UUDISTAJA
08. veebruar 2005

UUDISED

Suri bioloogia viimane suur mohikaanlane

Saja aasta vanuselt suri Ernst Mayr, viimane mitmekülgne ja üksiklane bioloogias. Ernst Mayr sõnastas nüüdisaegse liikide kontseptsiooni. Liik on indiviidide rühm, kes on võimelised saama järglasi üksteisega, mitte aga kellegagi väljaspool rühma. See määratlus selgitas ka uute liikide tekke rühma liikmete põhjal, kes on sattunud elama ülejäänud rühmast kaugele. Alustanud ornitoloogina, ühendas Mayr lõpuks evolutsiooniteooria geneetilise pärilikkuse ilmingutega.
Loodusajakiri


Vaeglugemine aeglustab autojuhi reaktsiooni

Düsleksia ehk vaeglugemine aeglustab autojuhi reaktsiooni nii nagu keskmine napsitamine. Sellisele järeldusele jõuti Norra teadlaste uuringus, kus kõrvutati vaeglugejate ja normaalsete inimeste reaktsiooni valgusfoori tuledele.
Need, kes on raskustes lugemise ja kirjutamisega, reageerisid kolmandiku võrra aeglasemalt. Kaks kannu õlut joonud juhtide reaktsioon on keskmiselt 10 protsenti aegalasem kainete juhtide omast. Mobiiltelefoniga kõnelemine aeglustab reaktsiooni 45 protsendi võrra. Kiire reaktsioon ei taga veel hea juhtimisoskuse, rõhutavad teadlased. Noortel autojuhtidel on hea reaktsioon, kuid nad hindavad end üle ja nii juhtub nendega õnnetusi sagedamini.
AlphaGalileo


Õhupallid pistsid putku

Uudistaja poolt soovitatud valguskupli atraktsioon jäi olemata. Kuigi korraldajad lubasid, et tekitavad möödunud nädala lõpul Tallinnas raekoja platsil 300 õhupalli alla valgusmängud, pidi publik pettuma. Midagi sellist ei juhtunud. Korraldajate loosung: “Mida kehvem ilm, seda parem!” jäi rahvale mõistetamatuks.
Ürituse nurjumist toetasid Philips Lighting, Hollandi Kuningriigi Tallinna saatkond, Eesti Energia, OSRAM, E&T Light, Ramirent, RUF, Eesti AGA.
Show toimus Hollandi arhitekti Winy Maasi stsenaariumi kohaselt. “See on esimene omalaadne maailmas,” kuulutasid korraldajad eelnevalt . Samalaadset üritust on varem kirjeldanud Mark Twain oma “Tom Sawyeri seiklustes” etendusena “Kuninglikud kaelkirjakud”.
Loodusajakiri


Looduskaitse Selts nõuab konventsiooni täiendamist

Eesti Looduskaitse Selts saatis möödunud nädalal valitsusele märgukirja, milles nõuab üldsuse kaasamise konventsiooni täiendamist. Selts tahaks, et üldsusel oleks võimalus blokeerida geneetiliselt muundatud taimede looduses kasvatamist. “Nimelt ei ole tagatud üldsuse osalus ja õigused, kaasaarvatud õigus pöörduda kohtusse, GMO-de loodusesse viimise otsustamisel võrdsel määral teiste keskkonnamõju omavate ettevõtmistega,” öeldakse märgukirjas. “Århusi konventsiooni praegune sõnastus ei anna üldsusele õigust pöörduda kohtusse, kui talle võimaldatav-pakutav osalus pole praktikas rahuldav või on teostunud vaid formaalselt.”
ELKS taotleb, et Konventsioon tagaks avalikkusele GMO-de puhul samad õigused, nagu on teiste keskkonnavaldkondade puhul.
Loodusajakiri


Kehtna vallavalitsus ründab looduskaitsjaid

Kehtna Vallavalitsus tahab Paluküla hiiemäe kaitsjatelt kätte saada 5488 krooni ja 90 senti, teatab looduskaitsja Lembi Sepp. Just nii palju läks Kehtna vallavalitsuse arvates maksma kollase buldooseri vedamine 8. novembril 2004 Paluküla hiiemäele. Tookord takistas hiiemäe kaitsjate püstkoda Kehtna vallavalitsusel tööde teostamist ja buldooserivedu osutus asjatuks kulutuseks. Tasumise või vastuväidete esitamise tähtaeg on 10. veebruar.
Nõudes kirjutab vallavanem Kalle Toomet: “08. novembril 2004.a. toimus Palukülas Reevimäe küljel protestiaktsioon loosungite ja püstkoja paigaldamisega rajatava suusatõstuki alla jäävale maale. Teie poolt juhitud tegevuse tulemusel puudus võimalus kohaletoodud buldooseriga alustada maapinna tasandustöid. Märgitud aktsioon oli ebaseaduslik vastava loa puudumise tõttu, millest Teid teavitasid ka politseitöötajad. /.../ Eelnevast nähtuvalt on Teie poolt juhitud ebaseadusliku tegevusega põhjustatud Kehtna Vallavalitsusele põhjendamatu kahju, mille hüvitamise kohustus lasub Teil.”
Kehtna vallavolikogu esimees on Eestis “Aasta isaks” tituleeritud Märt Riisenberg. Kehtna valla vapiloomaks on valgel taustal seisev must vares, kelle keel ja silmad on sinised. “Suur õnn peitub kodus, üksteisemõistmises, armastuses ning andestamises,” kirjutab vallavanem Kalle Toomet valla ajalehes uusaastatervituseks. “Teie poolt juhitud ebaseadusliku tegevusega on põhjustatud Kehtna Vallavalitsusele põhjendamatu kahju,” kinnitab üksteisemõistmise apologeet Kehtnas Kalle Toomet uuel aastal.
Loodusajakiri





UUDISTAJA SOOVITAB

---

Meie kosmiline kõiketeadja

Ilmamaa on koostöös Tartu Observatooriumi teadlastega ilmutanud maailmas tuntuma Eesti täppisteadlase Ernst Öpiku artiklite kogumiku. “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud “Meie kosmiline saatus” sisaldab Öpiku poole sajandi vältel kirjutatut. Enamjaolt on need tõlgitud inglise keelest, mis oli meie astronoomiagigandi töökeeleks pärast põgenemist 1944. aastal. Ka 20 aastat pärast oma surma on Öpik maailma astronoomide seas Eesti visiitkaardiks, kelle töid teatakse hästi. Kuid Õpik oli ka popularisaator. Temat ilmus artikleid ajakirjades “Scientific American” ja “Science”. Et Öpik oli visionäär, pole tema arutlused maavälisest elust, kosmoselendudest, muutuvast kliimast ja Päikesest ning pulseeruvast Universumist iganenud tänini. Huvitav lugemine teadushuvilistele. Ja ei maksa palju, 110 krooni eest saab kätte.
Loodusajakiri


Teadus määras möödunud sajandi

Kirjastuselt Varrak tuli möödunud aasta lõpul välja üks tõlkeraamat, mis seletab, kuidas teadus möödunud sajandi vaimsesse olustikku põimus ja seda määras. Peter Watsoni “Kohutav ilu” visanda 20. sajandi intellektuaalse ajaloo. Ja, ime küll, Watson leiab, et kõige enam kujundas selle sajandi mõttenägu just nimelt teadus. Raamatust saame näha, kuidas ideed voolasid just nimelt teadusest kunsti ja kirjandusse, mitte aga vastupidi. Nõnda saab raamatut vaadelda ka kui teaduse ajaloo käsitlust, mille sarnast eesti keeles pole olnudki. On küll paras telliskivi oma 1000 leheküljega ja peaaegu et 500 krooniga, ent pakub see-eest naudingut paljudeks kuudeks. Ja enamgi -- tänu oma aineregistrile sobib ka teatmeraamatuks.
Loodusajakiri


Üldsuse osalemise konventsioon ootab üldsust

Keskkonnaministeeriumi kodulehel on väljas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ehk Århusi konventsiooni rakendamise aruanne Eestis. Kõigi huviliste kommentaare ja täiendusi oodatakse kuni 14. veebruarini. Need palutakse saata KM õigusosakonna juhataja Mirjam Vili e-postile mailto:mirjam.vili@ekm.envir.ee
“Laekunud kommentaare ja täiendusi analüüsitakse ning vajadusel viiakse aruandesse sisse vastavad parandused,” teatab KM teabeteenistus.
Århusi konventsioon on 1998. a Taanis koostatud lepe, millele Eesti kirjutas alla sama aasta juunis ja mille Riigikogu ratifitseeris aastal 2001. Konventsiooni idee on anda avalikkusele võimalus saada infot ja kaasa rääkida keskkonda puudutavate otsuste tegemisel ning vajadusel neis küsimustes ka kohtusse pöörduda.
Konventsiooni vt konventsioon


KÜSIMUS JA VASTUS

---

Kuidas põhjendab Maanteeamet vanade alleede mahavõtmist?

Sellele küsimusele vastas Maanteeameti planeeringute ameti peaspetsialist Hendrik Puhkim Loodusaja listis puhkenud diskussiooni peale. Allpool väljavõtteid vastusest:

Teeääri on vaja puhtana hoida eelkõige nii külg- kui pikinähtavuse pärast. Hea külgnähtavuse korral on võimalik näiteks vältida metsloomale otsasõitu, jättes looma ju seeläbi elama!
Kui kuskil on (põlis)puud mingil põhjusel maha raiutud, siis on see alati väga kahetsusväärne juhtum, aga sellest ei tasuks teha kaugeleulatuvaid järeldusi kogu Maanteeameti tegevuse kohta. Võimalik, et puud olid vanad ja/või haiged ning oli oht, et nad võivad teele langeda. Kellele meeldiks, kui suur puu ootamatult autosalongi tungib?
Puude mahavõtmise ulatus teeservast on erineva tähtsusega maanteedel erinev. Vähemalt 10 meetrit tee välimisest servast peab tõesti puudest ja võsast vaba olema (see on seotud muuhulgas ka talihooldega).
Oleme viimastes projektides hakanud ette nägema ainult alusmetsa ja võsa raiumise, jättes suuremad puud alles. Lisaks, kus vähegi võimalik, tuleb maharaiutud puude asemel uued istutada ning ka hekitühemikud tuleb uuesti täis istutada. Teeprojektides on eraldi tähelepanu hakatud pöörama haljastusele. Tulemusi saab näha lähiaastatel.
Nii ei saa kindlasti väita, et teemehed puudest ei hooliks. Näiteks Pärnusse sissesõidul võib näha, kuidas kogujatee teeb käänu kohas, kus kasvavad haruldased ussikuused. Või näiteks Sangaste-Tõlliste maanteelõigul, mida ääristab väärikas puiestee, ei tulnud mõttessegi neid puid lasta maha saagida. Pigem vastupidi – tee remondiprojekti on kaasatud vastav ekspert, kelle ülesandeks on jälgida, et puud viga ei saaks. Liiklusohutuse tagamiseks paigaldatakse puude ja tee vahele omakorda põrkepiire. Piiret on kasutatud ka mujal maanteedel kohtades, kus puud on teele liiga lähedal, selle asemel, et need maha raiuda.





KIIRKOMMENTAAR

---

Alleepalgid pinnuks silmas

Maanteeametil on kõvasti vaba aega käes ja nüüd on nad välja nuputanud, millega seda täita. Tuleb Eesti teedelt alleed maha saagida. Näeb kaugemale ja on üldse kuidagi parjaadotchna. Amet toetub reeglistikule, võtab taskust mõõdulindi ja mõõdab. Kui puu jääb lähemale, siis maha see langeb. Nõnda kaovad meie tublide maanteeametnike ignorantsuse sohu needki vähesed romantilised teelõigud, mis siiani säilinud. Ametnikel jääb õigust ülegi – alleed pole looduskaitse all. Ja mis pole looduskaitse all, sellega tee, mida tahad. Kuid kas inimene on Eestis looduskaitse all? Nii et vaadake, et te mõne maanteeametniku sae ette ei jää. Kui seisate teele liiga lähedal.
Vene ajal oli ka hullud kombed. Aga näiteks Eesti pikim allee Hiiumaal Suuremõisast Vaemlasse jäeti alles, ehitati uus tee selle kõrvale. Küllap saab varsti vanal alleel näha näiteks rattarada. Vaba Eesti võidukatele maanteeametnikele aga ei tule pähegi, et asja võiks lahendada sõbralikumalt kui kirvega.
Tiit Kändler

---

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15