Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
09. november 2004


SÜNDMUS



Meie tellimiskampaania võitjad

Meie kampaania “Sügis-saagikoristusaeg” võitsid:

Ungari-Slovakkia reisi kahele -- Kai Rünk
Horisondi reisi kahele -- Henno Nurmsalu, Kristjan Urtson, Anu Udras, Maili Treumann, Taavi Leola, Ants Halliksaar, Malle Grigorjev, Külli Mägi, Virve Kask, Taims Grupp OÜ
Head reisi! Võitjatega võtame ise ühendust.
Loodusajakiri




Eestis alustab teaduskohvik

TOIMUB. 12. novembril Tartus Vilde pubis teeb teaduskohvik Café Scientifique oma esimese õhtu. Teema: nanotehnoloogia.
Ennustatakse, et nanotehnoloogia viib inimkonna arengu kõrgemale tasemele, teisalt kardetakse õudusunenägu, milles nanotehnoloogia muudab maailma “halliks lögaks” ja inimkond hukkub. Arutelu juhatab sisse Nottinghami ülikooli professor Neil Champness. Õhtut juhib Marek Strandberg.
TRADITSIOON. Café Scientifique sai alguse 1998. aastal ideest, mille esitas Oxfordi ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor. Esimesest teaduskohvikust on välja kasvanud ülemaailmne võrgustik. Iga Café Scientifique algab ühe teadlase või teaduskirjaniku ettekandega, mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta järgnevaks aruteluks. Järgmine Café Scientifique toimub 2005. aasta jaanuaris Tallinnas.
KORRALDAJAD. Briti Nõukogu koostöös Ahhaa teaduskeskusega.
Briti Nõukogu/Loodusajakiri


UUDISED

Eestlase juhitav keskkonnaorganisatsioon sai preemia

PREEMIA. Säästva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee võttis möödunud nädalal Stockholmi Raekojas vastu Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhinna. 350 000 Taani krooni suurune auhind määrati Puhta Läänemere Ühendusele (Coalition Clean Baltic -- CCB).
MILLE EEST. Merekeskkonnaalase koostöö märkimisväärse edendamine Põhjala, Balti ja teistes riikides alates oma asutamisest 1990. aastal.
CCB. Puhta Läänemere Ühendus on sõltumatu, kasumit mittetaotlev, rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis ühendab 27 suuremat keskkonnakaitseühendust Eestist, Leedust, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist ja Venemaalt. CCB Eesti liikmed on Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Roheline Liikumine ja Tallinna Looduskaitse Selts. Valdur Lahtvee oli Puhta Läänemere Ühenduse asutaja Eesti Rohelise Liikumise esindajana ja juhib ühendust alates 2001-st aastast. CCB kohta vt CCB.
CCB/Loodusajakiri


Enim karusid kütiti Ida-Virumaal

11 KARU. Möödunud hooajal kütiti Eestis 11 karu. Kõige rohkem Ida-Virumaal -- seitse looma. Suurim oli Raplamaal Kehtna jahipiirkonnas väidetavalt enesekaitseks lastud 350 kilogrammi kaaluv isakaru. Karujaht kestab 1. augustist 31. oktoobrini. Seda tohib pidada vaid karu tekitatud kahjustuste alal.
ARVUKUS. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Peep Männili sõnul on karude arvukus Eestis suurenemas ja neid oleks võinud küttida enamgi, kuni 34. Ülemöödunud hooajal lasti Eestis 29 karu. Seireandmetel elab Eestis praegu vähemalt 500 karu.
KM/Loodusajakiri


Eesti Energia toetab säästuprojekte

Novembrist hakkas Eesti Energia toetama valitsusväliste mittetulunduslike organisatsioonide ja sihtasutuste juhitud ja energiasäästu edendamiseks suunatud projekte Eestis.
PROJEKTID. Konkursile võivad projekte esitada ja Eesti Energia toetust taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes soovivad energiasäästu edendamisel kaasa lüüa. Esitatavad projektid peavad olema suunatud elektri- ja/või soojusenergia säästu edendamisele kodumajapidamistes või organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete tegevuses. Projekte toetatakse kokku 100 000 krooniga. Esitamise tähtaeg on 1.detsember 2004.
AJALUGU. Konkurss toimub teist aastat järjest. Varasemalt konkursilt on toetuse saanud näiteks elektroonse energiasäästu mängu loomine ja energiasäästu propageerimise programm kooliõpilaste hulgas. Eelmisel konkursil edukalt osalenud energiasäästu mängu vt kokkuhoid. Seal ka teave uue konkursi kohta.
Eesti Energia/Loodusajakiri


Kuulsa jäätmehoidla sarikapidu

Teisipäeval peetakse Sillamäe jäätmehoidla sarikapidu. Täpsemalt -- lõpetatakse radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimistööde 2. etapp.
TÖÖD. Rajati jäätmehoidla vahekate ja ehitati välja hoidla lõppkontuur. Nüüd on jäätmehoidla saanud kavandatud kuju. Teisaldati ligikaudu 1,7 miljonit m³ pinnast. Tööd kestsid neli aastat ja maksid 3,2 mln eurot.
AJALUGU. Sillamäe hoidla saneerimist alustati 1998. a. Eesti riigi, Euroopa Liidu ja Põhjamaade valitsuste koostöös. Eesti riik koos AS-ga Silmet Grupp moodustas selleks eraldi ettevõtte -- keskkonnatehnoloogiale ja jäätmekäitlusele spetsialiseerunud AS-i ÖkoSil.
TULEVIK. Saneerimine on plaanis lõpetada 2007. aastaks. Tööde 3. etapis rajatakse hoidla vettpidav lõppkate. Sillamäe jäätmehoidla saneerimise projekt on Eesti mastaabis kõigi aegade suurim keskkonnakaitsealane saneerimisprojekt. Üldmaksumus 20 miljonit eurot (312 mln krooni). Projekti rahastamises osalevad Euroopa Liit Phare programmi vahenditega, Põhjamaade keskkonnarahastu NEFCO, Norra, Rootsi, Soome ja Taani riik. Eesti riik rahastab Sillamäe projekti riigieelarvest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
ÖkoSil/Loodusajakiri





ASJATUNDJA

Möödunud nädalal sai Puhta Läänemere Ühendus (CCB) Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhinna. Palun öelda kolm esmast asja, mida head on Puhta Läänemere Ühendus oma 15 aastaga teinud.

Vastab CCB nõukogu esimees Valdur Lahtvee

ESITEKS. Oleme aidanud aluse panna ja arendanud Läänemere-äärsete keskkonnaorganisatsioonide vahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitsel (selle eest saadigi). Et see töö hästi on läinud ja et koostöö 27 CCB liikme vahel ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega toimib, näitab asjaolu, et Läänemere Maade Nõukogu valitsusvälised organisatsioonid leidsid üksmeelselt, et istungitevahelisel ajal saab koostööd hoida just CCB.
TEISEKS. Oleme edendanud jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamist Läänemere piirkonnas. Sealjuures osalenud kontseptsioonide väljatöötamisel ja torkinud tagant valitsusi. Andnud sisu riikidevahelisele Baltic Agenda 21 protsessile ja püüdnud seda protsessi viimastel aastatel (küll edutult) taaselustada.
KOLMANDAKS. Oleme olnud aktiivseks vahikoeraks Lääne Meremaade valitsuste tegevuse jälgimisel ja keskkonnapoliitika kujundamisel. Alates 1992. aastast on CCB olnud HELCOM-i vaatlejaliige ja kaks aastat Läänemere kalavarude kasutamist korraldava riikidevahelise Varssavi komisjoni vaatlejaliige.
Värskeimaks näiteks on fakt, et CCB koos WWF-iga tegi 2002. a kevadel Kopenhaagenis toimunud keskkonna- ja transpordiministrite Läänemere mereohutusealasel tippkohtumisel esmakordselt avaliku pöördumise, nõudes Läänemere kuulutamist eriti tundlikuks merealaks. Kui tollal ametlikud riikide delegatsioonid asjast midagi kuulda ei tahtnud ja taolise staatuse saamist võimatuks pidasid, siis käesoleva aasta märtsis see otsus CCB, WWF ja Greenpeace’i survel tehti.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas elab Läänemere delfiin pringel?

Vastab bioloog Ivar Jüssi:

Pringli arvukust on raske määrata. Ainsaks meetodiks on loendus lennukitelt ja laevadelt. Umbes seitsme aasta eest üks ulatuslikum loendus tehti, ent siis nähti vaid üht-kaht isendit. Mille järgi arvutati, et neid elab Läänemeres 600. Selline loendus on väga kallis, ja täpsus jätab soovida. Nii et loendada pole mõtet. Küll aga jälgida pringli levikut. See on odavam, jälgitakse merre lastud hüdrofonide abil. Rügeni saare ümber on sakslased pringli levikut nii juba mõnda aega uurinud. Soomlastel ja rootslastel on pringlite kohta vaid juhuslikud andmed. Kuid Euroopa kontekstis pole pringel mingi haruldus. Teda elab hulgaliselt Põhjameres. Sealt on pärit ka taanlaste delfinaariumide pringlid. Vahemerest on pringel küllap kadunud, ent Mustas meres elab oma alamliik.


KIIRKOMMENTAAR

Eks seegi monumentum
Ehk: kes komistas Paluküla mäe otsa?

INTRIIG. “Ma monumendi püstitasin iseendale! Exegi monumentum! “ hüüatas Aleksander Puškin ja läks rahuliku südamega duellile. Eestis pole küll palju leida nii häid luuletajaid, ent monumendi saab endale püstitada ka muidumees. Kõige lihtsam on seda teha, võttes appi looduse. Mõne künkakese näiteks. Siis see küngas -- veidi puudest puhastades, veidi nõlvu kohendades -- ümber nimetada slaalominõlvaks. Ja ongi monument missugune!
Nii juhtub ka Paluküla mäega. Vanad eestlased, enne kui nad väga vanaks said, tegid sinna hiie. Et oleks monument. Meie noored eestlased teevad sinna aga suusanõlva. Mis seal siis ikka nii väga vahet on? Slaalomijumal vajab ju ka kummardamist. Ja kui too pole Kehtnamaale andnud muud kui ühe künkakese, mida mõni rootsi või prantsuse slallifänn tähelegi ei pane, siis pole ju Kehtna mehe süü.
HÄDINE SPORDINÕLV. Mis sest, et Paluküla mägedele saaks teha vaid enam-vähem korraliku murdmaaraja. Sedagi tinglikult. Ja mis sest, et iga slallitaja, kel vähegi oidu, käib nüüd Soome tundrul, Rootsis või Tatrates või Alpides -- on ikka radu, ja odavam kah.
Paluküla mäest on vaja teha monument, mis jäädvustaks selle rajaja tulevastele põlvedele. Noh, eks see monument siis nii kaua püsib, kui jälle uus võsa peale kasvab ja rooste tõstuki rauapulgad sööb. Kes tahab, saab Paluküla tulevikku näha neil Lõuna-Eesti mägedel, mida sealsed aaretammed “perspektiivseteks slaalomikeskusteks” rajasid. Monumentidena iseendale.
Tiit Kändler

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet