UUDISTAJA
29. märts 2005

HAKKAB JUHTUMA

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Horisondiga Tartu füüsikute juurde
Laupäeval, 9. aprillil

Sõidame Tartu ülikooli füüsika instituuti. Eesti suurima füüsikaalase uurimisasutuse töötajad tutvustavad oma tegemisi. Saame kuulda, kuidas valmistatakse ja uuritakse tulevikutehnoloogiate tarvis õhukesi kilesid, kuidas rakendatakse lasereid fotosünteesi uurimisel, mis toimub eksimeerlaseris, kuidas funktsioneerib nanomehaanika, milliseid materjale vajab tuleviku termotuumareaktor.
Kõik keerukad asjad, mis tehakse arusaadavaks ka päris tavalisele inimesele.
Väljasõit Sakala parklast kell 8.30, lõpp samas kell 18.
Hind 185 krooni, Horisondi tellijale 170 krooni.
Igale osavõtjale tasuta MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine tel. 648 2271 või cornet
Osavõtumaks kanda hiljemalt 5. aprillil Cornet Groupi arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas, või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.


Tulekul juunis!
Läänemaa ja Pärnumaa huvitavamad mõisad

4. juuni mõisareisi juhib Ants Hein.






Märtsi Eesti Loodus keskendub kanakullile

Kanakull valiti tänavuse aasta linnuks eelkõige kiiresti väheneva arvukuse tõttu. Küllap põhipõhjus on hoogustunud metsade raie, kuna kanakulli elupaiku, raieküpseid metsi, on jäänud üha vähemaks. Põhiloos annavad Renno Nellis ja Eedi Lelov ülevaate kanakulli eristamisest teistest röövlindudest, eluviisidest, pesaelust, rändest ja kaitsest.
Mart Viikmaa tutvustab inimese evolutsiooni üht mõistatust, neoteeniat. Inimene on otsekui suguküps ahviloode, mis väljendub evolutsioonis muu hulgas ka inimese arengu äärmuslikus aeglustumises ja lühikest aega kestvas raseduses, kui võrrelda inimest teiste primaatidega.
Tõnno Jonuks ja Marge Konsa kirjeldavad seni Eesti suurimat ja ulatuslikumat muinasaegse kalmeväljaga hiiekohta, Kunda hiiemäge, mis paraku on suures osas hävitatud. Numbrist saab hea ülevaate ka Valga- ja Viljandimaa piiril asuvast Rubina looduskaitsealast, Naissaare põhjaosast ning Hummuli mõisast ja pargist.
Intervjuust teaduspreemia laureaadi Maia Kivisaarega selgub, et just stress paneb bakterite maailma liikuma. Urmas Kokasaar kirjutab aasta puust haavast inimese toidulaual, Helle Mäemets annab ülevaate silmapaistmatust haruldusest nõtkest näkirohust, Jan Siimson ja Sven Zaèek meenutavad oma kohtumisi vesipapiga. Numbrist ei puudu ka tavapärased rubriigid, nagu essee, poster, tähelepanekud, uued raamatud.
Loodusajakiri





UUDISED

---

Sipelgad tulevad!

Globaalne soojenemine võib kaasa tuua sipelgate sissetungi. Soojemas kliimas muutub sipelga keha pisemaks ning sipelgate arvukus koloonias suureneb. Sellisele järeldusele jõuti, uurides 665 sipelgakolooniat alates troopilistest vihmametsadest kuni külmunud tundrani. Töösipelgad võivad kokku tõmbuda koguni kolmandiku võrra. Ja kuna pisemate töösipelgatega liigid on edukamad end laiali laotama, võib Maa keskmise temperatuuri kasv sipelgatele levimiseks hoogu juurde anda. Oklahoma ülikooli teadlane Michael Kaspari leidis, et eri liikide töösipelgad erinevad suuruselt kuni sada korda. Külmas männimetsas on töösipelgaid pesa kohta keskmiselt vaid 63, soojas metsavööndis aga 9000. Töölisi on pöidlalüli suurusest kuni mikroskoopiliseni välja. Esialgu arvati, et sipelgad on suuremad just troopikas, kus toitu külluses, kuid tegelikult on lood vastupidi. Võibolla tingib pisema kehakaalu temperatuuri tõusuga kiirenenud ainevahetus.
New Scientist


Saksa Keskkonnafond toetab noorteadlaste keskkonnauuringuid

Saksa Keskkonnafond (Deutsche Bundesstiftung Umwelt, DBU) jagab stipendiume noorteadlaste enesetäiendamiseks Saksamaal. Toetatakse uuringuid, mis aitavad lahendada aktuaalseid keskkonnaprobleeme. Näiteks on võimalik töötada kolm kuud Saksa ettevõtetes, kõrgkoolides, ühingutes ja instituutides, et täiendada teadmisi ning luua kontakte oma eriala asjatundjatega.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. juuli. Eestis vahendab programmi Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse Eesti esindus -- Sihtasutus REC Estonia. Lähemalt vt www.recestonia.
Loodusajakiri



SÜNDMUS

---

Füüsika kui turvaelement

Teaduste Akadeemia jätkab avalike loengute sarja. Kolmapäeval, 30. märtsil esineb TA majas Tallinnas Toompeal Kohtu 6 akadeemik Peeter Saari. Tema loengu teema on “Füüsika ja turvalisus”. Algus kl 16.00
TA/Loodusajakiri


Teadvusel olemise teadmine

Järjekordne Cafe Scientifique toimub Tallinnas Kloostri aidas 30. märtsil algusega kl 17. Esineb üsna kuulus Briti psühholoog Susan Blackmore, kes vestleb teemal “Kas olete kindel, et olete teadvusel?”
Susan Blackmore on Oxfordi ülikooli kraadiga psühholoog, kes sai ilmakuulsaks oma raamatuga “The Meme Machine” (“Meemimasin”), mille ta iseka geeni väljamõtleja Richard Dawkinsi idee põhjal kirjutas. Sedapuhku keskendab Blackmore küll sellele, et kuidas me teame, et oleme teadvusel. Kes ei tea, see tulgu ja kuulaku. Susan Blackmore’i kohta vt lähemalt blackmore.
Ürituse organiseerivad Briti Nõukogu ja Ahhaa teaduskeskus.
Loodusajakiri


Linnuühing korraldab linnuõhtu Otepääl

Aeg: 31. märts 2005, kl 17.30-20.00.
Koht: Otepääl, Otepää Looduspargi seminariruumis, Kolga tee 28.
Teema: Jaanus Elts ja Andres Kalamees räägivad ning näitavad filme/pilte järgmistel teemadel: uus linnuatlas ning võimalused selle koostamises osalemiseks; kuidas tundmatust linnust tuntud lind saab; siniraag – üks kaduv veidrik, Eesti Ornitoloogiaühing – mis ja milleks?
Koolitusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kõik on oodatud.
Eesti Ornitoloogiaühing


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

---

Faktike:

Leedu ettevõte Linas ir viza ehitab Klaipedasse Baltimaade suurima õlikultuuride seemnetöötlemise tehase. Tehase ehitustööd algavad sügisel ning see peaks lõplikult valmima 2006. aastal. Ettevõte pakub turgu ka Eesti rapsitootjatele. Esialgsel hinnangul hakkab Klaipeda tehas tootma 115 000 tonni metüülestrit aastas. Metüülesterit kasutatakse seepide, määrdeainete, biokütuse, pesupulbri ja paljude muude toodete valmistamiseks. Ühest tonnist rapsiseemnest saab 370 kg rapsiõli ning ühest tonnist rapsiõlist saab toota tonni metüülestrit. Praegu müüb Linas ir viza aastas üle 100 tonni rapsiseemet, millest suurem osa on kasvatatud Leedus.


Kommentaar:

Eesti ettevõte Werol ei saa kuidagi ennast soost välja tõstetud. Samad hädad, mis teraviljasalvedel. Kord terad kadunud, kord jälle maa külmund. Eestlased tegid tehase ka strateegiliselt kavalasse kohta, Jõgevamaale Painkülasse, kuhu ei saa vaenlane ei laeva, rongi ega lennukiga. Nõnda tundub jutt, mis pajatati seal kütuse tootmisest, lihtsalt kas ullikeste aetuna või ullikestele mõelduna. Mis muud, kui et riigiosalusega Werolil tuleb nüüd hakata vahendama Leedu firma toodangut. Hea Eesti asi seegi.


KIIRKOMMENTAAR

---

Kas Jumal sööks GM-mune?

Äsjane Scientific American tutvustab üht esinduslikku uuringut, kust järeldub, et Põhja-Ameerikas kasutab inimene ära 24, Lääne-Euroopas 72 ja Kagu-Aasias 80 protsenti moodustuvast taimede orgaanilisest ainest. Nii et kipub väheks jääma. Sestap siis püütakse kogu hingest näiteks geneetilise muundamisega taimetoodangut suurendada. See aga suurendab ka vastuolusid.
Paneb pea valutama, kui palju neist GMO-dest trükitakse. Ja kui diametraalselt erinevaid asju. Olukord on hullem kui kunagi Lenini teostega või teiselt poolt Piibliga, kust kah võis/võib leida kinnituse mistahes väitele. GMO-d on jõudnud mitte ainult majandusse, vaid ka poliitikasse. Mis näitab, et need on tegelikult kui mitte üleeilne, siis eilne päev. Just äsja teatati, et on lagedale tuldud uue Kuldse riisiga, mis sisaldab 23 korda enam beetakaroteeni. Siis Monsanto uus Vistive soja, mis sisaldab vähem linoleenhapet. Ja mõlemal juhul leiduvad sajad sõltumatud eksperdid, kes soojalt soovitavad. Teisalt jälle sajad sõltumatud, kes ei soovita.
See pole ju teadus, vaid ikkagi poliitika. Inimene hääletab niikuinii rahakotiga. Teda huvitab, et mis maksab, ja ega see tapa. Noh, ja maksab vähem ning ei tapa ka. See on ju kindel. Poliitika seegi.
Aga homne päev on ikkagi näiteks sellistes imeasjades nagu sünteetiline bioloogia. Sellest ei oska rõhuv enamik GM-vastaseid veel undki näha. Ehkki just homsega peaks tegelema. Tegelikult on küsimus selles, kas Jumalale on meelepärane, et tooksime vaasi GM-pajud ja koksiksime GM-mune? Arvan, et on, sest ütles Ta ju, et saagu teid palju ja valitsege looduse üle. Meetodeid Jumal ette ei andnud, ka mitte Siinai mäel Moosesele. Nii et Piibel on tõeliselt GM-sõbralik kultuurinähtus, ja kes tõstab käe GM-ide vastu, see tõstab käe ... Eks arvake ise, mille vastu.
Tiit Kändler

---