Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. oktoober 2004


SNDMUS



Eesti Loodus autasustab loomafoto konkursi vitjaid

Eesti Looduse viiendale loomafoto vistlusele saadeti 876 td (726 fotot paberil ja 150 slaidi) 149 autorilt. Pilte hindasid: Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Urmas Tartes (EPM zooloogia ja botaanika instituut), Malev Toom (Tartu Krgem Kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto).
Peaauhinna - 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall vitis Mikko Tiittanen Tallinnast. Teise auhinna plvis Mati Kose Tartust ning kolmanda Pierre Boudinot Vndrast. Noorte peaauhind - 5000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall - lks Andres Valdmannile.
Anti vlja viis eripreemiat: kituva looma eest Jaanus Jrvale, parima vikese looma pildi on jdvustanud (lhi- ja makrovte) Indrek Keres, aasta linnu - toonekure - parima foto on teinud Elmo Riig, parima kodulooma eest sai eripreemia Margus Hendrikson ning parima veelooma foto eest Rainar Kurbel. Ajakirja Eesti Loodus eripreemiad (tasuta aastatellimused) plvisid Arne Ader, Egon Niittee ja Mihhail Triboi.
Auhinnad antakse le ning sada kmme parimat td vaadatakse lpuhtul, mis toimub 3. novembril algusega kl. 14 Tartu likooli raamatukogu saalis.
Vitjate pilte vt oktoobrikuu Eesti Loodusest. Eelmise aasta parimaid tid saab vaadata internetis aadressil www.loodusajakiri.ee/lf2003/index.htm

Loodusajakiri


Loodusajakiri osaleb Keskkonnamessil

26., 27. ja 28. oktoobril toimuvad Eesti Nituste messikeskuses messid "Keskkond 2004" ja "Cleanest 2004". Messide kigus korraldatavatel seminaridel kneldakse jtmete kompostimise ja kogumise uuematest viisidest, Euroopa keskkonnakorraldusest, kaevandamise keskkonnamjudest, kasvuhoonegaasidega kauplemisest, toodete komrgistamisest, jtmeinfo levitamisest ja biolagunevate jtmete kitlemisest. Messil osaleb ning kolmapeval kl 13.15-17.00 toimuval jtmeinfo seminaril esineb ka MT Loodusajakiri.

Loodusajakiri


Meid ootab ees tielik kuuvarjutus

Sel neljapeval, 28. oktoobril toimub tielik kuuvarjutus, mis on Eestis praktiliselt kogu pikkuses jlgitav.
Poolvari ilmub Kuule kell 3.05, tisvari kell 4.14, tisvarjutuse algus on kell 5.23, lpp kell 6.44. Varjutuse maksimaalne faas on kell 6.04.
Tisvari lahkub Kuult kell 7.45, poolvari kell 9.03.
Pike tuseb Tartus kell 8.19.
Selge ilma korral on 28. oktoobril Tartu Thetornis plaanis hommikune vaatlus. Thetorni avame kell 4.00, avatuks jme kuni pikesetusuni. Lisaks kuuvarjutusele nitame Zeissi teleskoobiga planeete. Praegu on hommikutaevas nha Jupiter, Veenus ja Saturn.

Helle Jaaniste, AHHAA-keskus, Tartu Thetorn

Mis teeb kliima lindudele?

Tunnustatud teadlase Richard B. Primacki loeng toimub Tallinna Pedagoogikalikoolis teisipeval, 26 oktoobril kell 18.00 ruumis P-223.
Richard B. Primack on Bostoni likooli koloogiaprofessor ning tema loengu teemaks on "The Impact of Climate Change on Birds and Plants" (ilmastikumuutuste mju lindudele ja taimedele).
Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Ksimused: radko@ut.ee

Sstva metsanduse konverents

Teisipeval, 26. oktoobril korraldab Eestimaa Looduse Fond Tallinnas Rahvusraamatukogus konverentsi "Sstev metsandus". Kesksed teemad: mets kui elukeskkond, metsakoloogia bioloogi ja metsamajandaja silmade lbi. Tutvustatakse ka FSC grupisertifitseerimist Rakvere Metsahistu kogemuse phjal, mis viks olla heaks eeskujuks teistele erametsaorganisatsioonidele.
Valminud on FSC grupisertifitseerimise juhend, mis meldud abiks ning tvahendiks metsamajandajatele ja -omanikele.

ELF


Mttetuima ostu jutukonkurss

Tartu lipilaste Looduskaitsering ja Eesti Roheline Liikumine kuulutasid vlja jutukonkursi "Minu kige mttetum ost".
Oodatakse lugusid inimestelt, kes hetke emotsioonide ajel, mjutatuna mnest reklaamist, kuulujutust vi muul phjusel, on kulutanud raha millelegi, mida neil tegelikult ldse tarvis pole.
Konkursi eesmrgiks pole oma loo saatnud "mttetu ostu" sooritaja halvustamine vi pilkamine, vaid tarbimiskultuuri avalike ja varjatud mehhanismide mju teadvustamine endale ja teistele. Oodatakse ka tarbimistemaatikaga seonduvaid karikatuure.
Lugusid ja karikatuure saab saata e-posti aadressidel liis@elfond.ee ja jaanus@roheline.ee ning aadressil: Postkast 318, 50002, Tartu, 15. novembrini 2004. Td avaldatakse Eesti Rohelise Liikumise kodulehel. Veebihletusel parimaks tunnistatud td leiavad kajastamist meedias ja saavad smboolseid auhindu.
Konkurss on osaks 26. novembril thistatavast Ostuvabast Pevast, mis on mistliku tarbimise snumit kandev pev, kus antakse loodusele smboolne hingetmbeaeg ning analsitakse tarbimisega seonduvaid valupunkte ja lahendusi.

Eesti Roheline Liikumine


UUDISED



Teaduste Akadeemia auhindas lipilasteadlasi

Eesti Teaduste Akadeemia poolt maikuus vljakuulutatud lipilaste teadustde vistlusele esitati 104 uurimistd, le kahe korra rohkem kui mullu. Akadeemikute komisjon, tuginedes ekspertidele vljastpoolt, mras parimatele teadustdele 20 auhinda.
Esimese auhinna (4000 krooni) said Katrin Mnnik ja Laur Vallikivi Tartu likoolist, Arvo Tullus Eesti Pllumajanduslikoolist, ning Ingrid Ulst Frankfurdi Goethe likoolist.
Teise auhinna (2500 krooni) saajad on Ksenia Andrejeva, Els Heinsalu, Mark Karimov, Rahel Maria Kasemaa, Kalle Kipper, Meelis Kull, Helen Nigol, Elo-Hanna Seljamaa, Pille Slik, Dorel Tamm, Evelyn Uuemaa ja Katrin Viigand Tartu likoolist, Marge Reinap ja Mai Uibu Tallinna Tehnikalikoolist, Jaanus Klaus Eesti Pllumajanduslikoolist ning Maria Dudkina Tallinna Pedagoogikalikoolist
. Teisipeval, 26. oktoobril algusega kell 13.30 toimub Akadeemia majas Toompeal Kohtu 6 vistluse laureaatide autasustamine ja konverents.
Ettekannetega esinevad Ingrid Ulst Frankfurdi Goethe likoolist, Ksenia Andrejeva, Katrin Mnnik ja Laur Vallikivi Tartu likoolist ning Arvo Tullus Eesti Pllumajanduslikoolist.

Eesti Teaduste Akadeemia


Tpsustusid nuded kiirgusekspertidele

19. oktoobril ilmus Riigi Teatajas keskkonnaministri mrus "Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi ja selle taotluse vorm ning litsentsi andmise, pikendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord". Inimesed, kes soovivad tegutseda kvalifitseeritud kiirguseksperdina, leiavad mrusest niteks info taotluse vormi, selle esitamise ja menetlemise korra kohta.
Kvalifitseeritud kiirgusekspert on isik, kellel on teadmised ja vljape dooside hindamiseks ja inimeste nustamiseks, et tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nuetekohane toimimine, ning kelle tegutsemist kiirguseksperdina tunnustatakse kehtestatud korras.

Keskkonnaministeerium


Saast letab piire

2. novembril toimub keskkonnaministeeriumis Genfi konventsiooni 25. aastapeva puhul konverents "Eesti Genfi 1979. aasta piirilese husaaste kauglevi konventsioonis - riiklikud kohustused ja koost, vlishu seisund ja seire". Rgitakse, kuidas Eesti piirilese husaaste konventsiooni tidab, millised muutused on Eesti husaastes toimunud, millised on prognoosid ning kuidas on vlishu saaste mjutanud Eesti kossteeme ja inimtervist.
Eesti hines Genfi konventsiooniga 2000. aastal. Vrreldes teiste EL riikidega on Eesti vlishu kvaliteet ldiselt hea. Niteks perioodil 1980-2003 langes Eestis SO2 aastane heitkogus ligi 70 ja lmmastikoksiidide heitkogus 36 protsendi vrra ning lenduvate orgaaniliste hendite heitkogused vhenesid kaks korda.
Lhemalt vt www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/10.html#19II.

Keskkonnaministeerium


Natura teabepeva stenogramm nd kttesaadav Kuressaare kultuurikeskuses toimus 9. oktoobril Natura 2000 teabepev, millest vttis osa le 200 inimese. Kolmetunnine teabepev salvestati helikandjale, mille alusel hiljem koostati stenogramm. Stenogramm on nd kttesaadav internetis aadressil www.envir.ee/natura2000/ ning huvilistel on 47-lehelise stenogrammiga vimalik tutvuda ka Saaremaa Keskkonnateenistuses (Kuressaare, Kadaka 1) ja Saare Maakonna Keskraamatukogus (Kuressaare, Tallinna 6).
Praegu on Saare maakonna 16 omavalitsuses kimas Natura 2000 avalikud arutelud, millede toimumisajad on mitmeid kordi avaldatud ajalehes Meie Maa. Aruteludest viimane toimub 26. novembril Tornime rahvamajas.

Keskkonnaministeerium





UUDISTAJA SOOVITAB



Tekkis uus ja roheline veebisait

Aadressile www.demokraatia.ee on ilmunud uus roheline veebisait. Selle eesmrgiks on koondada ja levitada infot, mis on seotud rohelise erakonna vimaliku (taas)loomisega: vajadus ja eesmrgid, poliitiline platvorm, otsedemokraatia, organisatsioon, phikiri, programm, muud dokumendid jms.
Algatusgrupi plaan on teha erakond sisemiselt otsedemokraatlik: iga erakonna liige saab regulaarselt hletades erakonna otsuseid langetada, ilma oma hlt kellelegi delegeerimata.
Ehk saame erakonna talve jooksul loodud, siis tekib ka vimalus reaalselt hletama asuda. ra unusta ka mitte-erakondlikku rohelist liikumist!

www.demokraatia.ee


ASJATUNDJA



Keskkonnaministri 7. oktoobri mrusega kehtestati selliste vrliikide nimekiri, "mille elusate isendite toomine Eestisse tehistingimustes kasvatamiseks vi pidamiseks on keelatud". Looduslikku tasakaalu ohustavate taimede seas on hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk. Kas nende seemneid siis vib Eestisse tuua? Kas neid vib oma aeda klvata?

Vastab KM looduskaitse osakonna spetsialist Lilika Kis

Karuputke seemnete sissetoomine on samuti keelatud. Sest Looduskaitseseaduse paragrahv 47 lg 1 mratleb isendi jrgmiselt: "Isend kesoleva seaduse thenduses on igas arengujrgus loom, taim vi seen vi taime vi seene ratuntav osa." Siit lhtuvalt on ka seeme elus isend ja kui ei tohi sisse tuua taime, ei tohi ka tema seemet. Ohtlikke vrliike ei tohi kasvatada mitte kuskil, ka mitte oma aias.

KSIMUS JA VASTUS



Millised on uued rekordid nahkhiirte maailmas?

Vastab bioloog Mati Masing


Mned siiani Eesti nahkhiirte kes olnud rekordid on nd letatud.
Pruun-suurkrva liikumise maailmarekord nd 88 km. Eestist saadud 66 km psis rekordina 23 aastat.
Phja-nahkhiire vanuserekord on nd 20,5 a. Eestist saadud 15,5 a psis 12 aastat.
Eesti nahkhiirte rngastuse-taaspgi maailmarekorditest kehtivad veel tiigilendlase eluiga (20,5 a) ja vib-olla ka hbe-nahkhiire liikumisulatus (1440 km).
Meie nahkhiirte rngastuse-taaspgi neljast maailmarekordist kolm on nd taandunud Phja-Euroopa ja Phja-Aasia rekorditeks - asi seegi! Uued andmed prinevad hiljuti ilmunud levaadetest.
Uudisena saan teatada ka uutest kohalikest (st Eesti, Balti ja kogu Phja-Euroopa) vanuserekorditest (taaspke kogusid Lauri Lutsar ja Mati Masing).
Veelendlane - 24,5 a (varem 23,5 a)
Brandti lendlane - 22,5 a (varem 18,5 a)
Pruun-suurkrv - 17,5 a (varem 14,5 a)
Meie nahkhiirte varasemad rekordid on jrgmised:
Tiigilendlane - 20,5 a (kehtiv maailmarekord)
Nattereri lendlane - 11 a
Phja-nahkhiir - 15,5 a
Varem saadud liikumisulatused Eestis ja Phja-Euroopas, mis praeguseni kehtivad:
Tiigilendlane - 124 km
Veelendlane - 101 km
Brandti lendlane - 30 km
Nattereri lendlane - 102 km
Pruun-suurkrv - 66 km
Phja-nahkhiir - 41 km
Pargi-nahkhiir - 1530 km
Hbe-nahkhiir - 1440 km (oli maailmarekord veel hiljuti, kuid vajab tpsustamist)
Vanuserekorditel on poolik aasta seeprast, et nahkhiired snnivad suvel, taaspke talvituspaikades saadakse aga talvel - sealt tuleb tis-eluaastale pool aastat juurde.

Vt lisaks ka kasutatud allikaid:
Gaisler, J., Hanak, V., Hanzal, V. & Jarsky, V. 2003. (Results of bat banding in the Czech and Slovak Republics, 1948-2000). - Vespertilio, 7, 3-61. (in Czech)
Masing, M., Poots, L., Randla, T. & Lutsar, L. 1999. 50 years of bat-ringing in Estonia: methods and the main results. - Plecotus et al., 2, 20-35
Wilkinson, G.S. & South, J.M. 2002. Life history, ecology and longevity in bats. - Aging Cell, 1: 124-131

Allikas: Loodusaeg


KIIRKOMMENTAAR



Kampaania hindab mageveekasutust kmme korda le

Keskkonnaministeeriumi 22. oktoobri pressiteate kohaselt algab telekampaania, et juhtida thelepanu meie vete sstmise ja puhtana hoidmise vajadusele.
Selles on eldud: "Eestil on nn asuda piirkonnas, kus mageveevarud on rikkalikud. Riigi maapues on phjavett mitmeid kordi rohkem kui mahub Peipsi jrve. Phjavesi rahuldab Eesti veevajadusest 2/3, Tallinna ja Narva linn tiendavad oma veevarusid pinnaveekogudest." Mis aga ei vasta tele.
Loodusaja listi liige Toomas Liidja juhtis thelepanu, et meil on olemas trkis pealkirjaga "Veemajanduslikud phinitajad 2003. aastal", mille kohaselt
Eesti vtab vett aastas kokku 1620,5 mln m3. Sellest on pinnavett 1331,3 mln m3, phjavett 267,4 mln m3. Kuid sellest nn phjaveest on suurem osa, 215 mln m3, kaevandusvesi. Puhast phjavett vtab Eesti aastas 52,4 mln m3. See on siis vaid veidi le kolmekmnendiku ehk 3,7 protsenti.
Eksimine on inimlik, kuid mage nali kll, kui ministeerium hindab phjavett kakskmmend korda le. Vib-olla meldi olmes kastutatavat vett - siis oleks ehk tepoolest phjavee osa kaks kolmandikku
Muuseas, ehk on huvitav teada, et Eestis kulub aastas ametlikel andmetel inimese kohta tuhat kuupmeetrit vett. Olmes aga kulutab igaks meist keskmiselt 8 liitrit pevas. Miski siin on veidi mda, tundub, et viimane arv on alla hinnatud. Kllap ei lhe koduaedades olevad kaevud siinkohal leldse mngu
Nii et soe soovitus - enne, kui korraldada vee sstmise kampaaniat, tuleks arvepidamine vee le usutavaks saada

Tiit Kndler


Kaarli puiestee prnade kalender

Tallinna Kaarli puiestee prnade jrgi viks pidada kalendrit. Iga kolme aasta jrel, otse enne talve tulekut, saabub saega linnaaednik, kes kannab sellesama linna nime, mida ta aiandab, ja hvardab puud maha vtta. Nd siis on ta oma tagalat tiendanud mingite Soome ekspertide arvamusega. Oleks kll tore teada, mis puutuvad siia soomlased. Kas nemad vtavad endal Esplanaadil puid maha vi kuidas? Ega ikka ei vta kll. Teise argumendina kiakse vlja Trummal ja Alver. Noh, eks nemad taha ju igal pool platsi puhtaks teha, et nende surematud teosed vlja paistaksid. Ometi oleks tore, kui nende Viru tnava suursaavutuse ees kasvaksid eukalptid ja varjaksid selle omalaadse turuarhitektuuri tippteose oma vradega.
Jlle kogutakse allkirju, jlle vaieldakse, kohtutakse, argumenteeritakse. Huvitav oleks teada, kui palju on pealinna rahvas kangelasliku linnaaedniku tttu ttunde kaotanud. Selge see, et igaks tahab rajada endale monumenti. Kuid linnaaednikul on juba monument Harjume nlval maha vetud plispuude asemel vssa kasvanud thermaa nol.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012