ülevaadetest.
Uudisena saan teatada ka uutest kohalikest (st Eesti, Balti ja kogu Põhja-Euroopa) vanuserekorditest (taaspüüke kogusid Lauri Lutsar ja Mati Masing).
Veelendlane - 24,5 a (varem 23,5 a)
Brandti lendlane - 22,5 a (varem 18,5 a)
Pruun-suurkõrv - 17,5 a (varem 14,5 a)
Meie nahkhiirte varasemad rekordid on järgmised:
Tiigilendlane - 20,5 a (kehtiv maailmarekord)
Nattereri lendlane - 11 a
Põhja-nahkhiir - 15,5 a
Varem saadud liikumisulatused Eestis ja Põhja-Euroopas, mis praeguseni kehtivad:
Tiigilendlane - 124 km
Veelendlane - 101 km
Brandti lendlane - 30 km
Nattereri lendlane - 102 km
Pruun-suurkõrv - 66 km
Põhja-nahkhiir - 41 km
Pargi-nahkhiir - 1530 km
Hõbe-nahkhiir - 1440 km (oli maailmarekord veel hiljuti, kuid vajab täpsustamist)
Vanuserekorditel on poolik aasta seepärast, et nahkhiired sünnivad suvel, taaspüüke talvituspaikades saadakse aga talvel - sealt tuleb täis-eluaastale pool aastat juurde.

Vt lisaks ka kasutatud allikaid:
Gaisler, J., Hanak, V., Hanzal, V. & Jarsky, V. 2003. (Results of bat banding in the Czech and Slovak Republics, 1948-2000). - Vespertilio, 7, 3-61. (in Czech)
Masing, M., Poots, L., Randla, T. & Lutsar, L. 1999. 50 years of bat-ringing in Estonia: methods and the main results. - Plecotus et al., 2, 20-35
Wilkinson, G.S. & South, J.M. 2002. Life history, ecology and longevity in bats. - Aging Cell, 1: 124-131

Allikas: Loodusaeg

Keskkonnaministeeriumi 22. oktoobri pressiteate kohaselt algab telekampaania, et juhtida tähelepanu meie vete säästmise ja puhtana hoidmise vajadusele.
Selles on öeldud: "Eestil on õnn asuda piirkonnas, kus mageveevarud on rikkalikud. Riigi maapõues on põhjavett mitmeid kordi rohkem kui mahub Peipsi järve. Põhjavesi rahuldab Eesti veevajadusest 2/3, Tallinna ja Narva linn täiendavad oma veevarusid pinnaveekogudest." Mis aga ei vasta tõele.
Loodusaja listi liige Toomas Liidja juhtis tähelepanu, et meil on olemas trükis pealkirjaga "Veemajanduslikud põhinäitajad 2003. aastal", mille kohaselt
Eesti võtab vett aastas kokku 1620,5 mln m3. Sellest on pinnavett 1331,3 mln m3, põhjavett 267,4 mln m3. Kuid sellest nn põhjaveest on suurem osa, 215 mln m3, kaevandusvesi. Puhast põhjavett võtab Eesti aastas 52,4 mln m3. See on siis vaid veidi üle kolmekümnendiku ehk 3,7 protsenti.
Eksimine on inimlik, kuid mage nali küll, kui ministeerium hindab põhjavett kakskümmend korda üle. Võib-olla mõeldi olmes kastutatavat vett - siis oleks ehk tõepoolest põhjavee osa kaks kolmandikku
Muuseas, ehk on huvitav teada, et Eestis kulub aastas ametlikel andmetel inimese kohta tuhat kuupmeetrit vett. Olmes aga kulutab igaüks meist keskmiselt 8 liitrit päevas. Miski siin on veidi mäda, tundub, et viimane arv on alla hinnatud. Küllap ei lähe koduaedades olevad kaevud siinkohal üleüldse mängu
Nii et soe soovitus - enne, kui korraldada vee säästmise kampaaniat, tuleks arvepidamine vee üle usutavaks saada

Tiit Kändler

Kaarli puiestee pärnade kalender

Tallinna Kaarli puiestee pärnade järgi võiks pidada kalendrit. Iga kolme aasta järel, otse enne talve tulekut, saabub saega linnaaednik, kes kannab sellesama linna nime, mida ta aiandab, ja ähvardab puud maha võtta. Nüüd siis on ta oma tagalat täiendanud mingite Soome ekspertide arvamusega. Oleks küll tore teada, mis puutuvad siia soomlased. Kas nemad võtavad endal Esplanaadil puid maha või kuidas? Ega ikka ei võta küll. Teise argumendina käiakse välja Trummal ja Alver. Noh, eks nemad taha ju igal pool platsi puhtaks teha, et nende surematud teosed välja paistaksid. Ometi oleks tore, kui nende Viru tänava suursaavutuse ees kasvaksid eukalüptid ja varjaksid selle omalaadse turuarhitektuuri tippteose oma võradega.
Jälle kogutakse allkirju, jälle vaieldakse, kohtutakse, argumenteeritakse. Huvitav oleks teada, kui palju on pealinna rahvas kangelasliku linnaaedniku tõttu töötunde kaotanud. Selge see, et igaüks tahab rajada endale monumenti. Kuid linnaaednikul on juba monument Harjumäe nõlval maha võetud põlispuude asemel võssa kasvanud tühermaa näol.