Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
08. veebruar 2005


UUDISED



Suri bioloogia viimane suur mohikaanlane

Saja aasta vanuselt suri Ernst Mayr, viimane mitmeklgne ja ksiklane bioloogias. Ernst Mayr snastas ndisaegse liikide kontseptsiooni. Liik on indiviidide rhm, kes on vimelised saama jrglasi ksteisega, mitte aga kellegagi vljaspool rhma. See mratlus selgitas ka uute liikide tekke rhma liikmete phjal, kes on sattunud elama lejnud rhmast kaugele. Alustanud ornitoloogina, hendas Mayr lpuks evolutsiooniteooria geneetilise prilikkuse ilmingutega.
Loodusajakiri


Vaeglugemine aeglustab autojuhi reaktsiooni

Dsleksia ehk vaeglugemine aeglustab autojuhi reaktsiooni nii nagu keskmine napsitamine. Sellisele jreldusele juti Norra teadlaste uuringus, kus krvutati vaeglugejate ja normaalsete inimeste reaktsiooni valgusfoori tuledele.
Need, kes on raskustes lugemise ja kirjutamisega, reageerisid kolmandiku vrra aeglasemalt. Kaks kannu lut joonud juhtide reaktsioon on keskmiselt 10 protsenti aegalasem kainete juhtide omast. Mobiiltelefoniga knelemine aeglustab reaktsiooni 45 protsendi vrra. Kiire reaktsioon ei taga veel hea juhtimisoskuse, rhutavad teadlased. Noortel autojuhtidel on hea reaktsioon, kuid nad hindavad end le ja nii juhtub nendega nnetusi sagedamini.
AlphaGalileo


hupallid pistsid putku

Uudistaja poolt soovitatud valguskupli atraktsioon ji olemata. Kuigi korraldajad lubasid, et tekitavad mdunud ndala lpul Tallinnas raekoja platsil 300 hupalli alla valgusmngud, pidi publik pettuma. Midagi sellist ei juhtunud. Korraldajate loosung: Mida kehvem ilm, seda parem! ji rahvale mistetamatuks.
rituse nurjumist toetasid Philips Lighting, Hollandi Kuningriigi Tallinna saatkond, Eesti Energia, OSRAM, E&T Light, Ramirent, RUF, Eesti AGA.
Show toimus Hollandi arhitekti Winy Maasi stsenaariumi kohaselt. See on esimene omalaadne maailmas, kuulutasid korraldajad eelnevalt . Samalaadset ritust on varem kirjeldanud Mark Twain oma Tom Sawyeri seiklustes etendusena Kuninglikud kaelkirjakud.
Loodusajakiri


Looduskaitse Selts nuab konventsiooni tiendamist

Eesti Looduskaitse Selts saatis mdunud ndalal valitsusele mrgukirja, milles nuab ldsuse kaasamise konventsiooni tiendamist. Selts tahaks, et ldsusel oleks vimalus blokeerida geneetiliselt muundatud taimede looduses kasvatamist. Nimelt ei ole tagatud ldsuse osalus ja igused, kaasaarvatud igus prduda kohtusse, GMO-de loodusesse viimise otsustamisel vrdsel mral teiste keskkonnamju omavate ettevtmistega, eldakse mrgukirjas. rhusi konventsiooni praegune snastus ei anna ldsusele igust prduda kohtusse, kui talle vimaldatav-pakutav osalus pole praktikas rahuldav vi on teostunud vaid formaalselt.
ELKS taotleb, et Konventsioon tagaks avalikkusele GMO-de puhul samad igused, nagu on teiste keskkonnavaldkondade puhul.
Loodusajakiri


Kehtna vallavalitsus rndab looduskaitsjaid

Kehtna Vallavalitsus tahab Palukla hiieme kaitsjatelt ktte saada 5488 krooni ja 90 senti, teatab looduskaitsja Lembi Sepp. Just nii palju lks Kehtna vallavalitsuse arvates maksma kollase buldooseri vedamine 8. novembril 2004 Palukla hiiemele. Tookord takistas hiieme kaitsjate pstkoda Kehtna vallavalitsusel tde teostamist ja buldooserivedu osutus asjatuks kulutuseks. Tasumise vi vastuvidete esitamise thtaeg on 10. veebruar.
Nudes kirjutab vallavanem Kalle Toomet: 08. novembril 2004.a. toimus Paluklas Reevime kljel protestiaktsioon loosungite ja pstkoja paigaldamisega rajatava suusatstuki alla jvale maale. Teie poolt juhitud tegevuse tulemusel puudus vimalus kohaletoodud buldooseriga alustada maapinna tasandustid. Mrgitud aktsioon oli ebaseaduslik vastava loa puudumise tttu, millest Teid teavitasid ka politseittajad. /.../ Eelnevast nhtuvalt on Teie poolt juhitud ebaseadusliku tegevusega phjustatud Kehtna Vallavalitsusele phjendamatu kahju, mille hvitamise kohustus lasub Teil.
Kehtna vallavolikogu esimees on Eestis Aasta isaks tituleeritud Mrt Riisenberg. Kehtna valla vapiloomaks on valgel taustal seisev must vares, kelle keel ja silmad on sinised. Suur nn peitub kodus, ksteisemistmises, armastuses ning andestamises, kirjutab vallavanem Kalle Toomet valla ajalehes uusaastatervituseks. Teie poolt juhitud ebaseadusliku tegevusega on phjustatud Kehtna Vallavalitsusele phjendamatu kahju, kinnitab ksteisemistmise apologeet Kehtnas Kalle Toomet uuel aastal.
Loodusajakiri





UUDISTAJA SOOVITAB

Meie kosmiline kiketeadja

Ilmamaa on koosts Tartu Observatooriumi teadlastega ilmutanud maailmas tuntuma Eesti tppisteadlase Ernst piku artiklite kogumiku. Eesti mtteloo sarjas ilmunud Meie kosmiline saatus sisaldab piku poole sajandi vltel kirjutatut. Enamjaolt on need tlgitud inglise keelest, mis oli meie astronoomiagigandi tkeeleks prast pgenemist 1944. aastal. Ka 20 aastat prast oma surma on pik maailma astronoomide seas Eesti visiitkaardiks, kelle tid teatakse hsti. Kuid pik oli ka popularisaator. Temat ilmus artikleid ajakirjades Scientific American ja Science. Et pik oli visionr, pole tema arutlused maavlisest elust, kosmoselendudest, muutuvast kliimast ja Pikesest ning pulseeruvast Universumist iganenud tnini. Huvitav lugemine teadushuvilistele. Ja ei maksa palju, 110 krooni eest saab ktte.
Loodusajakiri


Teadus mras mdunud sajandi

Kirjastuselt Varrak tuli mdunud aasta lpul vlja ks tlkeraamat, mis seletab, kuidas teadus mdunud sajandi vaimsesse olustikku pimus ja seda mras. Peter Watsoni Kohutav ilu visanda 20. sajandi intellektuaalse ajaloo. Ja, ime kll, Watson leiab, et kige enam kujundas selle sajandi mttengu just nimelt teadus. Raamatust saame nha, kuidas ideed voolasid just nimelt teadusest kunsti ja kirjandusse, mitte aga vastupidi. Nnda saab raamatut vaadelda ka kui teaduse ajaloo ksitlust, mille sarnast eesti keeles pole olnudki. On kll paras telliskivi oma 1000 lehekljega ja peaaegu et 500 krooniga, ent pakub see-eest naudingut paljudeks kuudeks. Ja enamgi -- tnu oma aineregistrile sobib ka teatmeraamatuks.
Loodusajakiri


ldsuse osalemise konventsioon ootab ldsust

Keskkonnaministeeriumi kodulehel on vljas keskkonnainfo kttesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises ldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole prdumise konventsiooni ehk rhusi konventsiooni rakendamise aruanne Eestis. Kigi huviliste kommentaare ja tiendusi oodatakse kuni 14. veebruarini. Need palutakse saata KM igusosakonna juhataja Mirjam Vili e-postile mailto:mirjam.vili@ekm.envir.ee
Laekunud kommentaare ja tiendusi analsitakse ning vajadusel viiakse aruandesse sisse vastavad parandused, teatab KM teabeteenistus.
rhusi konventsioon on 1998. a Taanis koostatud lepe, millele Eesti kirjutas alla sama aasta juunis ja mille Riigikogu ratifitseeris aastal 2001. Konventsiooni idee on anda avalikkusele vimalus saada infot ja kaasa rkida keskkonda puudutavate otsuste tegemisel ning vajadusel neis ksimustes ka kohtusse prduda.
Konventsiooni vt konventsioon


KSIMUS JA VASTUS

Kuidas phjendab Maanteeamet vanade alleede mahavtmist?

Sellele ksimusele vastas Maanteeameti planeeringute ameti peaspetsialist Hendrik Puhkim Loodusaja listis puhkenud diskussiooni peale. Allpool vljavtteid vastusest:

Teeri on vaja puhtana hoida eelkige nii klg- kui pikinhtavuse prast. Hea klgnhtavuse korral on vimalik niteks vltida metsloomale otsasitu, jttes looma ju seelbi elama!
Kui kuskil on (plis)puud mingil phjusel maha raiutud, siis on see alati vga kahetsusvrne juhtum, aga sellest ei tasuks teha kaugeleulatuvaid jreldusi kogu Maanteeameti tegevuse kohta. Vimalik, et puud olid vanad ja/vi haiged ning oli oht, et nad vivad teele langeda. Kellele meeldiks, kui suur puu ootamatult autosalongi tungib?
Puude mahavtmise ulatus teeservast on erineva thtsusega maanteedel erinev. Vhemalt 10 meetrit tee vlimisest servast peab testi puudest ja vsast vaba olema (see on seotud muuhulgas ka talihooldega).
Oleme viimastes projektides hakanud ette ngema ainult alusmetsa ja vsa raiumise, jttes suuremad puud alles. Lisaks, kus vhegi vimalik, tuleb maharaiutud puude asemel uued istutada ning ka hekithemikud tuleb uuesti tis istutada. Teeprojektides on eraldi thelepanu hakatud prama haljastusele. Tulemusi saab nha lhiaastatel.
Nii ei saa kindlasti vita, et teemehed puudest ei hooliks. Niteks Prnusse sissesidul vib nha, kuidas kogujatee teeb knu kohas, kus kasvavad haruldased ussikuused. Vi niteks Sangaste-Tlliste maanteeligul, mida ristab vrikas puiestee, ei tulnud mttessegi neid puid lasta maha saagida. Pigem vastupidi tee remondiprojekti on kaasatud vastav ekspert, kelle lesandeks on jlgida, et puud viga ei saaks. Liiklusohutuse tagamiseks paigaldatakse puude ja tee vahele omakorda prkepiire. Piiret on kasutatud ka mujal maanteedel kohtades, kus puud on teele liiga lhedal, selle asemel, et need maha raiuda.





KIIRKOMMENTAAR

Alleepalgid pinnuks silmas

Maanteeametil on kvasti vaba aega kes ja nd on nad vlja nuputanud, millega seda tita. Tuleb Eesti teedelt alleed maha saagida. Neb kaugemale ja on ldse kuidagi parjaadotchna. Amet toetub reeglistikule, vtab taskust mdulindi ja mdab. Kui puu jb lhemale, siis maha see langeb. Nnda kaovad meie tublide maanteeametnike ignorantsuse sohu needki vhesed romantilised teeligud, mis siiani silinud. Ametnikel jb igust legi alleed pole looduskaitse all. Ja mis pole looduskaitse all, sellega tee, mida tahad. Kuid kas inimene on Eestis looduskaitse all? Nii et vaadake, et te mne maanteeametniku sae ette ei j. Kui seisate teele liiga lhedal.
Vene ajal oli ka hullud kombed. Aga niteks Eesti pikim allee Hiiumaal Suuremisast Vaemlasse jeti alles, ehitati uus tee selle krvale. Kllap saab varsti vanal alleel nha niteks rattarada. Vaba Eesti vidukatele maanteeametnikele aga ei tule phegi, et asja viks lahendada sbralikumalt kui kirvega.
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012