Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
16. märts 2004


UUDISED





Märtsi Eesti Loodus on tugevalt kaldu metsa poole

Avalugudes arutletakse metsakuivenduse üle. Jaan Schults kirjutab, et metsakuivendus on metsakasvatuse oluline osa ja selgitab, kuidas käib tänapäeval kuivendussüsteemide uuendus. Ta hoiatab mustvalgete lahenduste eest. Nikolai Laanetu toob esile metsakuivenduse pahupooled - negatiivse mõju vee-elustikule - ning leiab, et metsakuivenduse projekteerijad peaksid oskama mõelda ökoloogiliselt.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=634&ajakiri=632
Rainer Kuuba selgitab, kuidas on võimalik taastada looduslikku olukorda kraavitatud metsades. Asjatundjad vaevad Hiiumaa südames, Pihla raba looduskaitseala kõrval paikneva metsakuivendusala häid ja halbu külgi.
Aasta puust kirjutab seekord Lembit Maamets. Hall lepp on vallutamas mitte ainult mahajäetud põllumaid, vaid ka värskeid kuuseraiestikke: puidutagavara järgi arvestades hõlmab ta erametsades juba kolmandiku kõige viljakamatest kasvukohtadest. Aga raiutakse seda puud liiga vähe.
Leho Tedersoo ja Maarja Öpik räägivad seenjuurest ehk mükoriisast, kellel on väga oluline osa taimede toitumises.
Intervjuu on rohelise liikumise juhi Peep Mardistega. Kaitsealade sari viib lugeja seekord Ahja jõe ürgorgu ning Euroopa harulduste sari tutvustab meil tavalisi ja haruldasi turbasamblaid ning rohkem Lääne-Eestis levinud valvikut. Reisikiri jutustab Madagaskarist ning tööjuhend jagab õpetusi neile, kel kavas osta endale binokkel; veel õpetatakse keskkonnasäästlikult ehitama.

Loodusajakiri







Kas uus Maa?

NASA teatas, et on leitud uus objekt Päikesesüsteemis, mis on seniteatuist kaugeim. Eelinfo kohaselt asub ta Päikesest umbes 65 korda kaugemal kui Maa ja tema arvatav läbimõõt on ligi 2000 km. (Pluutol 2300 km). Täpsemad andmed esitatakse 15. märtsi õhtul toimuval pressikonverentsil.
http://www.nasa.gov/home/index.html

Tõnu Tuvikene


Isakaru murdis aastase karupoja

Möödunud nädalal harjutati Aegviidu polügoonil lõhkamist, kuigi teada oli, et läheduses magab karu. Järgmisel päeval avastasid jahimehed pesast lahkunud emakaru ja kahe karupoja jäljed.
Reede õhtul karu pesa uurimas käinud jahimehed leidsid pesa lähedalt suure isakaru murtud aastase karupoja jäänused. Tekkis mulje, et isakaru ründas magavaid liigikaaslasi ja ajas need üles, kokkulangemine plahvatusega tundus juhuslik.
Järgmisel päeval sündmuspaika uuesti üle vaadates selgus siiski, et emakaru poegadega oli juba enne isakaru tulekut üleval olnud. Sellele viitas pesa ümbrusse tallutud rada. Rada oli määrdunud sama turbamullaga, mis paljandus karupesas. Käidud oli üksjagu. Isakaru jäljed lumel olid puhtad, seetõttu said jälgi teha üksnes pesaelanikud.
GPSga mõõtes oli polügoonil värskelt tekitatud plahvatuslehter 1,22 km kaugusel karupesast. Plahvatust olnud maa värisemisena tunda Aegviidus. Kraater oli silmaga hinnates ca 2 m diameetriga ja üle 1m sügav. Tahtlikult või tahtmata testiti magava karu taluvusläve. Raske on uskuda, et mõmmid selle peale vaikselt edasi nohisesid. Raske on ka seda uskuda, et unesegane isakaru paugu vastu huvi tundis, küll võisid jõmisevad kutsikad näljasele liigikaaslasele kõrva puutuda.

Riho Västrik, Tasakaalu toimetaja


Tere, Kevad

Laste loodusvaatluste projekt "Tere, Kevad!" on taas hoogsalt käima läinud. Kaheksandat aastat toimuv ettevõtmine on aasta-aastalt kogunud üha rohkem vaatlejaid. Sel aastal jälgib kevade saabumist üle Eesti koguni üle 2500 õpilase koos oma õpetajatega 130 koolist, esindatud on kõik maakonnad. Lapsed märgivad üles projektis kindlaksmääratud kevadekuulutajate rändlindude saabumise ja lillede õidepuhkemise oma kooli ümbruses ning sisestavad need kuupäevad projekti veebi kaudu ühisesse suurde andmebaasi. Kohe peale andmete sisestamist on vaatlustulemused tabelite ja kaartide kujul nähtavad projekti veebilehel. Nõnda saavad kevade edenemist üle Eesti jälgida ka teised vaatlusrühmad ning kõik huvilised. Ettevõtmine pakub osalevatele lastele loodusvaatluste kõrvale ka mitmeid kevadeteemalisi lisategevusi. "Tere, Kevad!" peamine eesmärk on innustada lapsi märkama muutusi oma kodukoha looduses ning aidata õpetajaid üldlevinud looma- ja taimeliikide õpetamisel lastele. Projekti viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel läbi MTÜ Studio Viridis Loodusharidus.
http://tere.kevad.edu.ee

Val Rajasaar




Puunõud Maarjamäe lossis

Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis avati 12. märtsil Tartu Linnamuuseumi näitus "INIMESED - PUUNÕUD - MÄRGID". Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektori Aivar Põldvee sõnul on näitus koostatud Tartu ja teiste hansalinnade keskaegsetest arheoloogilistest leidudest. Põnevalt on eksponeeritud mitmekesine valik unikaalseid 14.-16. sajandi puunõusid kaussidest ja peekritest tünnideni välja. Viimase viieteiskümne aasta väljakaevamiste käigus Tartus kogutud keskaegsete puunõude kollektsioon on üks Põhja-Euroopa esinduslikumaid. Näitus hinnati Eesti Muuseumifestivalil 2003. aastal esimese preemia vääriliseks.
Näituse kuraator on Tartu Linnamuuseumi arheoloogiaosakonna juhataja Rünno Vissak, väljapaneku kujundasid Maarja Roosi ja Kadri Kuusk.

LOE HORISONDIST: Lühiintervjuud Rünna Vissakuga virtuaalse Tartu ehitamise teemal saab lugeda möödunud aasta teisest Horisondi numbrist.
Eestimaa oletatavasti vanimast puunõust, Hiiumaalt leitud lüpsikust, mille põhja all seisab selgelt sisselõigatud aastaarv 1510, kirjutas 2002. aasta viimases Horisondis Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo. Selle Käina kihelkonnast leitud lüpsiku põnevaks kirjutamise eest määrati Helgi Põllole 2003. aastal MTÜ Loodusajakiri aastaauhind.

Loodusajakiri


SÜNDMUS

Hiiepuu ootab talgulisi

Metsanädala mõnusaks lõpetamiseks korraldab ajakiri Loodus 17. aprillil talgud Leevre hiietamme juures Raplamaal. Praegu on vana tamm võsasse kasvanud ning ootab töökinnastega abilisi iidseid väärtusi võsast puhastama. Kohapeal pakume teed ja näksi, tammejuttu räägib Hendrik Relve. Huvilised saavad täpsemad juhised aprillikuu uudiskirjades.

Loodusajakiri


Jäljed lumel

Projekti "Jäljed lumel" raames käis veebruaris Lahemaal Loobu metsas 164 Tallinna ja Harjumaa algklasside õpilast. Õpiti tundma metsloomade tegevuse jälgi looduses, anti metsloomadele ja lindudele süüa. Iga klass sai kaasa töölehed, et koolis metsas õpitut kinnistada, ning ka linnusöögimaja koos toiduga, et kooli juures talvel linde toita. Projekti korraldas MTÜ Loodusajakiri, koostöös Cornet Groupi ja Lahemaa Matkakeskusega.

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Võttes teada kevade algust, küsime, mis on Tallinnas jalgratturite jaoks paremaks muutunud/muutub sel aastal? Millal jõutakse nii kaugele, et võib kesklinnas jalgrattaga turvaliselt sõita?

Tõnu Tuppits, Tallinna Kommunaalameti heakorraosakonna juhataja:

Kalendaarne kevade algus ei muuda teehoolduses iseenesest midagi. Tallinna teede ja tänavate puhastustehnoloogia on sõltuvuses eelkõige ilmastikutingimuste muutumisest. Esimesel võimalusel pärast lume ja jää sulamist puhastatakse jalgrattateed talvel kogunenud puistematerjalide jääkidest (graniitsõelmed), mis peaks lisaks jalgratturitele ka rulluisutajatele meeldima. Püsivad plusskraadid võimaldavad parandada jalgrattateedes augud ning need joonida. Samuti korrastatakse liikluskorraldusvahendid ja piirded. Käesoleva aasta ehitusplaanides on jalgrattatee rajamine Sõle tänava äärde.
Jalgrattaga sõitmiseks kesklinnas on võimalused olemas ka praegu. Eraldi tähistatud jalgrattatee kulgeb Haaberstist Piritale läbi kesklinna, kuid sõiduteedel on võrdsed liikumisvõimalused nii jalgratastel kui ka autodel.
Eraldi asetsevaid jalgrattateid arvatavasti kesklinna ehitama ei mahu, matti tuleb võtta olemasolevatest kas kõnni- või sõiduteedest. Naabermaade kogemused näitavad, et jalgrattatee sõiduteega samasse tasapinda toimib hästi, lisades tänavatele fooride ette eraldi tähistatud ala jalgrattaga autodest eespool peatumiseks. Sellest tuleb meilgi õppida.
Ka jalgratturid ise saavad palju teha selleks, et jalgrattasõit oleks senisest turvalisem. Eelkõige tuleb täita liikluseeskirju ja mitte pidada ennast liikluses autodest võrdsemaks. Olles ka ise suveperioodil aktiivne jalgrattur, tean omast käest, millised ohud linnas varitsevad. Kannan alati jalgrattaga ise, kutsun üles kõiki sõites kandma lihtsat nn teetöölise vesti. Neoonroheline (oranz) muudab mind liikluses teistele hästi nähtavaks nii valges kui pimedas, ei ole ebamugav ega palav. Lisaks muidugi kiiver, milleta linnaliiklusesse kellelgi minna ei soovita.


Mari Jüssi, SEIT projektijuht:

On väga hea märk, et viimastel aastatel on hakatud Tallinnas ka jalgrattateedesse investeerima. Uued lõigud Kakumäel ja Pirital on näidanud, et sinna, kuhu rajatakse rattatee, tuleb ka rohkesti kasutajaid. Kahjuks on rattateede ehitamine ja planeerimine piirdunud üksnes pühapäevasõitjatele tingimuste loomisega ega arvesta jalgratta kui igapäevase sõiduvahendiga, millega oleks turvaline käia tööl, koolis ja poes. Praegu Kommunaalametis koostamisel olevasse jalgrattateede arengukavasse peaks kindlasti lisama ka kesklinna katva rattateede võrgustiku, sest alles siis muutub nende kümnete miljonite kroonide investeerimine mõttekaks ning rattateed tervikuna toimivaks. Jalgrattaliikluse arendamisel on oluline osa ka ettevõtetel, kes saaksid pakkuda nii oma töötajatele kui ka klientidele turvalist jalgratta parkimist.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Milleks meile kevad?

Kevade tulek peatab raied ja päästab kitsed

Tänavune talv võis näida kohati lumevaesena. Kuid pakane külmetas maa korralikult. Seetõttu said need, kes metsa raiuda ja välja vedada tahtsid, teha seda pikka aega ja põhjalikult. Kuid kevadega saab tegevus takistatud. Põhjusi kaks. Esiteks sulab maa pehmeks ja metsamaterjali vedu muutub vaevaliseks, paljudes kohtades võimatuks. Teiseks algab riigimetsas taas kevadsuviste raiete põhimõtteline piiramine.
Suhteliselt korralik talv on olnud raske metsloomadele, eriti metskitsedele. Sügava lume tõttu liikusid nad vahepeal väga vähe ja jäid seetõttu tõsisesse toidupuudusesse. Nüüd, kui lumi kaob, on nad pääsenud. Saavad laiemalt liikuda ja midagi ikka leiavad.

Hendrik Relve


Kevadeks valmistumise asemel peab hakkama suvele mõtlema ning tavapäraselt selgub, kui palju tegelikult veel enne kevadet oleks pidanud valmis jõudma. Aga kevadisel töötegemisel on üks takistus. Päike paistab üha soojemalt ning künnivaresed ehitavad akna taga pesa - veri vemmeldab.

Toomas Kukk





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet