Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. detsember 2004


UUDISED





Ajakiri Loodus loendab Tallinnas mahavetud puid

Linnaloodus.Kas Tallinna kodanik teab, et aastas vetakse pealinnas maha ligi 10 000 puud? Asemele istutatakse vaid paarsada. Kristo Kiiker uurib, kas on elluviidav uue linnavalitsuse eesmrk istutada iga langetatud puu asemele 5 uut.
Eesti Jssi ja Soome Jssi. Selle aasta viimases Looduses meenutab plistallinlane Fred Jssi aegu, mil Lwenruh pargi ojas ujusid forellid ning ojakaldal asuval heinamaal pesitsesid kiivitajad. Meie tuntuima loodusmehe krval saab sna ka Soome sama masti mees -- Luonto-Veikko ehk Looduse-Veikko. Veikko Neuvonen on tuntuim Soome looduse populariseerija. Muu hulgas tunneb ta hsti Eesti loodust ja on sellele korduvalt saatelike phendanud.
Julud. Et iget rahu- ja phadetunnet tabada, on mttekas minna uksest vlja, ue jule veetma. Luubi all on Eesti kaunimad talverajad ja ilusamad maastikud. Silmarmu leiab rubriigist Omal Ajal, kus Malle Pajula kirjutab sajanditagustest juluehetest.
Kauaks veel kilekotte? Pessimistlikumad hinnangud naftavarude kohta tlevad selle lppevat juba 30 aasta prast. Hergi Karik loetleb tarbeasju meie kodudes, mis nafta otsalppemisel samuti kaoksid -- knelaki, ravimite, kilekottide jpt lhteained saadakse ju naftast.
Praktika. Kuhu viia vanad asjad? Tallinnas avatud Taaskasutuskeskus ning Ringluskeskus aitavad vanadest, ent kasutamisklblikest asjadest vabaneda ja neile uued omanikud leida. Mbel, riided, mnguasjad, nud paljugi vib nendest keskustest leida. Kuidas asju kohale toimetada ja mis hinnaga neid osta saab, sellest lhemalt ajakirjas.
Loodusajakiri




Eesti Metsa julunumber: kokkuvtvat Eesti ja maailma metsadest

Alates 1921. aastast, kui ajakiri Eesti Mets ilmuma hakkas, ei ole Eesti metsameeste pere vist kunagi olnud nii killustunud kui nd. Igaks vaatab metsale oma mtta otsast. Kik vitlevad innukalt n. oma vikese asja lbisurumise eest. Pole ieti kedagi, kes huvituks tepoolest neutraalse, ldistava ja objektiivse pildi esitamisest meie metsadest ja metsandusest. Knelemata viimase aja globaalsete metsanduslike protsesside kirjeldamisest.
Eesti Metsa julunumbri kaks phiartiklit vhemalt prgivad sinnapoole. Metsakorraldaja Veiko Adermann valgustab oma kirjutises vrskemaid muutusi ja prognoose meie metsades SMI andmetel. Globaalse pilguga alustab levaate andmist maailma metsadest ja metsandusest EPM ppejud Kalle Karoles, kelle lugu lppeb jrgmises ajakirjanumbris. Need sisutihedad ja mahukad artiklid vrivad kindlasti mitu korda lugemist.
Veel saab julunumbris lugeda metsakasvatuse doktorandi Raul Pihu artiklit plusspuude jrglaskatsetest Eestis, metsandusmagistrant Katrin Prna nuandeid metsaomanikele igusaktide kohta ja pomoloog Kalju Kase looduslike unapuuliikide tutvustust.
Puiduri sektori esindajana esitab sna intrigeeriva seisukoha Indrek Mandre: Eesti riik soosib varimetsandust. Bioloog Asko Lhmus valgustab suhteliselt noore teadusharu, metsade looduskaitseteaduse aluseid.
Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

hinege loodusrikkuste kaitseks!

Looduslike liikide arvukus Euroopa talumaastikus on jtkuvalt vhenemas. Ilma sihiprase thelepanuta vib meie mitmekesine loodus jdavalt kaduda. Sind kutsutakse hinema BirdLife Internationali pllumajanduskampaaniaga "Farming for Life" ning palutakse saata postkaart uuele EL pllumajandusvolinikule aadressile: BirdLife Farming for Life Cyberaction


Helsingis tulevad teaduspevad

Uue aasta teisel ndalal, 12.-16. jaanuaril korraldatakse Helsingis teaduspevad. Sedapuhku on teemaks Suhtelliista. Seega siis suhtelisus vms. Toimumiskohaks on Helsingi likooli peamaja Fabianinkatu 33. Pevateemaks on Einsteini relatiivsusteooria, mille peavalemist saab 2005. aastal sajandivanuseks. Sestap on ka 2005. aasta nimetatud lemaailmseks fsika aastaks. Nii et kui kellelegi on asja Helsingisse ja veidi aega le jb, miks siis mitte minna ja vaadata, mida seal teadusest kneldakse.
Loodusajakiri


Thetornil uus kalender

Vljas on Tartu Thetorni 2005. aasta kalender. Tavapraste thetabelite krval pakub see hulganisti uut lugemist. Jaan Einasto kirjutab Tartu Observatooriumi ajaloost, Uno Veismann UV-kiirguse mtmisest. On vanematki ajalugu, on olmpiauudiseid. he huvitava loo pajatab Jaan Pelt -- kuidas ta arvutas maailma vanust. Nii et soovitame soojalt.
Loodusajakiri


SNDMUS

Naturat tutvustavad raamatud

Selle ndala esmaspeval esitleti kaht loodusraamatut. Need tutvustavad Eestis esinevaid Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisa elupaigatpe -- jrvi, jgesid, rabasid, rannaniite ja metsi. Direktiivis toodud 200 elupaigatbist on Eestis esindatud 60. Euroopas vrtustatud elupaigad Eestis" autor on Tartu likooli professor Jaanus Paal. Vljaande 2500 eksemplari kirjastamist rahastati riigieelarvest ja Phare Natura 2000 mestiprojekti vahenditest. See raamat on meldud laiemale lugejaskonnale, kes tunneb huvi looduse ning looduskaitse vastu ja/vi kelle maa on arvatud Natura 2000 alade koosseisu.
Teine raamat on teaduslikum -- tegemist on Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamatuga. Ka selle raamatu autor on professor Jaanus Paal. Ksiraamat on meldud eelkige neile teadlastele ja ekspertidele, kes tegelevad Natura 2000 alade inventeerimise ja seisundi jlgimisega.
KM/Loodusajakiri


Noore looduskaitsja auhind

Eestimaa Looduse Fond kuulutab vlja konkursi Noore Looduskaitsja Auhinnale, mida rahastatakse ELFi juures loodud Kaja ja Alex Lotmani Sihtkapitalist.
Noore Looduskaitsja Auhind 2004 antakse vlja hele Eesti looduskaitsjale ja sellega kaasneb 10 000 kroonine rahaline stipendium.
Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi jrgi vi enesetunde alusel.
Thtaeg: 31. detsember 2004.a. Tpsemalt vt www.elfond.ee.


Klint prib rahvusvaheliseks

Mdunud ndalal esitas Keskkonnaministeerium esitas Balti klindi kandideerima UNESCO maailma kultuuri- ja loodusprandi nimekirja.
Balti klint on ks pikimaid katkematuid ja terviklikke jrsakuid maailmas. Klindi kogupikkus on 1100-1200 km, sellest 250 km pikkune maismaaosa asub Phja-Eestis. Maailmaprandi nimekirja kandideerima esitati 7 silmapaistvamat ja riikliku kaitse all olevat panga liku: Osmussaare, Pakri, Trisalu, lgase, Tsitre-Muuksi, Ontika ja Udria pangad. Esildise kandideerimiseks valmistas ette TT Geoloogiaistituut. Seni on Eestist maailmaprandi nimekirja kantud vaid ks objekt -- Tallinna vanalinn.
KM/Loodusajakiri


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Fakt:
Looduskaitse tnas Kaarli puiestee ja naftareostuse hoidmise eest

Selle aasta Eesti Looduskaitse Seltsi thnukirjad said teiste seas ka kaks riigiametnikku. Jaan Pikkale plvis tunnustuse Klaarli puiestee kaitsmise eest ja Mihkel Oviir valitsuse ja ldsuse julise teadvustamise eest Lnemerd hvardavast naftatransiidiga kaasnevast naftareostusohust.

Kommetaar:
Naftareostus pole naljaasi

Mihkel Oviirile andsime tnukirja selle eest, et ta tstis valitsuse ja avalikkuse ees les asju, mis meilegi muret on teinud, kuid kus me pole erilist nihet saavutanud. Keskkonnakatastroofide hulgas on suurte tanklaevade phjustatud naftareostus ks tavaprasemaid. Seda enam vrib taunimist meie nii vilets ettevalmistatus selliseks juhtumiks. Peale Harjumaa psteteenistuse tugeva vaimu ja talumeheliku leidlikkuse pole suurt midagi head ette nidata.
Meil on vedanud. Kehv ilm, tugevam tuul teisest suunast vi jsupp oleks nnetuse katastroofiliseks paisutanud. Vedas, et see masuut pole saadud krakkimise teel, s.t. see on orgaanilise ainena aja jooksul iselagunev. Tnagem nne, aga vtkem asjast kige tsisemat petust.
Hingetu raha ja hingeline looduskaitse on siin vastuolus. Tallinna Sadam on ikka trjunud looduskaitsjate koostpakkumisi. Pole ime, et ndse hda peale nii vhe vabatahtlikke reostuse krvaldamisele tttab. Niisiis on tarvis sadam rangelt tsoneerida. Sadam peab karmistama reegleid ja nudma korda operaatorfirmadelt. Tehnika valimisolek kemikaalide ja tvahendite varud nnetuse puhuks on endastmistetav. Seekord on puudus isegi kinnastest.
ELKS- arvates on meie kohuskolleegidele Puhta Lnemere hendusest kogu asjast tene teave anda. Eesti valmistub liituma rhusi konventsiooniga. See reguleerib keskkonnaseisundit puutuva teabe avalikustamist. Looduskaitsjad ootavadki, et asjaomased selle konventsiooni tekstis npuga jrge ajaks ja vastavalt sellele teavet annaks ausalt, ammendavalt, igeaegselt.
Juhan Telgmaa, ELKS


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012