Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
17. mai 2005


SÜNDMUS



Ökokrati Puhta Vee Pidu

Ligi 700 kooliõpilast üle Eesti kogunevad neljapäeval, 19. mail Harjumaale Kõue valda, et lõpetada selleaastane keskkonnaharidusprojekt Puhta Vee Peoga. 19. mail kell 12 Paunküla Puhkekeskuse peoplatsil algav pidu on lõppakord noorte keskkonnaürituste sarjale, tunnustamaks tublisid noori üle kogu Eesti. Pidu juhib ansambli N-Euro laulja Marek Sadam. Lasteteater Trumm etendab pala Järvevanake ja esineb ansambel Dynamint.
MTÜ Ökokratt korraldatava Puhta Vee Peo tunnuslause on “Säästa vett ning väldi selle reostust!”, mis lahtiseletatult tähendab: Säästa vett – tarbi seda säästlikult, ära reosta vett- nii jätkub seda teistelegi!
Sel aastal oli Ökokrati keskkonnaprojektis osalejaid 14 maakonnast, sealhulgas 53 vallast ja linnast kokku ligi 16 000 lapsega, neist üle 8500 Harjumaalt. Keskkonnanädala eesmärk on teadvustada keskkonnaprobleeme ning propageerida säästvat eluviisi nii laste kui nende vanemate seas. Projekti läbiv teema on vee säästmine ning selle reostuse vältimine. Projekti rahastasid omavalitsused ning SA Hasartmängunõukogu ja AS Tallinna Vesi.
MTÜ Ökokratt on sel aastal koolitanud 154 õpetajat ning omavalitsusametnikku, kes viisid läbi keskkonnanädalaid haridusasutustes.
MTÜ Ökokratt, okokratt


Viljandi Muuseumis näeb Alam-Pedja loodusfotosid

Viljandi Muuseumis on avatud fotograaf Arne Aderi looduspiltide näitus. See tutvustab Alam-Pedja looduskaitseala liigirikkust. Alam-Pedja sood ja soometsad ning luhaheinamaad on väärtuslikud elupaigad kotkastele, tetredele ja metsistele. Alam-Pedja Looduskaitseala asub 270-ruutkilomeetrise veepeegliga Võrtsjärve naabruses. Kümme tuhat aastat tagasi oli see järv poole suurem, ulatudes praegusega võrreldes rohkem kirde poole. Selle Suur-Võrtsjärveks nimetatud veekogu all olnud maa moodustabki tänapäeval jõgede- ja ojaderohke Võrtsjärve nõo ehk Alam-Pedja kaitseala.
Viljandi Muuseum





Geneetilise muundamise päev

27. mail 2005 kell 11 korraldab Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Põllumajandusülikooliga Tallinnas Keskkonnaministeeriumi saalis Narva mnt 7 A ettekandepäeva teemal “Kas elu ilma geneetiliselt muundatud organismideta on võimalik?”
Sellel esinevad teadlastest Urmas Tartes, Viive Rosenberg, Erkki Truve, Alar Karis, Mati Koppel, Anne Lõuk, Toomas Frey ja Kalevi Kull. Ka esitavad oma arvamuse talupidajate, tarbijakaitse ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad.
TA LKK


Karula rahvuspark korraldab lastele loodushariduspäeva

Looduskaitsekuu raames toimub 21. mail Karula rahvuspargis loodushariduspäev, mis on mõeldud eelkõige rahvuspargi alal elavatele lastele. Avatakse laste loodusfoto näitus. Rahvuspargi koosluste tundja Mats Meriste räägib, miks rahvuspark Euroopa looduse kaitseks tähtis on ja kust ning mida leida võib. Lapsed tutvuvad vastvalminud lasteloodusrajaga. Lõpetuseks vaadatakse Karula loodust ja elu-olu käsitlevat filmi, mille autor on Anne-Mari Neider, produtsent Riho Västrik (OÜ Vesilind).
Näituse juures abistasid loodusfotograaf Arne Ader ja Tiit Lepa Päevapildikoda.
MTÜ Karula Hoiu Ühing


UUDISED

Muhu tuulepark kahtluse all

Keskkonnateenistus ja kohalikud elanikud ei jäänud rahule Muhu tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandega. Puudusi leiti näiteks tuulegeneraatorite mürataseme hindamises, samuti ei selgunud aruandest tuulegeneraatorite mõju Muhus leiduvale nahkhiirte asurkonnale.
Muhu saarele Võikülla kavatseb kuni kahe megavatise koguvõimsusega tuulepargi rajada osaühing Megapoint.
Allikas: BNS


Seadus ei kaitse põlispuid

Riigimetsa Majandamise Keskus juhib tähelepanu, et ristipuude pahameelt põhjustanud langetamise puhul on lähtutud seadustest. Aprillis hakati RMK Ilumetsa metskonnalt taotlema teelaienduse lõigul ca 4 meetri laiuse riba raadamist. Raadamine tähendab raiet, mida tehakse, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise. Raadamise vajaduse kinnitasid maakonna keskkonnateenistus ja Põlva vald. Kõik raadamise ettevalmistamisega seotud osapooled tegutsesid ilmselt kindla teadmisega, et teelõigu rekonstrueerimisega tegelevad teedemehed on kõik teelõigu laienduse variandid põhjalikult läbi kaalunud. Ristipuudega metsaeralduselt raiuti ca 4 meetri laiusel ja ca 300 meetri pikkusel ribal kokku 53 puud ehk 32,2 tihumeetrit -- 37 mändi ja 16 kuuske. Raiutud mändide hulgas oli 20 ristiga mändi. Ka raiutud kuuskede hulgas oli ristiga puid, mis olid küll tüvemädanikust tugevasti kahjustatud. Kalmistu ja teelõigu vahelisel metsaeraldusel kasvab aga edasi üle 200 ristiga puu.
RMK metsamehed on pärimuskultuuriga seonduvatesse metsaaladesse suhtunud suure austusega ja püüdnud neid vähimagi võimaluse korral raiumisest säästa. Ristiga puid ei kaitse täna ükski seadus ning nende säästmine on toimunud vastavalt riigimetsa majandamise heale tavale -- juhisele, mis põhineb metsameeste aastatepikkusel kogemusel ja heal metsade majandamise praktikal.
RMK metsamehed paluvad vabandust kõigilt, kelle tundeid ja mälestusi riivas Rosma teelaiendusega seonduv ristiga puude raie.
Allikas: Tiit Timberg, kagu regiooni peametsaülem


Kivid ajavad tülli

Järva Teataja andmeil kirjutas Türi valla talunik politseisse avalduse, et tema maalt on varastatud põllukive, ja nüüd nõuab ta süüdlaselt kivihunniku eest valuraha. Talunik teab, et kivid varastas Turgel Grupp, kes parandas seal ligidal teed. Ta tunnistas, et kui Turgel Grupp oleks tema juurde tulnud ja kive küsinud, oleksid nad kindlasti kokkuleppele jõudnud.
Turgel Grupp tunnistas firma eksimust. «Kopajuht võttis kive ka taluniku maalt, kuid me ei teadnud siis, et see on taluniku maa,» sõnas firma esindaja.
Allikas: Järva Teataja


MAAILMAUUDIS

Kasvatage kalaõli põllul

Austraalia geneetikud on loonud uute omadustega müürlooga (Arabidopsis thaliana), mis toodab omega-3 rasvhappeid. Nood pikaahelalised rasvhapped vähendavad võrreldes tavaliste rasvhapetega südamehaiguste riski. Ka peetakse neid tarvilikuks aju arenemisel. Neid leidub kalas, sealhulgas eriti ohtralt heeringas ja räimes. Põllul kasvav kala, GM-müürlook on saanud uue, omega-3 rasvhapet tootva geeni ühelt merevetikalt.
Allikas: Scientific American


Aasia turult avastati uus näriline

Teaduslikke avastusi võib teha ka turul. Nii avastasid ökoloogid Kesk-Laose turult ühe kummalise närilise. Ja ei kusagilt mujalt, kui söögiks mõeldud kraami seast lihaletilt. Pikavuntsiline elukas määrati kuuluma siiani tundmatusse loomaperekonda. Kohalikud küll seda tundsid, nad nimetavad looma Kha-Nyou nimega. Looma luude ja kolba täpsem analüüs näitaski, et see esindab mitte ainult tundmatut liiki, vaid ka tundmatut perekonda. Laonastes aenigmamus’e nime saanud loom elab metsas ja tegutseb põhiliselt ööseti, toitudes taimedest.
Allikas: Scientific American


Lõunamandri jääkate võistleb Gröönimaaga

Viimased teated kinnitavad, et maailma suurim jääkoorik, mis katab Ida-Antarktikat, kasvab suurenenud lumesadude tõttu. Teadlased hindasid olukorda satelliidiandmete abil, mis saadud viimase 11 aasta jooksul. Samal ajal, mil Lääne-Antarktika jääkoorik kord suureneb, kord väheneb, kasvab Ida-Antarktika jääkoorik üha. Igal aastal saab see lisaks 45 miljardit tonni vett. See merest lahkunud veehulk langetab maailmamere pinda 0,12 mm võrra. Samas aga tõstab Gröönimaa jääkatte sulamine merepinda 0,2 mm aastas.
Allikas: AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Seminarist vähe abi

Me muudkui loeme, et inimestele korraldatakse üha uusi ja uusi keskkonnaalaseid seminare, koolitusi, teabepäevi ja mida kõike veel. Nii nagu saame lugeda tänastestki uudistest. Kuid samas saetakse maha traditsioonidega risti- ja muid põlispuid, varastatakse inimese maalt kive, ja ei olda rahul tuuleveskite paigaldamisega. Ehkki teisalt jälle virisetakse põlevkivienergeetika üle. Mida teha? Ei ole ju võimalik seadustega iga liigutust sätestada. Seaduse jaoks on vaid tihumeetrid, mitte puu vaimne ja iluline tähtsus. Seaduse jaoks on vaid pelk kivilasu, mitte see, et ehk mõne mehe jaoks on neil ka muu tähendus. Ja inimene ju ei käi mööda tänavat, seadusepakk pihus. Mida ikkagi teha? Ega muud, kui oodata, et ehk võtab Eesti õpetust haritud Euroopa maadest. Seminarid üksi ilmselt ei aita.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012