Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. jaanuar 2005




UUDISED



Horisont räägib sajanditagusest revolutsioonist ja tuleviku füüsikast

Ukrainlaste revolutsioonimeelsuse taustal kirjutab ajaloolane Toomas Karjahärm värskes Horisondis hoopis ühest niisugusest revolutsioonist, mis äratas eestlased. Just saja aasta eest ärkas eesti rahvas poliitiliselt ning asus esmakordselt nõudma enesemääramise õigust ja autonoomiat. Teisalt -- kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langes Eesti ja Läti arvele üle poole.
2005. aasta on ülemaailmne füüsika aasta. Selleks annab oma saatesõnad kaasa Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor Ergo Nõmmiste. Horisondi intervjuus räägib oma füüsikaõpingutest ning tööst Rootsi ja Saksamaa kiirenditel TÜ Füüsika Instituudi teadusdirektor Marco Kirm. Füüsika valdkonda lahkab ka toimetaja Rein Veskimäe, kelle kirjutis “Termotuumasüntees -- turvalise ja säästva energiavarustuse võimalus” analüüsib muu hulgas, millised on eestlaste võimalused osaleda uue põlvkonna termotuumareaktori väljatöötamisel. Artu Ellmann selgitab, et kosmoseembleemid on ihaldusväärsed suveniirid, millest igaühel oma saamislugu ja tähendus.
Toomas Kirt ja Hannes Pahapill tutvustavad pealkirja all “Veekeerist, linnuparve ja majandust ühendab iseorganiseerumine” tehisintellekti võimalusi. Ka avaldab Horisont artikli “Poliitiliselt sobimatud mälestussambad Soomes”, mis annab võimaluse nautida veel kord seda vahedat sulge ja sõnaseadmise annet, millega varalahkunud ajaloolane Hannes Walter lugejaid aastate jooksul nii palju kordi on rõõmustanud.
Tavapärased rubriigid, nagu ikka. Enigma ülesanne alustab uuel aastal uue ringiga, pakkudes peaauhinnaks 1000 krooni eest raamatuid.
Loodusajakiri





Määratleti paremad teadustööd

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2005. aasta preemiakandidaadid. Elutööpreemiale kandideerivad farmakoloog Lembit Allikmets, ajaloolane Ea Jansen, geoloog Dimitri Kaljo, keemik Ilmar Koppel, majandusteadlane Uno Mereste, etnograaf Ilmar Talve ja keemik Mihkel Veiderma.
Seitsmes teadusvaldkonnas esitati 25 tööd, mis kõik ka edasi kandideerivad. Täpselt saab teada www.akadeemia.ee. Siinkohal niipalju, et põllumajandusteadus Eestis ei edene – ei esitatud ühtegi tööd. Enim on töid täppisteadustes ja tehnikateadustes ja humanitaarteadustes -- igaühes 5. Mis harukordne – esitatud on ka leiutise ja arenduse preemia kandidaat – Vello Valdna röntgenluminofoor, mis läheb veel rahvusvahelisse ekspertiisi.
Reaalteadustest torkavad silma Valdur Saksa ja Enn Seppeti südametöö interpretatsioon, Jüri Alliku psühholoogiauuringud, Jaanus Harro afektide uuring, Jaak Kikase, Artur Suisalu ja Arlentin Laisaare sissevaade tahkistesse optiliste molekulaarsondide vahendusel.
Teaduspreemiate komisjon eesotsas akadeemia presidendi Richard Villemsiga peab valiku tehtud saama Vabariigi aastapäevaks, mil preemiad kätte antakse.
Uudistaja


Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid

9. jaanuari orkaan tappis Luitemaal 29 EOÜ Life projekti poolt ostetud ja maahooldajatele kasutada antud lammast ning herefordi tõugu lihaveise. Kokku uppus Luitemaa rannaniitude hooldajate 83 lammast, 11 lihaveist ning 1 Eesti tõugu hobune. Kannatada said ka rannal asuvad linnutornid. Maru tõstis vundamendilt rannaniidu servas asunud hobusetalli Häädemeestel ning purustas selle tükkideks. Talli tormivarju pandud hobustel õnnestus rusudest välja murda ning läbi vee põgeneda.
Erakordselt kiirelt ja kõrgeks tõusnud tugeva lainetusega tormivete tõttu polnud ööpimeduses võimalik loomi kaitsta. Suuri raskusi oli vetevangi jäänud elanike päästmisel. Tormituul ja vesi pühkisid rannalt ligikaudu 30 km rannaniidu karjaaedu ning mitmed loomade varjualused.
Pikla neemel on rannajoon kohati oluliselt muutunud, veemassid on rannajoonelt minema uhtunud kuni 20 meetrit kivi- ja kliburanda ning mullakamarat ja on sellest materjalist loonud kohati kuni 30 m laiused uued klibuvallid. Eriti palju on murdunud rannamände Pärnu-Ikla maantee kõrval kulgevas luitestikus, mille puud võtsid orkaanihood esimestena vastu. Õnneks pole aga luitemännikus asuva Eesti suurima hallhaigrukoloonia pesapuud ega pesad oluliselt kannatada saanud. Vaatamata orkaaniga kaasnenud probleemidele ja kaotustele on nii kohalikud maahooldajad kui Ornitoloogiaühing rannaniitude hooldusetöö jätkamise osas optimistlikud. Orkaanikahjutuste likvideerimiseks plaanitakse mitmeid talguüritusi, millest teatatakse täpsemalt edaspidi.
Pilte vt www.luitemaa.eoy.ee
Eesti Ornitoloogiaühing


Algab kauplemine kasvuhoonegaasidega

Selleks, et Eesti saaks liituda EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemiga, võttis valitsus möödunud nädalal vastu vajaliku määruse. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused määratakse energiatootmises, mineraalsete materjalide töötlemises jm nagu tselluloosi- ja paberitootmine.
Jaotuskava alusel antakse õigus paisata õhku lubatud heitkogus. Kui käitaja paiskab õhku vähem kasvuhoonegaase, kui lubatud, on tal õigus müüa ülejäävad heitkoguse ühikud Euroopa Liidu siseturul. Vastasel juhul tuleb käitajal neid juurde osta või tasuda ühe tonni süsihappegaasi kohta 40 euro suurune trahv.
Lubatud heitkoguse ühiku hind sõltub nõudmisest ja pakkumisest. Kaubelda võivad Euroopa Liidu füüsilised ja juriidilised isikud. Praegu on Eestis kasvuhoonegaasidega kauplevaid käitajaid 43.
KM


Nüüd minnakse komeedile

Möödunud nädala kolmapäeval startis NASA automaatjaam Deep Impact. 4. juulil tabab komeedi Tempel 1 tuuma sellelt automaatjaamalt päev varem väljasaadetud 370 kg massiga sond ning tekitab sellesse kuni 25 m sügavuse ja 100 m läbimõõduga kraatri. Seejuures väljapaiskunud aine aurustub ja Deep Impact uurib tekkinud pilve keemilist koostist ning pildistab kokkupõrkel moodustunud kraatrit. See annab lähemat informatsiooni komeedi koostisest ja ehitusest. Oma lähimas asendis jääb Deep Impact komeedi tuumast umbes 500 km kaugusele. Kaameraga on varustatud ka sellega kokkupõrkav sond, mis edastab pilte tuumast vahetult enne kohalejõudmist.
Tõnu Tuvikene


Torm räsis Euroopa metsandust

Verise pühapäeva torm ähvardab ajada sajad väikemetsaomanikud pankrotti. Rootsi metsaomanike liidu Skogsägarna hinnangul hävitas torm riigis 60 miljonit kuupmeetrit metsa. See on võrdne nelja aasta metsalangetamise mahuga. Rootsi metsadele tekitatud kahju on riigi metsaameti hinnangul viimase 100 aasta rängim. Näiteks 1969. aasta tormis hävis 35 miljonit kuupmeetrit metsa.
Vaid 60 protsenti Rootsi metsadest oli loodusõnnetuste vastu kindlustatud, ülejäänud metsadel oli vaid kindlustus tulekahju vastu.
Eksperdid hoiatavad, et tormist maha murtud metsa ujutab sae- ja paberitööstuse üle ning võib lüüa alla hinnad kogu Euroopas. Eestis hävitas torm vähemalt miljon kuupmeetrit metsa. Lätis hävis tormis ligi viis miljonit kuupmeetrit metsa, mis on umbes 40 protsenti keskmiselt aastas langetatavast metsast.
BNS/Uudistaja


UUDISTAJA SOOVITAB

Mürgid meie sees ja ümber

Reedel, 21. jaanuaril kell 16.00 peab KBFI (Tallinn, Akadeemia tee 23) ruumis nr. 109 seminari Metzi ülikooli professor Paule Vasseur. Teemaks on ökotoksikoloogia ehk siis täpsemalt "Ecotoxicological approach in an ecological perspective". Seminar toimub inglise keeles ja sellele on oodatud kõik keskkonnatemaatikast huvitatud.
KBFI


Haruldased raamatud näha

Tallinnas Rävala puiesteel akadeemilises raamatukogus on näha 300 raamatuharuldust bibliofiil Vallo Rauni kogust. Saab aimu, millal ja miks on raamat haruldane.
Uudistaja


Milline on teie arvates meie välisõhk?

Euroopa Komisjon kutsub kõikide liikmesriikide elanikke avaldama oma arvamust koduriigi välisõhu kvaliteedi kohta. Internetipõhine küsitlus, mille eestikeelne ankeet on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee, kestab kuni 31. jaanuarini. Küsimustiku abil koostatakse Euroopa Liidu välisõhu kvaliteedi parandamise strateegia. Vastata tuleb 16 küsimusele. Nii et soovitame vastata, ei võta kaua aega.





ASJATUNDJA

Mis nad sinna Saturni Titanile ronivad?

Vastab kosmosereiside asjatundja Tõnu Tuvikene:

Saturni suurim kuu Titan on uurijatele tõeline maiuspala. Tegemist on Päikesesüsteemi suuruselt teise kaaslasega (läbimõõt 5150 km) Jupiteri kuu Ganymedese järel, mis ületab oma suuruselt koguni planeet Merkuuri (läbimõõt 4878 km) ja mis kõige olulisem -- tal on erinevalt kõigist teistest kaaslastest atmosfäär. Seejuures mitte mingi hõre loor, vaid gaasikest, mis oma ulatuselt ületab Maa atmosfääri. Nagu on näidanud Maalt ja eelmistelt automaatjaamadelt tehtud mõõtmised, koosneb Titani 1000 km paksune atmosfäär peamiselt lämmastikust, vähemal määral on erinevaid süsivesinikke, nagu metaani, etaani, atsetüleeni ja propaani. Sellega meenutab ta õhkkonda, mis miljardeid aastaid tagasi ümbritses meie koduplaneeti ja kus arvatavasti sai alguse elu. Elu jälgede otsimine on aga praeguse planeediuurimise etapi lipukirjaks.
Cassini koos esialgu tema küljes olnud Huygensiga on ümber Saturni tiirelnud juba eelmise aasta 1. juulist saadik.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas võrrelda 2005. aasta jaanuari- ja 1976. aasta augustitormi metsalaastamist?

Vastab Uudistaja:

Praegu on hinnatud, et tormi läbi langesid puud 0,25 protsendil Eesti metsamaast. 1967. aastal laastas torm kümme korda suurema pindala. Küllap oli siis oma osa ka tavatormiga kaasnevatel keeristormidel.


KIIRKOMMENTAAR

Julgeolek ei seisne vaid sõjajõududes

Üha enam on hakatud rääkima Eesti julgeoleku põhialustest. Nendeks on peamiselt peetud liikmeksolekut NATOs ja ELis. Aga ka osalemist Iraagi sõjas, Bosnia rahuvalves, Afganistani turvamises ja kus veel kõik. Tore on. Võibolla aitavad tagada Eesti julgeolekut ka need mõned peetud soomukid, mis soomlastelt ostetud. Kuid maailm ei ole enam aastas 1950. Tuleb endale aru anda, et terrorism on kole asi küll, 40 aasta jooksul on terroristide käe läbi hukkunud 24 000 inimest.
Loodusõnnetustes on otsa leidnud igal aastal 250 000 inimest. Tähendab, et kokku siis 400 korda enam. Nüüdisaja riik vajab uut arusaama julgeolekust. Keskkond on olulisem kui kunagi varem. Kes oma keskkonda, loodust turvata ei suuda, on kadunud laps. Kõigele sellele juhib tähelepanu USA armee ühe kõrgema õppeasutuse professor Gregory D. Foster ajakirja World Watch värskes, aasta esimeses numbris. Söandan siia omalt poolt lisada, et kui juba keskkonnaturve nii tähtis on, siis muutub teadus riigi oluliseks turvameetmeks.
Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet