UUDISTAJA
28. detsember 2004

UUDISED

Ajakiri Loodus loendab Tallinnas mahavõetud puid

Linnaloodus.Kas Tallinna kodanik teab, et aastas võetakse pealinnas maha ligi 10 000 puud? Asemele istutatakse vaid paarsada. Kristo Kiiker uurib, kas on elluviidav uue linnavalitsuse eesmärk istutada iga langetatud puu asemele 5 uut.
Eesti Jüssi ja “Soome Jüssi”. Selle aasta viimases Looduses meenutab põlistallinlane Fred Jüssi aegu, mil Löwenruh pargi ojas ujusid forellid ning ojakaldal asuval heinamaal pesitsesid kiivitajad. Meie tuntuima loodusmehe kõrval saab sõna ka Soome sama masti mees -- Luonto-Veikko ehk Looduse-Veikko. Veikko Neuvonen on tuntuim Soome looduse populariseerija. Muu hulgas tunneb ta hästi Eesti loodust ja on sellele korduvalt saatelõike pühendanud.
Jõulud. Et õiget rahu- ja pühadetunnet tabada, on mõttekas minna uksest välja, õue jõule veetma. Luubi all on Eesti kaunimad talverajad ja ilusamad maastikud. Silmarõõmu leiab rubriigist Omal Ajal, kus Malle Pajula kirjutab sajanditagustest jõuluehetest.
Kauaks veel kilekotte? Pessimistlikumad hinnangud naftavarude kohta ütlevad selle lõppevat juba 30 aasta pärast. Hergi Karik loetleb tarbeasju meie kodudes, mis nafta otsalõppemisel samuti kaoksid -- küünelaki, ravimite, kilekottide jpt lähteained saadakse ju naftast.
Praktika. Kuhu viia vanad asjad? Tallinnas avatud Taaskasutuskeskus ning Ringluskeskus aitavad vanadest, ent kasutamiskõlblikest asjadest vabaneda ja neile uued omanikud leida. Mööbel, riided, mänguasjad, nõud – paljugi võib nendest keskustest leida. Kuidas asju kohale toimetada ja mis hinnaga neid osta saab, sellest lähemalt ajakirjas.
Loodusajakiri




Eesti Metsa jõulunumber: kokkuvõtvat Eesti ja maailma metsadest

Alates 1921. aastast, kui ajakiri Eesti Mets ilmuma hakkas, ei ole Eesti metsameeste pere vist kunagi olnud nii killustunud kui nüüd. Igaüks vaatab metsale oma mätta otsast. Kõik võitlevad innukalt n.ö oma väikese asja läbisurumise eest. Pole õieti kedagi, kes huvituks tõepoolest neutraalse, üldistava ja objektiivse pildi esitamisest meie metsadest ja metsandusest. Kõnelemata viimase aja globaalsete metsanduslike protsesside kirjeldamisest.
Eesti Metsa jõulunumbri kaks põhiartiklit vähemalt pürgivad sinnapoole. Metsakorraldaja Veiko Adermann valgustab oma kirjutises värskemaid muutusi ja prognoose meie metsades SMI andmetel. Globaalse pilguga alustab ülevaate andmist maailma metsadest ja metsandusest EPMÜ õppejõud Kalle Karoles, kelle lugu lõppeb järgmises ajakirjanumbris. Need sisutihedad ja mahukad artiklid väärivad kindlasti mitu korda lugemist.
Veel saab jõulunumbris lugeda metsakasvatuse doktorandi Raul Pihu artiklit plusspuude järglaskatsetest Eestis, metsandusmagistrant Katrin Pärna nõuandeid metsaomanikele õigusaktide kohta ja pomoloog Kalju Kase looduslike õunapuuliikide tutvustust.
Puiduäri sektori esindajana esitab üsna intrigeeriva seisukoha Indrek Mandre: Eesti riik soosib varimetsandust. Bioloog Asko Lõhmus valgustab suhteliselt noore teadusharu, metsade looduskaitseteaduse aluseid.
Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

---

Ühinege loodusrikkuste kaitseks!

Looduslike liikide arvukus Euroopa talumaastikus on jätkuvalt vähenemas. Ilma sihipärase tähelepanuta võib meie mitmekesine loodus jäädavalt kaduda. Sind kutsutakse ühinema BirdLife Internationali põllumajanduskampaaniaga "Farming for Life" ning palutakse saata postkaart uuele EL põllumajandusvolinikule aadressile: BirdLife Farming for Life Cyberaction


Helsingis tulevad teaduspäevad

Uue aasta teisel nädalal, 12.-16. jaanuaril korraldatakse Helsingis teaduspäevad. Sedapuhku on teemaks “Suhtelliista”. Seega siis suhtelisus vms. Toimumiskohaks on Helsingi ülikooli peamaja Fabianinkatu 33. Päevateemaks on Einsteini relatiivsusteooria, mille peavalemist saab 2005. aastal sajandivanuseks. Sestap on ka 2005. aasta nimetatud ülemaailmseks füüsika aastaks. Nii et kui kellelegi on asja Helsingisse ja veidi aega üle jääb, miks siis mitte minna ja vaadata, mida seal teadusest kõneldakse.
Loodusajakiri


Tähetornil uus kalender

Väljas on Tartu Tähetorni 2005. aasta kalender. Tavapäraste tähetabelite kõrval pakub see hulganisti uut lugemist. Jaan Einasto kirjutab Tartu Observatooriumi ajaloost, Uno Veismann UV-kiirguse mõõtmisest. On vanematki ajalugu, on olümpiauudiseid. Ühe huvitava loo pajatab Jaan Pelt -- kuidas ta arvutas maailma vanust. Nii et soovitame soojalt.
Loodusajakiri


SÜNDMUS

---

Naturat tutvustavad raamatud

Selle nädala esmaspäeval esitleti kaht loodusraamatut. Need tutvustavad Eestis esinevaid Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe -- järvi, jõgesid, rabasid, rannaniite ja metsi. Direktiivis toodud 200 elupaigatüübist on Eestis esindatud 60. “Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis" autor on Tartu Ülikooli professor Jaanus Paal. Väljaande 2500 eksemplari kirjastamist rahastati riigieelarvest ja Phare Natura 2000 mestiprojekti vahenditest. See raamat on mõeldud laiemale lugejaskonnale, kes tunneb huvi looduse ning looduskaitse vastu ja/või kelle maa on arvatud Natura 2000 alade koosseisu.
Teine raamat on teaduslikum -- tegemist on Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatuga. Ka selle raamatu autor on professor Jaanus Paal. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile teadlastele ja ekspertidele, kes tegelevad Natura 2000 alade inventeerimise ja seisundi jälgimisega.
KM/Loodusajakiri


Noore looduskaitsja auhind

Eestimaa Looduse Fond kuulutab välja konkursi Noore Looduskaitsja Auhinnale, mida rahastatakse ELFi juures loodud Kaja ja Alex Lotmani Sihtkapitalist.
Noore Looduskaitsja Auhind 2004 antakse välja ühele Eesti looduskaitsjale ja sellega kaasneb 10 000 kroonine rahaline stipendium.
Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.
Tähtaeg: 31. detsember 2004.a. Täpsemalt vt www.elfond.ee.


Klint pürib rahvusvaheliseks

Möödunud nädalal esitas Keskkonnaministeerium esitas Balti klindi kandideerima UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja.
Balti klint on üks pikimaid katkematuid ja terviklikke järsakuid maailmas. Klindi kogupikkus on 1100-1200 km, sellest 250 km pikkune maismaaosa asub Põhja-Eestis. Maailmapärandi nimekirja kandideerima esitati 7 silmapaistvamat ja riikliku kaitse all olevat panga lõiku: Osmussaare, Pakri, Türisalu, Ülgase, Tsitre-Muuksi, Ontika ja Udria pangad. Esildise kandideerimiseks valmistas ette TTÜ Geoloogiaistituut. Seni on Eestist maailmapärandi nimekirja kantud vaid üks objekt -- Tallinna vanalinn.
KM/Loodusajakiri


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

---

Fakt:
Looduskaitse tänas Kaarli puiestee ja naftareostuse hoidmise eest

Selle aasta Eesti Looduskaitse Seltsi tähnukirjad said teiste seas ka kaks riigiametnikku. Jaan Pikkale pälvis tunnustuse Klaarli puiestee kaitsmise eest ja Mihkel Oviir valitsuse ja üldsuse jõulise teadvustamise eest Läänemerd ähvardavast naftatransiidiga kaasnevast naftareostusohust.

Kommetaar:
Naftareostus pole naljaasi

Mihkel Oviirile andsime tänukirja selle eest, et ta tõstis valitsuse ja avalikkuse ees üles asju, mis meilegi muret on teinud, kuid kus me pole erilist nihet saavutanud. Keskkonnakatastroofide hulgas on suurte tanklaevade põhjustatud naftareostus üks tavapärasemaid. Seda enam väärib taunimist meie nii vilets ettevalmistatus selliseks juhtumiks. Peale Harjumaa päästeteenistuse tugeva vaimu ja talumeheliku leidlikkuse pole suurt midagi head ette näidata.
Meil on vedanud. Kehv ilm, tugevam tuul teisest suunast või jääsupp oleks õnnetuse katastroofiliseks paisutanud. Vedas, et see masuut pole saadud krakkimise teel, s.t. see on orgaanilise ainena aja jooksul iselagunev. Tänagem õnne, aga võtkem asjast kõige tõsisemat õpetust.
Hingetu raha ja hingeline looduskaitse on siin vastuolus. Tallinna Sadam on ikka tõrjunud looduskaitsjate koostööpakkumisi. Pole ime, et nüüdse häda peale nii vähe vabatahtlikke reostuse kõrvaldamisele tõttab. Niisiis on tarvis sadam rangelt tsoneerida. Sadam peab karmistama reegleid ja nõudma korda operaatorfirmadelt. Tehnika valimisolek kemikaalide ja töövahendite varud õnnetuse puhuks on endastmõistetav. Seekord on puudus isegi kinnastest.
ELKS- arvates on meie kohuskolleegidele Puhta Läänemere Ühendusest kogu asjast tõene teave anda. Eesti valmistub liituma Århusi konventsiooniga. See reguleerib keskkonnaseisundit puutuva teabe avalikustamist. Looduskaitsjad ootavadki, et asjaomased selle konventsiooni tekstis näpuga järge ajaks ja vastavalt sellele teavet annaks – ausalt, ammendavalt, õigeaegselt.
Juhan Telgmaa, ELKS