Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
16. mrts 2004


UUDISED





Mrtsi Eesti Loodus on tugevalt kaldu metsa poole

Avalugudes arutletakse metsakuivenduse le. Jaan Schults kirjutab, et metsakuivendus on metsakasvatuse oluline osa ja selgitab, kuidas kib tnapeval kuivendusssteemide uuendus. Ta hoiatab mustvalgete lahenduste eest. Nikolai Laanetu toob esile metsakuivenduse pahupooled - negatiivse mju vee-elustikule - ning leiab, et metsakuivenduse projekteerijad peaksid oskama melda koloogiliselt.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=634&ajakiri=632
Rainer Kuuba selgitab, kuidas on vimalik taastada looduslikku olukorda kraavitatud metsades. Asjatundjad vaevad Hiiumaa sdames, Pihla raba looduskaitseala krval paikneva metsakuivendusala hid ja halbu klgi.
Aasta puust kirjutab seekord Lembit Maamets. Hall lepp on vallutamas mitte ainult mahajetud pllumaid, vaid ka vrskeid kuuseraiestikke: puidutagavara jrgi arvestades hlmab ta erametsades juba kolmandiku kige viljakamatest kasvukohtadest. Aga raiutakse seda puud liiga vhe.
Leho Tedersoo ja Maarja pik rgivad seenjuurest ehk mkoriisast, kellel on vga oluline osa taimede toitumises.
Intervjuu on rohelise liikumise juhi Peep Mardistega. Kaitsealade sari viib lugeja seekord Ahja je rgorgu ning Euroopa harulduste sari tutvustab meil tavalisi ja haruldasi turbasamblaid ning rohkem Lne-Eestis levinud valvikut. Reisikiri jutustab Madagaskarist ning tjuhend jagab petusi neile, kel kavas osta endale binokkel; veel petatakse keskkonnasstlikult ehitama.

Loodusajakiri







Kas uus Maa?

NASA teatas, et on leitud uus objekt Pikesessteemis, mis on seniteatuist kaugeim. Eelinfo kohaselt asub ta Pikesest umbes 65 korda kaugemal kui Maa ja tema arvatav lbimt on ligi 2000 km. (Pluutol 2300 km). Tpsemad andmed esitatakse 15. mrtsi htul toimuval pressikonverentsil.
http://www.nasa.gov/home/index.html

Tnu Tuvikene


Isakaru murdis aastase karupoja

Mdunud ndalal harjutati Aegviidu polgoonil lhkamist, kuigi teada oli, et lheduses magab karu. Jrgmisel peval avastasid jahimehed pesast lahkunud emakaru ja kahe karupoja jljed.
Reede htul karu pesa uurimas kinud jahimehed leidsid pesa lhedalt suure isakaru murtud aastase karupoja jnused. Tekkis mulje, et isakaru rndas magavaid liigikaaslasi ja ajas need les, kokkulangemine plahvatusega tundus juhuslik.
Jrgmisel peval sndmuspaika uuesti le vaadates selgus siiski, et emakaru poegadega oli juba enne isakaru tulekut leval olnud. Sellele viitas pesa mbrusse tallutud rada. Rada oli mrdunud sama turbamullaga, mis paljandus karupesas. Kidud oli ksjagu. Isakaru jljed lumel olid puhtad, seetttu said jlgi teha ksnes pesaelanikud.
GPSga mtes oli polgoonil vrskelt tekitatud plahvatuslehter 1,22 km kaugusel karupesast. Plahvatust olnud maa vrisemisena tunda Aegviidus. Kraater oli silmaga hinnates ca 2 m diameetriga ja le 1m sgav. Tahtlikult vi tahtmata testiti magava karu taluvuslve. Raske on uskuda, et mmmid selle peale vaikselt edasi nohisesid. Raske on ka seda uskuda, et unesegane isakaru paugu vastu huvi tundis, kll visid jmisevad kutsikad nljasele liigikaaslasele krva puutuda.

Riho Vstrik, Tasakaalu toimetaja


Tere, Kevad

Laste loodusvaatluste projekt "Tere, Kevad!" on taas hoogsalt kima linud. Kaheksandat aastat toimuv ettevtmine on aasta-aastalt kogunud ha rohkem vaatlejaid. Sel aastal jlgib kevade saabumist le Eesti koguni le 2500 pilase koos oma petajatega 130 koolist, esindatud on kik maakonnad. Lapsed mrgivad les projektis kindlaksmratud kevadekuulutajate rndlindude saabumise ja lillede idepuhkemise oma kooli mbruses ning sisestavad need kuupevad projekti veebi kaudu hisesse suurde andmebaasi. Kohe peale andmete sisestamist on vaatlustulemused tabelite ja kaartide kujul nhtavad projekti veebilehel. Nnda saavad kevade edenemist le Eesti jlgida ka teised vaatlusrhmad ning kik huvilised. Ettevtmine pakub osalevatele lastele loodusvaatluste krvale ka mitmeid kevadeteemalisi lisategevusi. "Tere, Kevad!" peamine eesmrk on innustada lapsi mrkama muutusi oma kodukoha looduses ning aidata petajaid ldlevinud looma- ja taimeliikide petamisel lastele. Projekti viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel lbi MT Studio Viridis Loodusharidus.
http://tere.kevad.edu.ee

Val Rajasaar




Puunud Maarjame lossis

Eesti Ajaloomuuseumis Maarjame lossis avati 12. mrtsil Tartu Linnamuuseumi nitus "INIMESED - PUUNUD - MRGID". Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektori Aivar Pldvee snul on nitus koostatud Tartu ja teiste hansalinnade keskaegsetest arheoloogilistest leidudest. Pnevalt on eksponeeritud mitmekesine valik unikaalseid 14.-16. sajandi puunusid kaussidest ja peekritest tnnideni vlja. Viimase viieteiskmne aasta vljakaevamiste kigus Tartus kogutud keskaegsete puunude kollektsioon on ks Phja-Euroopa esinduslikumaid. Nitus hinnati Eesti Muuseumifestivalil 2003. aastal esimese preemia vriliseks.
Nituse kuraator on Tartu Linnamuuseumi arheoloogiaosakonna juhataja Rnno Vissak, vljapaneku kujundasid Maarja Roosi ja Kadri Kuusk.

LOE HORISONDIST: Lhiintervjuud Rnna Vissakuga virtuaalse Tartu ehitamise teemal saab lugeda mdunud aasta teisest Horisondi numbrist.
Eestimaa oletatavasti vanimast puunust, Hiiumaalt leitud lpsikust, mille phja all seisab selgelt sisseligatud aastaarv 1510, kirjutas 2002. aasta viimases Horisondis Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Pllo. Selle Kina kihelkonnast leitud lpsiku pnevaks kirjutamise eest mrati Helgi Pllole 2003. aastal MT Loodusajakiri aastaauhind.

Loodusajakiri


SNDMUS

Hiiepuu ootab talgulisi

Metsandala mnusaks lpetamiseks korraldab ajakiri Loodus 17. aprillil talgud Leevre hiietamme juures Raplamaal. Praegu on vana tamm vsasse kasvanud ning ootab tkinnastega abilisi iidseid vrtusi vsast puhastama. Kohapeal pakume teed ja nksi, tammejuttu rgib Hendrik Relve. Huvilised saavad tpsemad juhised aprillikuu uudiskirjades.

Loodusajakiri


Jljed lumel

Projekti "Jljed lumel" raames kis veebruaris Lahemaal Loobu metsas 164 Tallinna ja Harjumaa algklasside pilast. piti tundma metsloomade tegevuse jlgi looduses, anti metsloomadele ja lindudele sa. Iga klass sai kaasa tlehed, et koolis metsas pitut kinnistada, ning ka linnusgimaja koos toiduga, et kooli juures talvel linde toita. Projekti korraldas MT Loodusajakiri, koosts Cornet Groupi ja Lahemaa Matkakeskusega.

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Vttes teada kevade algust, ksime, mis on Tallinnas jalgratturite jaoks paremaks muutunud/muutub sel aastal? Millal jutakse nii kaugele, et vib kesklinnas jalgrattaga turvaliselt sita?

Tnu Tuppits, Tallinna Kommunaalameti heakorraosakonna juhataja:

Kalendaarne kevade algus ei muuda teehoolduses iseenesest midagi. Tallinna teede ja tnavate puhastustehnoloogia on sltuvuses eelkige ilmastikutingimuste muutumisest. Esimesel vimalusel prast lume ja j sulamist puhastatakse jalgrattateed talvel kogunenud puistematerjalide jkidest (graniitselmed), mis peaks lisaks jalgratturitele ka rulluisutajatele meeldima. Psivad plusskraadid vimaldavad parandada jalgrattateedes augud ning need joonida. Samuti korrastatakse liikluskorraldusvahendid ja piirded. Kesoleva aasta ehitusplaanides on jalgrattatee rajamine Sle tnava rde.
Jalgrattaga sitmiseks kesklinnas on vimalused olemas ka praegu. Eraldi thistatud jalgrattatee kulgeb Haaberstist Piritale lbi kesklinna, kuid siduteedel on vrdsed liikumisvimalused nii jalgratastel kui ka autodel.
Eraldi asetsevaid jalgrattateid arvatavasti kesklinna ehitama ei mahu, matti tuleb vtta olemasolevatest kas knni- vi siduteedest. Naabermaade kogemused nitavad, et jalgrattatee siduteega samasse tasapinda toimib hsti, lisades tnavatele fooride ette eraldi thistatud ala jalgrattaga autodest eespool peatumiseks. Sellest tuleb meilgi ppida.
Ka jalgratturid ise saavad palju teha selleks, et jalgrattasit oleks senisest turvalisem. Eelkige tuleb tita liikluseeskirju ja mitte pidada ennast liikluses autodest vrdsemaks. Olles ka ise suveperioodil aktiivne jalgrattur, tean omast kest, millised ohud linnas varitsevad. Kannan alati jalgrattaga ise, kutsun les kiki sites kandma lihtsat nn teetlise vesti. Neoonroheline (oranz) muudab mind liikluses teistele hsti nhtavaks nii valges kui pimedas, ei ole ebamugav ega palav. Lisaks muidugi kiiver, milleta linnaliiklusesse kellelgi minna ei soovita.


Mari Jssi, SEIT projektijuht:

On vga hea mrk, et viimastel aastatel on hakatud Tallinnas ka jalgrattateedesse investeerima. Uued ligud Kakumel ja Pirital on nidanud, et sinna, kuhu rajatakse rattatee, tuleb ka rohkesti kasutajaid. Kahjuks on rattateede ehitamine ja planeerimine piirdunud ksnes phapevasitjatele tingimuste loomisega ega arvesta jalgratta kui igapevase siduvahendiga, millega oleks turvaline kia tl, koolis ja poes. Praegu Kommunaalametis koostamisel olevasse jalgrattateede arengukavasse peaks kindlasti lisama ka kesklinna katva rattateede vrgustiku, sest alles siis muutub nende kmnete miljonite kroonide investeerimine mttekaks ning rattateed tervikuna toimivaks. Jalgrattaliikluse arendamisel on oluline osa ka ettevtetel, kes saaksid pakkuda nii oma ttajatele kui ka klientidele turvalist jalgratta parkimist.


KSIMUSED JA VASTUSED

Milleks meile kevad?

Kevade tulek peatab raied ja pstab kitsed

Tnavune talv vis nida kohati lumevaesena. Kuid pakane klmetas maa korralikult. Seetttu said need, kes metsa raiuda ja vlja vedada tahtsid, teha seda pikka aega ja phjalikult. Kuid kevadega saab tegevus takistatud. Phjusi kaks. Esiteks sulab maa pehmeks ja metsamaterjali vedu muutub vaevaliseks, paljudes kohtades vimatuks. Teiseks algab riigimetsas taas kevadsuviste raiete phimtteline piiramine.
Suhteliselt korralik talv on olnud raske metsloomadele, eriti metskitsedele. Sgava lume tttu liikusid nad vahepeal vga vhe ja jid seetttu tsisesse toidupuudusesse. Nd, kui lumi kaob, on nad psenud. Saavad laiemalt liikuda ja midagi ikka leiavad.

Hendrik Relve


Kevadeks valmistumise asemel peab hakkama suvele mtlema ning tavapraselt selgub, kui palju tegelikult veel enne kevadet oleks pidanud valmis judma. Aga kevadisel ttegemisel on ks takistus. Pike paistab ha soojemalt ning knnivaresed ehitavad akna taga pesa - veri vemmeldab.

Toomas Kukk





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012