Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
09. november 2004


SNDMUS



Meie tellimiskampaania vitjad

Meie kampaania Sgis-saagikoristusaeg vitsid:

Ungari-Slovakkia reisi kahele -- Kai Rnk
Horisondi reisi kahele -- Henno Nurmsalu, Kristjan Urtson, Anu Udras, Maili Treumann, Taavi Leola, Ants Halliksaar, Malle Grigorjev, Klli Mgi, Virve Kask, Taims Grupp O
Head reisi! Vitjatega vtame ise hendust.
Loodusajakiri




Eestis alustab teaduskohvik

TOIMUB. 12. novembril Tartus Vilde pubis teeb teaduskohvik Caf Scientifique oma esimese htu. Teema: nanotehnoloogia.
Ennustatakse, et nanotehnoloogia viib inimkonna arengu krgemale tasemele, teisalt kardetakse udusunengu, milles nanotehnoloogia muudab maailma halliks lgaks ja inimkond hukkub. Arutelu juhatab sisse Nottinghami likooli professor Neil Champness. htut juhib Marek Strandberg.
TRADITSIOON. Caf Scientifique sai alguse 1998. aastal ideest, mille esitas Oxfordi likooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor. Esimesest teaduskohvikust on vlja kasvanud lemaailmne vrgustik. Iga Caf Scientifique algab he teadlase vi teaduskirjaniku ettekandega, mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta jrgnevaks aruteluks. Jrgmine Caf Scientifique toimub 2005. aasta jaanuaris Tallinnas.
KORRALDAJAD. Briti Nukogu koosts Ahhaa teaduskeskusega.
Briti Nukogu/Loodusajakiri


UUDISED

Eestlase juhitav keskkonnaorganisatsioon sai preemia

PREEMIA. Sstva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee vttis mdunud ndalal Stockholmi Raekojas vastu Phjamaade Nukogu loodus- ja keskkonnaauhinna. 350 000 Taani krooni suurune auhind mrati Puhta Lnemere hendusele (Coalition Clean Baltic -- CCB).
MILLE EEST. Merekeskkonnaalase koost mrkimisvrse edendamine Phjala, Balti ja teistes riikides alates oma asutamisest 1990. aastal.
CCB. Puhta Lnemere hendus on sltumatu, kasumit mittetaotlev, rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis hendab 27 suuremat keskkonnakaitsehendust Eestist, Leedust, Ltist, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist ja Venemaalt. CCB Eesti liikmed on Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Roheline Liikumine ja Tallinna Looduskaitse Selts. Valdur Lahtvee oli Puhta Lnemere henduse asutaja Eesti Rohelise Liikumise esindajana ja juhib hendust alates 2001-st aastast. CCB kohta vt CCB.
CCB/Loodusajakiri


Enim karusid ktiti Ida-Virumaal

11 KARU. Mdunud hooajal ktiti Eestis 11 karu. Kige rohkem Ida-Virumaal -- seitse looma. Suurim oli Raplamaal Kehtna jahipiirkonnas videtavalt enesekaitseks lastud 350 kilogrammi kaaluv isakaru. Karujaht kestab 1. augustist 31. oktoobrini. Seda tohib pidada vaid karu tekitatud kahjustuste alal.
ARVUKUS. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Peep Mnnili snul on karude arvukus Eestis suurenemas ja neid oleks vinud kttida enamgi, kuni 34. lemdunud hooajal lasti Eestis 29 karu. Seireandmetel elab Eestis praegu vhemalt 500 karu.
KM/Loodusajakiri


Eesti Energia toetab sstuprojekte

Novembrist hakkas Eesti Energia toetama valitsusvliste mittetulunduslike organisatsioonide ja sihtasutuste juhitud ja energiasstu edendamiseks suunatud projekte Eestis.
PROJEKTID. Konkursile vivad projekte esitada ja Eesti Energia toetust taotleda Eestis registreeritud mittetulundushingud ja sihtasutused, kes soovivad energiasstu edendamisel kaasa la. Esitatavad projektid peavad olema suunatud elektri- ja/vi soojusenergia sstu edendamisele kodumajapidamistes vi organisatsioonide, asutuste ja ettevtete tegevuses. Projekte toetatakse kokku 100 000 krooniga. Esitamise thtaeg on 1.detsember 2004.
AJALUGU. Konkurss toimub teist aastat jrjest. Varasemalt konkursilt on toetuse saanud niteks elektroonse energiasstu mngu loomine ja energiasstu propageerimise programm koolipilaste hulgas. Eelmisel konkursil edukalt osalenud energiasstu mngu vt kokkuhoid. Seal ka teave uue konkursi kohta.
Eesti Energia/Loodusajakiri


Kuulsa jtmehoidla sarikapidu

Teisipeval peetakse Sillame jtmehoidla sarikapidu. Tpsemalt -- lpetatakse radioaktiivsete jtmete hoidla saneerimistde 2. etapp.
TD. Rajati jtmehoidla vahekate ja ehitati vlja hoidla lppkontuur. Nd on jtmehoidla saanud kavandatud kuju. Teisaldati ligikaudu 1,7 miljonit m pinnast. Td kestsid neli aastat ja maksid 3,2 mln eurot.
AJALUGU. Sillame hoidla saneerimist alustati 1998. a. Eesti riigi, Euroopa Liidu ja Phjamaade valitsuste koosts. Eesti riik koos AS-ga Silmet Grupp moodustas selleks eraldi ettevtte -- keskkonnatehnoloogiale ja jtmekitlusele spetsialiseerunud AS-i koSil.
TULEVIK. Saneerimine on plaanis lpetada 2007. aastaks. Tde 3. etapis rajatakse hoidla vettpidav lppkate. Sillame jtmehoidla saneerimise projekt on Eesti mastaabis kigi aegade suurim keskkonnakaitsealane saneerimisprojekt. ldmaksumus 20 miljonit eurot (312 mln krooni). Projekti rahastamises osalevad Euroopa Liit Phare programmi vahenditega, Phjamaade keskkonnarahastu NEFCO, Norra, Rootsi, Soome ja Taani riik. Eesti riik rahastab Sillame projekti riigieelarvest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
koSil/Loodusajakiri





ASJATUNDJA

Mdunud ndalal sai Puhta Lnemere hendus (CCB) Phjamaade Nukogu keskkonnaauhinna. Palun elda kolm esmast asja, mida head on Puhta Lnemere hendus oma 15 aastaga teinud.

Vastab CCB nukogu esimees Valdur Lahtvee

ESITEKS. Oleme aidanud aluse panna ja arendanud Lnemere-rsete keskkonnaorganisatsioonide vahelist koostd Lnemere merekeskkonna kaitsel (selle eest saadigi). Et see t hsti on linud ja et koost 27 CCB liikme vahel ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega toimib, nitab asjaolu, et Lnemere Maade Nukogu valitsusvlised organisatsioonid leidsid ksmeelselt, et istungitevahelisel ajal saab koostd hoida just CCB.
TEISEKS. Oleme edendanud jtkusuutliku arengu phimtete rakendamist Lnemere piirkonnas. Sealjuures osalenud kontseptsioonide vljattamisel ja torkinud tagant valitsusi. Andnud sisu riikidevahelisele Baltic Agenda 21 protsessile ja pdnud seda protsessi viimastel aastatel (kll edutult) taaselustada.
KOLMANDAKS. Oleme olnud aktiivseks vahikoeraks Lne Meremaade valitsuste tegevuse jlgimisel ja keskkonnapoliitika kujundamisel. Alates 1992. aastast on CCB olnud HELCOM-i vaatlejaliige ja kaks aastat Lnemere kalavarude kasutamist korraldava riikidevahelise Varssavi komisjoni vaatlejaliige.
Vrskeimaks niteks on fakt, et CCB koos WWF-iga tegi 2002. a kevadel Kopenhaagenis toimunud keskkonna- ja transpordiministrite Lnemere mereohutusealasel tippkohtumisel esmakordselt avaliku prdumise, nudes Lnemere kuulutamist eriti tundlikuks merealaks. Kui tollal ametlikud riikide delegatsioonid asjast midagi kuulda ei tahtnud ja taolise staatuse saamist vimatuks pidasid, siis kesoleva aasta mrtsis see otsus CCB, WWF ja Greenpeacei survel tehti.


KSIMUS JA VASTUS

Kuidas elab Lnemere delfiin pringel?

Vastab bioloog Ivar Jssi:

Pringli arvukust on raske mrata. Ainsaks meetodiks on loendus lennukitelt ja laevadelt. Umbes seitsme aasta eest ks ulatuslikum loendus tehti, ent siis nhti vaid ht-kaht isendit. Mille jrgi arvutati, et neid elab Lnemeres 600. Selline loendus on vga kallis, ja tpsus jtab soovida. Nii et loendada pole mtet. Kll aga jlgida pringli levikut. See on odavam, jlgitakse merre lastud hdrofonide abil. Rgeni saare mber on sakslased pringli levikut nii juba mnda aega uurinud. Soomlastel ja rootslastel on pringlite kohta vaid juhuslikud andmed. Kuid Euroopa kontekstis pole pringel mingi haruldus. Teda elab hulgaliselt Phjameres. Sealt on prit ka taanlaste delfinaariumide pringlid. Vahemerest on pringel kllap kadunud, ent Mustas meres elab oma alamliik.


KIIRKOMMENTAAR

Eks seegi monumentum
Ehk: kes komistas Palukla me otsa?

INTRIIG. Ma monumendi pstitasin iseendale! Exegi monumentum! hatas Aleksander Pukin ja lks rahuliku sdamega duellile. Eestis pole kll palju leida nii hid luuletajaid, ent monumendi saab endale pstitada ka muidumees. Kige lihtsam on seda teha, vttes appi looduse. Mne knkakese niteks. Siis see kngas -- veidi puudest puhastades, veidi nlvu kohendades -- mber nimetada slaalominlvaks. Ja ongi monument missugune!
Nii juhtub ka Palukla mega. Vanad eestlased, enne kui nad vga vanaks said, tegid sinna hiie. Et oleks monument. Meie noored eestlased teevad sinna aga suusanlva. Mis seal siis ikka nii vga vahet on? Slaalomijumal vajab ju ka kummardamist. Ja kui too pole Kehtnamaale andnud muud kui he knkakese, mida mni rootsi vi prantsuse slallifnn thelegi ei pane, siis pole ju Kehtna mehe s.
HDINE SPORDINLV. Mis sest, et Palukla mgedele saaks teha vaid enam-vhem korraliku murdmaaraja. Sedagi tinglikult. Ja mis sest, et iga slallitaja, kel vhegi oidu, kib nd Soome tundrul, Rootsis vi Tatrates vi Alpides -- on ikka radu, ja odavam kah.
Palukla mest on vaja teha monument, mis jdvustaks selle rajaja tulevastele plvedele. Noh, eks see monument siis nii kaua psib, kui jlle uus vsa peale kasvab ja rooste tstuki rauapulgad sb. Kes tahab, saab Palukla tulevikku nha neil Luna-Eesti mgedel, mida sealsed aaretammed perspektiivseteks slaalomikeskusteks rajasid. Monumentidena iseendale.
Tiit Kndler

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012