Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
02. november 2004





SNDMUS



Eesti Loodus autasustab Loomafoto vitjaid

Loomafotokonkursi lpuhtu algab kolmapeval, 3. novembril Tartu likooli raamatukogu saalis, Struve tn 1, kl 14.15. Oodatud on kik huvilised.
htut juhib ja loomafotodest pajatab Hendrik Relve. Fototehnika uudiseid tutvustavad firmad Maksifoto ja Canon. Saab vaadata parimaid pilte, mida seekord oli kokku 110. Antakse le auhinnad.
Eesti Looduse viiendale loomafoto vistlusele saadeti 876 td (726 fotot paberil ja 150 slaidi) 149 autorilt. Pilte hindasid Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Urmas Tartes (EPM Zooloogia ja Botaanika Instituut), Malev Toom (Tartu Krgem Kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto).
Peaauhinna, 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall, vitis Mikko Tiittanen Tallinnast. Teise auhinna plvis Mati Kose Tartust ning kolmanda Pierre Boudinot Vndrast. Noorte peaauhinna, 5000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall, vitis Andres Valdmannile.
Anti vlja viis eripreemiat: kituva looma eest sai preemia Jaanus Jrva, parima vikese looma on pildile jdvustanud Indrek Keres, aasta linnu -- toonekure -- parima foto on teinud Elmo Riig, parima kodulooma eest sai eripreemia Margus Hendrikson ning parima veelooma foto eest Rainar Kurbel. Ajakirja Eesti Loodus eripreemiad, tasuta aastatellimused, plvisid Arne Ader, Egon Niittee ja Mihhail Triboi.
Eripreemiad panevad vlja ka ajakirjad Eesti Jahimees ja Kalastaja.
Vitjate pilte vt oktoobrikuu Eesti Loodusest. Eelmise aasta parimaid tid saab vaadata internetis aadressil loodusfoto.
Loodusajakiri


Vereta Jaht Loodusmuuseumi seintel

Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas Laial tnaval on nha selle aasta Vereta Jahi paremad palad. Lahti kuni 28. novembrini kolmapevast phapevani kl 10-17.
Vereta Jahi vitis Heiko Kruusi oma pildiga huntidest. Eripreemiad said Ingmar Muusikus, Jarek Jepera, Toomas Tuul, Val Rajasaar, Urmas Tartes ja Heiko Kruusi. Paremaid pilte saab nha Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehekljel veretajaht.
Veretaja Jahi korraldasid RMK ja Loodusmuuseum, seda toetasid Digifoto, Procam, Teet Grupp, V.E.K. foto, Overall, Pixtel Foto, Vttegrupp, Eesti Jahimees ja Loodusajakiri MT.
Loodusajakiri


UUDISED

Keskkonnamessil tutvustati biolagunemist

Viimasel ajal Eestiski aeg-ajalt kne alla tulnud biolagunevate kilede teema leidis kajastamist mdunud ndalal toimunud keskkonnamessil. Firma Lipping Marketing Service korraldas selleteemalise seminari, kus esines ka maailma juhtiva biolagunevate kiletoodete valmistaja, Norra firma Polargruppen AS esindaja Jorn Johansen. Ettevtja Tnu Lipping, kelle firma mb Eestis peamiselt konteinereid probleemjtmete kitlemiseks, on seda meelt, et ka Eestis on saabunud aeg biolaguneva ja komposteeritava jtmessteemi rakendamiseks. Et aga asi edukalt rakenduks, on vaja omavalitsuste mistvat suhtumist, mille toel Norras ja mujal phjamaades toimiv komposteeritavate jtmete ssteem ehitada.
Loodusajakiri


EL inspekteerib Eesti kalandust

Sel ndalal on Eestis Euroopa Liidu Kalanduse Peadirektoraadi inspektorid, kes kontrollivad Eesti jrelevalvessteemi. Phithelepanu koondub tursapgile ja laevade satelliitjlgimisssteemile.
Et Eesti vetes turska ei pta, sest teda lihtsalt pole, pavad meie laevad Taani ja Rootsi vetes, mes kala sealsetes sadamates. Seetttu thendab tursapgikontroll lubade ja pgi kohta esitatud andmete kontrollimist.
Satelliitjlgimisssteemiga on vimalik mrata kindlaks laeva asukoht ning jlgida tema liikumist, saada teavet pgitegevusest ja laeva lossimissadamast. Ssteem vimaldab tpselt kontrollida, et kala ei ptaks keelutsoonides ega -aegadel. Satelliitjlgimisssteem peab olema kigil le 18 m pikkustel laevadel, see ttab kuuekmnel Eesti kalalaeval.
Keskkonnainspektsioon


Ilmus esimene pakendite taaskasutaja

Keskkonnaminister akrediteeris oma kskkirjaga esimese pakendite taaskasutamise ettevtte MT Eesti Taaskasutusorganisatsioonile (ETO). Selle eesmrk on tagada oma liikmete vi lepinguliste partnerite leriigiline pakendijtmete kogumine ning kogutud pakendijtmete taaskasutuse korraldamine. ETO asutas 12 pakendiettevtjat -- joogitootjad ja kaubandusettevtted, kes katavad oma hinnangul Eesti pakenditurust kmnendiku. Praegu on liikmete arv 19. Pakendiettevtted, kes ei ole ETO vi sellesarnase organisatsiooni liikmed, peavad oma pakendite ja pakendijtmete kogumist ning taaskasutamist ise korraldama. ETO asutajaliikmete hulgas on Pltsamaa Felix AS, Tallinna Piimatstuse AS, Onistar AS, Liviko AS, Valio Eesti AS.
Keskkonnaministeerium


UUDISTAJA SOOVITAB

Mati Kose linnufotod keskkonnaministeeriumis

Keskkonnaministeeriumis Toompuiestee 24 on vaatamiseks Mati Kose fotonitus "Eesti linnud Euroopa Liidus." Linnumehe Mati Kose snul oli nituse ajendiks EL linnudirektiivi 25. aastapev. Miks mitte thistada aastapeva fotodega, mis illustreerivad linnudirektiivi esimese lisa liike," tleb ta. Selliste lindude hulka kuuluvad niteks must-toonekurg, valge-toonekurg, vike-konnakotkas, kaljukotkas.
Euroopa Liidu linnudirektiiv tahab kaitsta kiki looduslikke linnuliike EL territooriumil. Sestap ptakse kaitsta lindude elupaiku, rndlinde, keelustada massiline jahipidamine ja piirata lindudega kaubitsemist.
KM/Loodusajakiri


Sstliku arengu konverents

Eesti sstliku arengu edendamisele phendatud konverents Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine algab Tartus EPM peahoone aulas Kreutzwaldi 64 neljapeval, 11. novembril kell 10. Rgitakse hajutatud elektrissteemist, EL-i energeetikast (Andres Tarand), veejust, tuuleenergiast, energiakultuuridest, ssinikdioksiidi kaubandusest ja muust.
Korraldavad Eesti Pllumajanduslikool, Eesti Bioktuste hing, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning SA Archimedes.
Lisainfo: Valdur Tiit, vtiit@neti.ee, GSM 52 804 46.
Loodusajakiri


TERVISEKS

Seljavalu vastu vimlemise vimuga

Elektriravil pole nimmepiirkonna seljavalu vastu pikaajalist mju. Pigem aitab ravivimlemine. Sellisele tulemusele judsid USA arstiteadlased oma uuringus, mille kigus ksitleti seljavalu all kannatajaid, tutvustab veebiklg msnbc.com.. Nnda on mistlikum raviseanssidele kuluv aeg veeta igapevase vimlemisega.
Loodusajakiri


KSIMUS JA VASTUS

Kui vike on kige pisem seni leitud inimliik?

Vastab Uudistaja, tuginedes ajakirjale Nature:

Eelmise ndala Nature avaldas artiklid Indoneesias Florese saarel vlja kaevatud kbiku luude leiust. Leiti 13 000 aasta eest elanud meetripikkuse naise luustik. Kige llatavam on selle Homo sapiens sapiensi ammuse sugulase aju vike maht, alla kolmandiku keskmise moodsa inimese aju mahust. Sellest hoolimata leiti paigast sna keerulisi kivitriistu, sealhulgas ka vikesi terasid, mida vis kasutada kidade vi konksudena. Leiti ka tol ajal saarel elanud noore minielevandi nrimisjlgedega luud. Nnda on Homo floresiensise nime saanud inimeseliik muutmas senist arvamust, et triistad muutusid inimese arengus keerulisemaks aju mahu suurenedes.


KIIRKOMMENTAAR

Keskkonnamess viks olla aktiivsem

Mdunud ndalal peeti Tallinnas Eesti Nituste pinnal keskkonnamess. le aasta toimuv mess on iga korraga ha enam kokku kuivanud. Mis sest, et viimased korrad on see peetud koos puhastusmessiga CleanEst. Ometi viks see olla sndmus, mida saaks kerge vaevaga rakendada keskkonnapropaganda ette. Ent ei keskkonnaministeerium ega muud asjaomased ametkonnad tunne sndmuse vastu loovat huvi. Eesti Nituste pind on ka vga kallis, ning see peletab eemale viksemad ja suuremadki firmad. Pole messist justkui suurt tulu.
Pole jah, kui mess on lahti tpevadel ja tajal. Miks ei viks seda korraldada niteks koos toidumessiga? sna loogiline kooslus. Ja kaasata osalema ka valitsusvliseid organisatsioone. Korraldada midagi laia publikut ligi meelitavat. Ning kui juba rahvas kohal, kllap on kigil huvitav nha, kuidas kasutada Eesti paekivi, kuidas saaks prgi panna biolagunevasse kilesse, kuidas oma kodu puhastada, nii et uut saasta ei tekiks ja muud sellesarnast. Nii nagu sel aastal nha vis.
Kiiduvrsel kombel osales messil Eesti Noorte Looduskaitse Ring ja Tallinna Tehnikakrgkool. Mis annab lootust, et noored vtavad asja tegusamalt kui nende vanemad kolleegid, ja messist kujuneb kigi Eesti keskkondlaste, nii ri kui hariduse kui rohelise aaterahva hisritus.
Tiit Kndler







28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012