Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. oktoober 2004


SÜNDMUS



Eesti Loodus autasustab loomafoto konkursi võitjaid

Eesti Looduse viiendale loomafoto võistlusele saadeti 876 tööd (726 fotot paberil ja 150 slaidi) 149 autorilt. Pilte hindasid: Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Urmas Tartes (EPMÜ zooloogia ja botaanika instituut), Malev Toom (Tartu Kõrgem Kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto).
Peaauhinna - 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall võitis Mikko Tiittanen Tallinnast. Teise auhinna pälvis Mati Kose Tartust ning kolmanda Pierre Boudinot Vändrast. Noorte peaauhind - 5000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall - läks Andres Valdmannile.
Anti välja viis eripreemiat: käituva looma eest Jaanus Järvale, parima väikese looma pildi on jäädvustanud (lähi- ja makrovõte) Indrek Keres, aasta linnu - toonekure - parima foto on teinud Elmo Riig, parima kodulooma eest sai eripreemia Margus Hendrikson ning parima veelooma foto eest Rainar Kurbel. Ajakirja Eesti Loodus eripreemiad (tasuta aastatellimused) pälvisid Arne Ader, Egon Niittee ja Mihhail Triboi.
Auhinnad antakse üle ning sada kümme parimat tööd vaadatakse lõpuõhtul, mis toimub 3. novembril algusega kl. 14 Tartu ülikooli raamatukogu saalis.
Võitjate pilte vt oktoobrikuu Eesti Loodusest. Eelmise aasta parimaid töid saab vaadata internetis aadressil www.loodusajakiri.ee/lf2003/index.htm

Loodusajakiri


Loodusajakiri osaleb Keskkonnamessil

26., 27. ja 28. oktoobril toimuvad Eesti Näituste messikeskuses messid "Keskkond 2004" ja "Cleanest 2004". Messide käigus korraldatavatel seminaridel kõneldakse jäätmete kompostimise ja kogumise uuematest viisidest, Euroopa keskkonnakorraldusest, kaevandamise keskkonnamõjudest, kasvuhoonegaasidega kauplemisest, toodete ökomärgistamisest, jäätmeinfo levitamisest ja biolagunevate jäätmete käitlemisest. Messil osaleb ning kolmapäeval kl 13.15-17.00 toimuval jäätmeinfo seminaril esineb ka MTÜ Loodusajakiri.

Loodusajakiri


Meid ootab ees täielik kuuvarjutus

Sel neljapäeval, 28. oktoobril toimub täielik kuuvarjutus, mis on Eestis praktiliselt kogu pikkuses jälgitav.
Poolvari ilmub Kuule kell 3.05, täisvari kell 4.14, täisvarjutuse algus on kell 5.23, lõpp kell 6.44. Varjutuse maksimaalne faas on kell 6.04.
Täisvari lahkub Kuult kell 7.45, poolvari kell 9.03.
Päike tõuseb Tartus kell 8.19.
Selge ilma korral on 28. oktoobril Tartu Tähetornis plaanis hommikune vaatlus. Tähetorni avame kell 4.00, avatuks jääme kuni päikesetõusuni. Lisaks kuuvarjutusele näitame Zeissi teleskoobiga planeete. Praegu on hommikutaevas näha Jupiter, Veenus ja Saturn.

Helle Jaaniste, AHHAA-keskus, Tartu Tähetorn

Mis teeb kliima lindudele?

Tunnustatud teadlase Richard B. Primacki loeng toimub Tallinna Pedagoogikaülikoolis teisipäeval, 26 oktoobril kell 18.00 ruumis P-223.
Richard B. Primack on Bostoni ülikooli ökoloogiaprofessor ning tema loengu teemaks on "The Impact of Climate Change on Birds and Plants" (ilmastikumuutuste mõju lindudele ja taimedele).
Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Küsimused: radko@ut.ee

Säästva metsanduse konverents

Teisipäeval, 26. oktoobril korraldab Eestimaa Looduse Fond Tallinnas Rahvusraamatukogus konverentsi "Säästev metsandus". Kesksed teemad: mets kui elukeskkond, metsaökoloogia bioloogi ja metsamajandaja silmade läbi. Tutvustatakse ka FSC grupisertifitseerimist Rakvere Metsaühistu kogemuse põhjal, mis võiks olla heaks eeskujuks teistele erametsaorganisatsioonidele.
Valminud on FSC grupisertifitseerimise juhend, mis mõeldud abiks ning töövahendiks metsamajandajatele ja -omanikele.

ELF


Mõttetuima ostu jutukonkurss

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Eesti Roheline Liikumine kuulutasid välja jutukonkursi "Minu kõige mõttetum ost".
Oodatakse lugusid inimestelt, kes hetke emotsioonide ajel, mõjutatuna mõnest reklaamist, kuulujutust või muul põhjusel, on kulutanud raha millelegi, mida neil tegelikult üldse tarvis pole.
Konkursi eesmärgiks pole oma loo saatnud "mõttetu ostu" sooritaja halvustamine või pilkamine, vaid tarbimiskultuuri avalike ja varjatud mehhanismide mõju teadvustamine endale ja teistele. Oodatakse ka tarbimistemaatikaga seonduvaid karikatuure.
Lugusid ja karikatuure saab saata e-posti aadressidel liis@elfond.ee ja jaanus@roheline.ee ning aadressil: Postkast 318, 50002, Tartu, 15. novembrini 2004. Tööd avaldatakse Eesti Rohelise Liikumise kodulehel. Veebihääletusel parimaks tunnistatud tööd leiavad kajastamist meedias ja saavad sümboolseid auhindu.
Konkurss on osaks 26. novembril tähistatavast Ostuvabast Päevast, mis on mõistliku tarbimise sõnumit kandev päev, kus antakse loodusele sümboolne hingetõmbeaeg ning analüüsitakse tarbimisega seonduvaid valupunkte ja lahendusi.

Eesti Roheline Liikumine


UUDISED



Teaduste Akadeemia auhindas üliõpilasteadlasi

Eesti Teaduste Akadeemia poolt maikuus väljakuulutatud üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 104 uurimistööd, üle kahe korra rohkem kui mullu. Akadeemikute komisjon, tuginedes ekspertidele väljastpoolt, määras parimatele teadustöödele 20 auhinda.
Esimese auhinna (4000 krooni) said Katrin Männik ja Laur Vallikivi Tartu Ülikoolist, Arvo Tullus Eesti Põllumajandusülikoolist, ning Ingrid Ulst Frankfurdi Goethe Ülikoolist.
Teise auhinna (2500 krooni) saajad on Ksenia Andrejeva, Els Heinsalu, Mark Karimov, Rahel Maria Kasemaa, Kalle Kipper, Meelis Kull, Helen Nigol, Elo-Hanna Seljamaa, Pille Säälik, Dorel Tamm, Evelyn Uuemaa ja Katrin Viigand Tartu Ülikoolist, Marge Reinap ja Mai Uibu Tallinna Tehnikaülikoolist, Jaanus Klaus Eesti Põllumajandusülikoolist ning Maria Dudkina Tallinna Pedagoogikaülikoolist
. Teisipäeval, 26. oktoobril algusega kell 13.30 toimub Akadeemia majas Toompeal Kohtu 6 võistluse laureaatide autasustamine ja konverents.
Ettekannetega esinevad Ingrid Ulst Frankfurdi Goethe Ülikoolist, Ksenia Andrejeva, Katrin Männik ja Laur Vallikivi Tartu Ülikoolist ning Arvo Tullus Eesti Põllumajandusülikoolist.

Eesti Teaduste Akadeemia


Täpsustusid nõuded kiirgusekspertidele

19. oktoobril ilmus Riigi Teatajas keskkonnaministri määrus "Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi ja selle taotluse vorm ning litsentsi andmise, pikendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord". Inimesed, kes soovivad tegutseda kvalifitseeritud kiirguseksperdina, leiavad määrusest näiteks info taotluse vormi, selle esitamise ja menetlemise korra kohta.
Kvalifitseeritud kiirgusekspert on isik, kellel on teadmised ja väljaõpe dooside hindamiseks ja inimeste nõustamiseks, et tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nõuetekohane toimimine, ning kelle tegutsemist kiirguseksperdina tunnustatakse kehtestatud korras.

Keskkonnaministeerium


Saast ületab piire

2. novembril toimub keskkonnaministeeriumis Genfi konventsiooni 25. aastapäeva puhul konverents "Eesti Genfi 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis - riiklikud kohustused ja koostöö, välisõhu seisund ja seire". Räägitakse, kuidas Eesti piiriülese õhusaaste konventsiooni täidab, millised muutused on Eesti õhusaastes toimunud, millised on prognoosid ning kuidas on välisõhu saaste mõjutanud Eesti ökosüsteeme ja inimtervist.
Eesti ühines Genfi konventsiooniga 2000. aastal. Võrreldes teiste EL riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet üldiselt hea. Näiteks perioodil 1980-2003 langes Eestis SO2 aastane heitkogus ligi 70 ja lämmastikoksiidide heitkogus 36 protsendi võrra ning lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenesid kaks korda.
Lähemalt vt www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/10.html#19II.

Keskkonnaministeerium


Natura teabepäeva stenogramm nüüd kättesaadav Kuressaare kultuurikeskuses toimus 9. oktoobril Natura 2000 teabepäev, millest võttis osa üle 200 inimese. Kolmetunnine teabepäev salvestati helikandjale, mille alusel hiljem koostati stenogramm. Stenogramm on nüüd kättesaadav internetis aadressil www.envir.ee/natura2000/ ning huvilistel on 47-lehelise stenogrammiga võimalik tutvuda ka Saaremaa Keskkonnateenistuses (Kuressaare, Kadaka 1) ja Saare Maakonna Keskraamatukogus (Kuressaare, Tallinna 6).
Praegu on Saare maakonna 16 omavalitsuses käimas Natura 2000 avalikud arutelud, millede toimumisajad on mitmeid kordi avaldatud ajalehes Meie Maa. Aruteludest viimane toimub 26. novembril Tornimäe rahvamajas.

Keskkonnaministeerium





UUDISTAJA SOOVITAB



Tekkis uus ja roheline veebisait

Aadressile www.demokraatia.ee on ilmunud uus roheline veebisait. Selle eesmärgiks on koondada ja levitada infot, mis on seotud rohelise erakonna võimaliku (taas)loomisega: vajadus ja eesmärgid, poliitiline platvorm, otsedemokraatia, organisatsioon, põhikiri, programm, muud dokumendid jms.
Algatusgrupi plaan on teha erakond sisemiselt otsedemokraatlik: iga erakonna liige saab regulaarselt hääletades erakonna otsuseid langetada, ilma oma häält kellelegi delegeerimata.
Ehk saame erakonna talve jooksul loodud, siis tekib ka võimalus reaalselt hääletama asuda. Ära unusta ka mitte-erakondlikku rohelist liikumist!

www.demokraatia.ee


ASJATUNDJA



Keskkonnaministri 7. oktoobri määrusega kehtestati selliste võõrliikide nimekiri, "mille elusate isendite toomine Eestisse tehistingimustes kasvatamiseks või pidamiseks on keelatud". Looduslikku tasakaalu ohustavate taimede seas on hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk. Kas nende seemneid siis võib Eestisse tuua? Kas neid võib oma aeda külvata?

Vastab KM looduskaitse osakonna spetsialist Lilika Käis

Karuputke seemnete sissetoomine on samuti keelatud. Sest Looduskaitseseaduse paragrahv 47 lg 1 määratleb isendi järgmiselt: "Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või taime või seene äratuntav osa." Siit lähtuvalt on ka seeme elus isend ja kui ei tohi sisse tuua taime, ei tohi ka tema seemet. Ohtlikke võõrliike ei tohi kasvatada mitte kuskil, ka mitte oma aias.

KÜSIMUS JA VASTUS



Millised on uued rekordid nahkhiirte maailmas?

Vastab bioloog Mati Masing


Mõned siiani Eesti nahkhiirte käes olnud rekordid on nüüd ületatud.
Pruun-suurkõrva liikumise maailmarekord nüüd 88 km. Eestist saadud 66 km püsis rekordina 23 aastat.
Põhja-nahkhiire vanuserekord on nüüd 20,5 a. Eestist saadud 15,5 a püsis 12 aastat.
Eesti nahkhiirte rõngastuse-taaspüügi maailmarekorditest kehtivad veel tiigilendlase eluiga (20,5 a) ja võib-olla ka hõbe-nahkhiire liikumisulatus (1440 km).
Meie nahkhiirte rõngastuse-taaspüügi neljast maailmarekordist kolm on nüüd taandunud Põhja-Euroopa ja Põhja-Aasia rekorditeks - asi seegi! Uued andmed pärinevad hiljuti ilmunud ülevaadetest.
Uudisena saan teatada ka uutest kohalikest (st Eesti, Balti ja kogu Põhja-Euroopa) vanuserekorditest (taaspüüke kogusid Lauri Lutsar ja Mati Masing).
Veelendlane - 24,5 a (varem 23,5 a)
Brandti lendlane - 22,5 a (varem 18,5 a)
Pruun-suurkõrv - 17,5 a (varem 14,5 a)
Meie nahkhiirte varasemad rekordid on järgmised:
Tiigilendlane - 20,5 a (kehtiv maailmarekord)
Nattereri lendlane - 11 a
Põhja-nahkhiir - 15,5 a
Varem saadud liikumisulatused Eestis ja Põhja-Euroopas, mis praeguseni kehtivad:
Tiigilendlane - 124 km
Veelendlane - 101 km
Brandti lendlane - 30 km
Nattereri lendlane - 102 km
Pruun-suurkõrv - 66 km
Põhja-nahkhiir - 41 km
Pargi-nahkhiir - 1530 km
Hõbe-nahkhiir - 1440 km (oli maailmarekord veel hiljuti, kuid vajab täpsustamist)
Vanuserekorditel on poolik aasta seepärast, et nahkhiired sünnivad suvel, taaspüüke talvituspaikades saadakse aga talvel - sealt tuleb täis-eluaastale pool aastat juurde.

Vt lisaks ka kasutatud allikaid:
Gaisler, J., Hanak, V., Hanzal, V. & Jarsky, V. 2003. (Results of bat banding in the Czech and Slovak Republics, 1948-2000). - Vespertilio, 7, 3-61. (in Czech)
Masing, M., Poots, L., Randla, T. & Lutsar, L. 1999. 50 years of bat-ringing in Estonia: methods and the main results. - Plecotus et al., 2, 20-35
Wilkinson, G.S. & South, J.M. 2002. Life history, ecology and longevity in bats. - Aging Cell, 1: 124-131

Allikas: Loodusaeg


KIIRKOMMENTAAR



Kampaania hindab mageveekasutust kümme korda üle

Keskkonnaministeeriumi 22. oktoobri pressiteate kohaselt algab telekampaania, et juhtida tähelepanu meie vete säästmise ja puhtana hoidmise vajadusele.
Selles on öeldud: "Eestil on õnn asuda piirkonnas, kus mageveevarud on rikkalikud. Riigi maapõues on põhjavett mitmeid kordi rohkem kui mahub Peipsi järve. Põhjavesi rahuldab Eesti veevajadusest 2/3, Tallinna ja Narva linn täiendavad oma veevarusid pinnaveekogudest." Mis aga ei vasta tõele.
Loodusaja listi liige Toomas Liidja juhtis tähelepanu, et meil on olemas trükis pealkirjaga "Veemajanduslikud põhinäitajad 2003. aastal", mille kohaselt
Eesti võtab vett aastas kokku 1620,5 mln m3. Sellest on pinnavett 1331,3 mln m3, põhjavett 267,4 mln m3. Kuid sellest nn põhjaveest on suurem osa, 215 mln m3, kaevandusvesi. Puhast põhjavett võtab Eesti aastas 52,4 mln m3. See on siis vaid veidi üle kolmekümnendiku ehk 3,7 protsenti.
Eksimine on inimlik, kuid mage nali küll, kui ministeerium hindab põhjavett kakskümmend korda üle. Võib-olla mõeldi olmes kastutatavat vett - siis oleks ehk tõepoolest põhjavee osa kaks kolmandikku
Muuseas, ehk on huvitav teada, et Eestis kulub aastas ametlikel andmetel inimese kohta tuhat kuupmeetrit vett. Olmes aga kulutab igaüks meist keskmiselt 8 liitrit päevas. Miski siin on veidi mäda, tundub, et viimane arv on alla hinnatud. Küllap ei lähe koduaedades olevad kaevud siinkohal üleüldse mängu
Nii et soe soovitus - enne, kui korraldada vee säästmise kampaaniat, tuleks arvepidamine vee üle usutavaks saada

Tiit Kändler


Kaarli puiestee pärnade kalender

Tallinna Kaarli puiestee pärnade järgi võiks pidada kalendrit. Iga kolme aasta järel, otse enne talve tulekut, saabub saega linnaaednik, kes kannab sellesama linna nime, mida ta aiandab, ja ähvardab puud maha võtta. Nüüd siis on ta oma tagalat täiendanud mingite Soome ekspertide arvamusega. Oleks küll tore teada, mis puutuvad siia soomlased. Kas nemad võtavad endal Esplanaadil puid maha või kuidas? Ega ikka ei võta küll. Teise argumendina käiakse välja Trummal ja Alver. Noh, eks nemad taha ju igal pool platsi puhtaks teha, et nende surematud teosed välja paistaksid. Ometi oleks tore, kui nende Viru tänava suursaavutuse ees kasvaksid eukalüptid ja varjaksid selle omalaadse turuarhitektuuri tippteose oma võradega.
Jälle kogutakse allkirju, jälle vaieldakse, kohtutakse, argumenteeritakse. Huvitav oleks teada, kui palju on pealinna rahvas kangelasliku linnaaedniku tõttu töötunde kaotanud. Selge see, et igaüks tahab rajada endale monumenti. Kuid linnaaednikul on juba monument Harjumäe nõlval maha võetud põlispuude asemel võssa kasvanud tühermaa näol.

Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet