Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
29. mrts 2005


HAKKAB JUHTUMA






UUDISTAJA SOOVITAB



Horisondiga Tartu fsikute juurde
Laupeval, 9. aprillil

Sidame Tartu likooli fsika instituuti. Eesti suurima fsikaalase uurimisasutuse ttajad tutvustavad oma tegemisi. Saame kuulda, kuidas valmistatakse ja uuritakse tulevikutehnoloogiate tarvis hukesi kilesid, kuidas rakendatakse lasereid fotosnteesi uurimisel, mis toimub eksimeerlaseris, kuidas funktsioneerib nanomehaanika, milliseid materjale vajab tuleviku termotuumareaktor.
Kik keerukad asjad, mis tehakse arusaadavaks ka pris tavalisele inimesele.
Vljasit Sakala parklast kell 8.30, lpp samas kell 18.
Hind 185 krooni, Horisondi tellijale 170 krooni.
Igale osavtjale tasuta MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine tel. 648 2271 vi cornet
Osavtumaks kanda hiljemalt 5. aprillil Cornet Groupi arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas, vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.


Tulekul juunis!
Lnemaa ja Prnumaa huvitavamad misad

4. juuni misareisi juhib Ants Hein.






Mrtsi Eesti Loodus keskendub kanakullile

Kanakull valiti tnavuse aasta linnuks eelkige kiiresti vheneva arvukuse tttu. Kllap phiphjus on hoogustunud metsade raie, kuna kanakulli elupaiku, raiekpseid metsi, on jnud ha vhemaks. Philoos annavad Renno Nellis ja Eedi Lelov levaate kanakulli eristamisest teistest rvlindudest, eluviisidest, pesaelust, rndest ja kaitsest.
Mart Viikmaa tutvustab inimese evolutsiooni ht mistatust, neoteeniat. Inimene on otsekui sugukps ahviloode, mis vljendub evolutsioonis muu hulgas ka inimese arengu rmuslikus aeglustumises ja lhikest aega kestvas raseduses, kui vrrelda inimest teiste primaatidega.
Tnno Jonuks ja Marge Konsa kirjeldavad seni Eesti suurimat ja ulatuslikumat muinasaegse kalmevljaga hiiekohta, Kunda hiiemge, mis paraku on suures osas hvitatud. Numbrist saab hea levaate ka Valga- ja Viljandimaa piiril asuvast Rubina looduskaitsealast, Naissaare phjaosast ning Hummuli misast ja pargist.
Intervjuust teaduspreemia laureaadi Maia Kivisaarega selgub, et just stress paneb bakterite maailma liikuma. Urmas Kokasaar kirjutab aasta puust haavast inimese toidulaual, Helle Memets annab levaate silmapaistmatust haruldusest ntkest nkirohust, Jan Siimson ja Sven Zaek meenutavad oma kohtumisi vesipapiga. Numbrist ei puudu ka tavaprased rubriigid, nagu essee, poster, thelepanekud, uued raamatud.
Loodusajakiri





UUDISED

Sipelgad tulevad!

Globaalne soojenemine vib kaasa tuua sipelgate sissetungi. Soojemas kliimas muutub sipelga keha pisemaks ning sipelgate arvukus koloonias suureneb. Sellisele jreldusele juti, uurides 665 sipelgakolooniat alates troopilistest vihmametsadest kuni klmunud tundrani. Tsipelgad vivad kokku tmbuda koguni kolmandiku vrra. Ja kuna pisemate tsipelgatega liigid on edukamad end laiali laotama, vib Maa keskmise temperatuuri kasv sipelgatele levimiseks hoogu juurde anda. Oklahoma likooli teadlane Michael Kaspari leidis, et eri liikide tsipelgad erinevad suuruselt kuni sada korda. Klmas mnnimetsas on tsipelgaid pesa kohta keskmiselt vaid 63, soojas metsavndis aga 9000. Tlisi on pidlalli suurusest kuni mikroskoopiliseni vlja. Esialgu arvati, et sipelgad on suuremad just troopikas, kus toitu klluses, kuid tegelikult on lood vastupidi. Vibolla tingib pisema kehakaalu temperatuuri tusuga kiirenenud ainevahetus.
New Scientist


Saksa Keskkonnafond toetab noorteadlaste keskkonnauuringuid

Saksa Keskkonnafond (Deutsche Bundesstiftung Umwelt, DBU) jagab stipendiume noorteadlaste enesetiendamiseks Saksamaal. Toetatakse uuringuid, mis aitavad lahendada aktuaalseid keskkonnaprobleeme. Niteks on vimalik ttada kolm kuud Saksa ettevtetes, krgkoolides, hingutes ja instituutides, et tiendada teadmisi ning luua kontakte oma eriala asjatundjatega.
Taotluste esitamise thtaeg on 1. juuli. Eestis vahendab programmi Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse Eesti esindus -- Sihtasutus REC Estonia. Lhemalt vt www.recestonia.
Loodusajakiri



SNDMUS

Fsika kui turvaelement

Teaduste Akadeemia jtkab avalike loengute sarja. Kolmapeval, 30. mrtsil esineb TA majas Tallinnas Toompeal Kohtu 6 akadeemik Peeter Saari. Tema loengu teema on Fsika ja turvalisus. Algus kl 16.00
TA/Loodusajakiri


Teadvusel olemise teadmine

Jrjekordne Cafe Scientifique toimub Tallinnas Kloostri aidas 30. mrtsil algusega kl 17. Esineb sna kuulus Briti pshholoog Susan Blackmore, kes vestleb teemal Kas olete kindel, et olete teadvusel?
Susan Blackmore on Oxfordi likooli kraadiga pshholoog, kes sai ilmakuulsaks oma raamatuga The Meme Machine (Meemimasin), mille ta iseka geeni vljamtleja Richard Dawkinsi idee phjal kirjutas. Sedapuhku keskendab Blackmore kll sellele, et kuidas me teame, et oleme teadvusel. Kes ei tea, see tulgu ja kuulaku. Susan Blackmorei kohta vt lhemalt blackmore.
rituse organiseerivad Briti Nukogu ja Ahhaa teaduskeskus.
Loodusajakiri


Linnuhing korraldab linnuhtu Otepl

Aeg: 31. mrts 2005, kl 17.30-20.00.
Koht: Otepl, Otep Looduspargi seminariruumis, Kolga tee 28.
Teema: Jaanus Elts ja Andres Kalamees rgivad ning nitavad filme/pilte jrgmistel teemadel: uus linnuatlas ning vimalused selle koostamises osalemiseks; kuidas tundmatust linnust tuntud lind saab; siniraag ks kaduv veidrik, Eesti Ornitoloogiahing mis ja milleks?
Koolitusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kik on oodatud.
Eesti Ornitoloogiahing


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike:

Leedu ettevte Linas ir viza ehitab Klaipedasse Baltimaade suurima likultuuride seemnettlemise tehase. Tehase ehitustd algavad sgisel ning see peaks lplikult valmima 2006. aastal. Ettevte pakub turgu ka Eesti rapsitootjatele. Esialgsel hinnangul hakkab Klaipeda tehas tootma 115 000 tonni metlestrit aastas. Metlesterit kasutatakse seepide, mrdeainete, bioktuse, pesupulbri ja paljude muude toodete valmistamiseks. hest tonnist rapsiseemnest saab 370 kg rapsili ning hest tonnist rapsilist saab toota tonni metlestrit. Praegu mb Linas ir viza aastas le 100 tonni rapsiseemet, millest suurem osa on kasvatatud Leedus.


Kommentaar:

Eesti ettevte Werol ei saa kuidagi ennast soost vlja tstetud. Samad hdad, mis teraviljasalvedel. Kord terad kadunud, kord jlle maa klmund. Eestlased tegid tehase ka strateegiliselt kavalasse kohta, Jgevamaale Painklasse, kuhu ei saa vaenlane ei laeva, rongi ega lennukiga. Nnda tundub jutt, mis pajatati seal ktuse tootmisest, lihtsalt kas ullikeste aetuna vi ullikestele melduna. Mis muud, kui et riigiosalusega Werolil tuleb nd hakata vahendama Leedu firma toodangut. Hea Eesti asi seegi.


KIIRKOMMENTAAR

Kas Jumal sks GM-mune?

sjane Scientific American tutvustab ht esinduslikku uuringut, kust jreldub, et Phja-Ameerikas kasutab inimene ra 24, Lne-Euroopas 72 ja Kagu-Aasias 80 protsenti moodustuvast taimede orgaanilisest ainest. Nii et kipub vheks jma. Sestap siis ptakse kogu hingest niteks geneetilise muundamisega taimetoodangut suurendada. See aga suurendab ka vastuolusid.
Paneb pea valutama, kui palju neist GMO-dest trkitakse. Ja kui diametraalselt erinevaid asju. Olukord on hullem kui kunagi Lenini teostega vi teiselt poolt Piibliga, kust kah vis/vib leida kinnituse mistahes vitele. GMO-d on judnud mitte ainult majandusse, vaid ka poliitikasse. Mis nitab, et need on tegelikult kui mitte leeilne, siis eilne pev. Just sja teatati, et on lagedale tuldud uue Kuldse riisiga, mis sisaldab 23 korda enam beetakaroteeni. Siis Monsanto uus Vistive soja, mis sisaldab vhem linoleenhapet. Ja mlemal juhul leiduvad sajad sltumatud eksperdid, kes soojalt soovitavad. Teisalt jlle sajad sltumatud, kes ei soovita.
See pole ju teadus, vaid ikkagi poliitika. Inimene hletab niikuinii rahakotiga. Teda huvitab, et mis maksab, ja ega see tapa. Noh, ja maksab vhem ning ei tapa ka. See on ju kindel. Poliitika seegi.
Aga homne pev on ikkagi niteks sellistes imeasjades nagu snteetiline bioloogia. Sellest ei oska rhuv enamik GM-vastaseid veel undki nha. Ehkki just homsega peaks tegelema. Tegelikult on ksimus selles, kas Jumalale on meeleprane, et tooksime vaasi GM-pajud ja koksiksime GM-mune? Arvan, et on, sest tles Ta ju, et saagu teid palju ja valitsege looduse le. Meetodeid Jumal ette ei andnud, ka mitte Siinai mel Moosesele. Nii et Piibel on teliselt GM-sbralik kultuurinhtus, ja kes tstab ke GM-ide vastu, see tstab ke ... Eks arvake ise, mille vastu.
Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012