Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. jaanuar 2005




UUDISED



Horisont rgib sajanditagusest revolutsioonist ja tuleviku fsikast

Ukrainlaste revolutsioonimeelsuse taustal kirjutab ajaloolane Toomas Karjahrm vrskes Horisondis hoopis hest niisugusest revolutsioonist, mis ratas eestlased. Just saja aasta eest rkas eesti rahvas poliitiliselt ning asus esmakordselt nudma enesemramise igust ja autonoomiat. Teisalt -- kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langes Eesti ja Lti arvele le poole.
2005. aasta on lemaailmne fsika aasta. Selleks annab oma saatesnad kaasa Tartu likooli Fsika Instituudi direktor Ergo Nmmiste. Horisondi intervjuus rgib oma fsikapingutest ning tst Rootsi ja Saksamaa kiirenditel T Fsika Instituudi teadusdirektor Marco Kirm. Fsika valdkonda lahkab ka toimetaja Rein Veskime, kelle kirjutis Termotuumasntees -- turvalise ja sstva energiavarustuse vimalus analsib muu hulgas, millised on eestlaste vimalused osaleda uue plvkonna termotuumareaktori vljattamisel. Artu Ellmann selgitab, et kosmoseembleemid on ihaldusvrsed suveniirid, millest igahel oma saamislugu ja thendus.
Toomas Kirt ja Hannes Pahapill tutvustavad pealkirja all Veekeerist, linnuparve ja majandust hendab iseorganiseerumine tehisintellekti vimalusi. Ka avaldab Horisont artikli Poliitiliselt sobimatud mlestussambad Soomes, mis annab vimaluse nautida veel kord seda vahedat sulge ja snaseadmise annet, millega varalahkunud ajaloolane Hannes Walter lugejaid aastate jooksul nii palju kordi on rmustanud.
Tavaprased rubriigid, nagu ikka. Enigma lesanne alustab uuel aastal uue ringiga, pakkudes peaauhinnaks 1000 krooni eest raamatuid.
Loodusajakiri





Mratleti paremad teadustd

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2005. aasta preemiakandidaadid. Elutpreemiale kandideerivad farmakoloog Lembit Allikmets, ajaloolane Ea Jansen, geoloog Dimitri Kaljo, keemik Ilmar Koppel, majandusteadlane Uno Mereste, etnograaf Ilmar Talve ja keemik Mihkel Veiderma.
Seitsmes teadusvaldkonnas esitati 25 td, mis kik ka edasi kandideerivad. Tpselt saab teada www.akadeemia.ee. Siinkohal niipalju, et pllumajandusteadus Eestis ei edene ei esitatud htegi td. Enim on tid tppisteadustes ja tehnikateadustes ja humanitaarteadustes -- igahes 5. Mis harukordne esitatud on ka leiutise ja arenduse preemia kandidaat Vello Valdna rntgenluminofoor, mis lheb veel rahvusvahelisse ekspertiisi.
Reaalteadustest torkavad silma Valdur Saksa ja Enn Seppeti sdamet interpretatsioon, Jri Alliku pshholoogiauuringud, Jaanus Harro afektide uuring, Jaak Kikase, Artur Suisalu ja Arlentin Laisaare sissevaade tahkistesse optiliste molekulaarsondide vahendusel.
Teaduspreemiate komisjon eesotsas akadeemia presidendi Richard Villemsiga peab valiku tehtud saama Vabariigi aastapevaks, mil preemiad ktte antakse.
Uudistaja


Orkaan rndas ka rannaniitude hooldajaid

9. jaanuari orkaan tappis Luitemaal 29 EO Life projekti poolt ostetud ja maahooldajatele kasutada antud lammast ning herefordi tugu lihaveise. Kokku uppus Luitemaa rannaniitude hooldajate 83 lammast, 11 lihaveist ning 1 Eesti tugu hobune. Kannatada said ka rannal asuvad linnutornid. Maru tstis vundamendilt rannaniidu servas asunud hobusetalli Hdemeestel ning purustas selle tkkideks. Talli tormivarju pandud hobustel nnestus rusudest vlja murda ning lbi vee pgeneda.
Erakordselt kiirelt ja krgeks tusnud tugeva lainetusega tormivete tttu polnud pimeduses vimalik loomi kaitsta. Suuri raskusi oli vetevangi jnud elanike pstmisel. Tormituul ja vesi phkisid rannalt ligikaudu 30 km rannaniidu karjaaedu ning mitmed loomade varjualused.
Pikla neemel on rannajoon kohati oluliselt muutunud, veemassid on rannajoonelt minema uhtunud kuni 20 meetrit kivi- ja kliburanda ning mullakamarat ja on sellest materjalist loonud kohati kuni 30 m laiused uued klibuvallid. Eriti palju on murdunud rannamnde Prnu-Ikla maantee krval kulgevas luitestikus, mille puud vtsid orkaanihood esimestena vastu. nneks pole aga luitemnnikus asuva Eesti suurima hallhaigrukoloonia pesapuud ega pesad oluliselt kannatada saanud. Vaatamata orkaaniga kaasnenud probleemidele ja kaotustele on nii kohalikud maahooldajad kui Ornitoloogiahing rannaniitude hoolduset jtkamise osas optimistlikud. Orkaanikahjutuste likvideerimiseks plaanitakse mitmeid talguritusi, millest teatatakse tpsemalt edaspidi.
Pilte vt www.luitemaa.eoy.ee
Eesti Ornitoloogiahing


Algab kauplemine kasvuhoonegaasidega

Selleks, et Eesti saaks liituda EL kasvuhoonegaaside kauplemise ssteemiga, vttis valitsus mdunud ndalal vastu vajaliku mruse. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused mratakse energiatootmises, mineraalsete materjalide ttlemises jm nagu tselluloosi- ja paberitootmine.
Jaotuskava alusel antakse igus paisata hku lubatud heitkogus. Kui kitaja paiskab hku vhem kasvuhoonegaase, kui lubatud, on tal igus ma lejvad heitkoguse hikud Euroopa Liidu siseturul. Vastasel juhul tuleb kitajal neid juurde osta vi tasuda he tonni ssihappegaasi kohta 40 euro suurune trahv.
Lubatud heitkoguse hiku hind sltub nudmisest ja pakkumisest. Kaubelda vivad Euroopa Liidu fsilised ja juriidilised isikud. Praegu on Eestis kasvuhoonegaasidega kauplevaid kitajaid 43.
KM


Nd minnakse komeedile

Mdunud ndala kolmapeval startis NASA automaatjaam Deep Impact. 4. juulil tabab komeedi Tempel 1 tuuma sellelt automaatjaamalt pev varem vljasaadetud 370 kg massiga sond ning tekitab sellesse kuni 25 m sgavuse ja 100 m lbimduga kraatri. Seejuures vljapaiskunud aine aurustub ja Deep Impact uurib tekkinud pilve keemilist koostist ning pildistab kokkuprkel moodustunud kraatrit. See annab lhemat informatsiooni komeedi koostisest ja ehitusest. Oma lhimas asendis jb Deep Impact komeedi tuumast umbes 500 km kaugusele. Kaameraga on varustatud ka sellega kokkuprkav sond, mis edastab pilte tuumast vahetult enne kohalejudmist.
Tnu Tuvikene


Torm rsis Euroopa metsandust

Verise phapeva torm hvardab ajada sajad vikemetsaomanikud pankrotti. Rootsi metsaomanike liidu Skogsgarna hinnangul hvitas torm riigis 60 miljonit kuupmeetrit metsa. See on vrdne nelja aasta metsalangetamise mahuga. Rootsi metsadele tekitatud kahju on riigi metsaameti hinnangul viimase 100 aasta rngim. Niteks 1969. aasta tormis hvis 35 miljonit kuupmeetrit metsa.
Vaid 60 protsenti Rootsi metsadest oli loodusnnetuste vastu kindlustatud, lejnud metsadel oli vaid kindlustus tulekahju vastu.
Eksperdid hoiatavad, et tormist maha murtud metsa ujutab sae- ja paberitstuse le ning vib la alla hinnad kogu Euroopas. Eestis hvitas torm vhemalt miljon kuupmeetrit metsa. Ltis hvis tormis ligi viis miljonit kuupmeetrit metsa, mis on umbes 40 protsenti keskmiselt aastas langetatavast metsast.
BNS/Uudistaja


UUDISTAJA SOOVITAB

Mrgid meie sees ja mber

Reedel, 21. jaanuaril kell 16.00 peab KBFI (Tallinn, Akadeemia tee 23) ruumis nr. 109 seminari Metzi likooli professor Paule Vasseur. Teemaks on kotoksikoloogia ehk siis tpsemalt "Ecotoxicological approach in an ecological perspective". Seminar toimub inglise keeles ja sellele on oodatud kik keskkonnatemaatikast huvitatud.
KBFI


Haruldased raamatud nha

Tallinnas Rvala puiesteel akadeemilises raamatukogus on nha 300 raamatuharuldust bibliofiil Vallo Rauni kogust. Saab aimu, millal ja miks on raamat haruldane.
Uudistaja


Milline on teie arvates meie vlishk?

Euroopa Komisjon kutsub kikide liikmesriikide elanikke avaldama oma arvamust koduriigi vlishu kvaliteedi kohta. Internetiphine ksitlus, mille eestikeelne ankeet on kttesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee, kestab kuni 31. jaanuarini. Ksimustiku abil koostatakse Euroopa Liidu vlishu kvaliteedi parandamise strateegia. Vastata tuleb 16 ksimusele. Nii et soovitame vastata, ei vta kaua aega.





ASJATUNDJA

Mis nad sinna Saturni Titanile ronivad?

Vastab kosmosereiside asjatundja Tnu Tuvikene:

Saturni suurim kuu Titan on uurijatele teline maiuspala. Tegemist on Pikesessteemi suuruselt teise kaaslasega (lbimt 5150 km) Jupiteri kuu Ganymedese jrel, mis letab oma suuruselt koguni planeet Merkuuri (lbimt 4878 km) ja mis kige olulisem -- tal on erinevalt kigist teistest kaaslastest atmosfr. Seejuures mitte mingi hre loor, vaid gaasikest, mis oma ulatuselt letab Maa atmosfri. Nagu on nidanud Maalt ja eelmistelt automaatjaamadelt tehtud mtmised, koosneb Titani 1000 km paksune atmosfr peamiselt lmmastikust, vhemal mral on erinevaid ssivesinikke, nagu metaani, etaani, atsetleeni ja propaani. Sellega meenutab ta hkkonda, mis miljardeid aastaid tagasi mbritses meie koduplaneeti ja kus arvatavasti sai alguse elu. Elu jlgede otsimine on aga praeguse planeediuurimise etapi lipukirjaks.
Cassini koos esialgu tema kljes olnud Huygensiga on mber Saturni tiirelnud juba eelmise aasta 1. juulist saadik.


KSIMUS JA VASTUS

Kuidas vrrelda 2005. aasta jaanuari- ja 1976. aasta augustitormi metsalaastamist?

Vastab Uudistaja:

Praegu on hinnatud, et tormi lbi langesid puud 0,25 protsendil Eesti metsamaast. 1967. aastal laastas torm kmme korda suurema pindala. Kllap oli siis oma osa ka tavatormiga kaasnevatel keeristormidel.


KIIRKOMMENTAAR

Julgeolek ei seisne vaid sjajududes

ha enam on hakatud rkima Eesti julgeoleku phialustest. Nendeks on peamiselt peetud liikmeksolekut NATOs ja ELis. Aga ka osalemist Iraagi sjas, Bosnia rahuvalves, Afganistani turvamises ja kus veel kik. Tore on. Vibolla aitavad tagada Eesti julgeolekut ka need mned peetud soomukid, mis soomlastelt ostetud. Kuid maailm ei ole enam aastas 1950. Tuleb endale aru anda, et terrorism on kole asi kll, 40 aasta jooksul on terroristide ke lbi hukkunud 24 000 inimest.
Loodusnnetustes on otsa leidnud igal aastal 250 000 inimest. Thendab, et kokku siis 400 korda enam. Ndisaja riik vajab uut arusaama julgeolekust. Keskkond on olulisem kui kunagi varem. Kes oma keskkonda, loodust turvata ei suuda, on kadunud laps. Kigele sellele juhib thelepanu USA armee he krgema ppeasutuse professor Gregory D. Foster ajakirja World Watch vrskes, aasta esimeses numbris. Sandan siia omalt poolt lisada, et kui juba keskkonnaturve nii thtis on, siis muutub teadus riigi oluliseks turvameetmeks.
Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012