Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. mai 2005


UUDISED





Maikuu Eesti Loodus keskendub linnapuudele kui elusatele kaaslastele

Puu linnas on ühele elukeskkonna looja ja jõudu andev kaaslane, teisele lihtsalt kalli linnamaa raiskaja. Kes jääb peale? Heldur Sander ja Andres Levald vaevad linnaparkide kirevat ajalugu, rahast sõltuvat olevikku ning üsna ettearvamatut tulevikku. Mall Hiiemäe heidab pilgu allikatele kui pühapaikadele ja vee andjatele rahvajuttudes. Liisi Jääts meenutab, mida olulist valmistati vanasti okstest, puukoorest ja -juurtest. Taavi Pae, Aarne Luud ja Mait Sepp on ära mõõtnud meie kõrgeima tehismäe Kohtla-Järvel: selle tipp küünib jalamilt 120 meetri kõrgusele. Valter Petersell, Voldemar Mõttus ja Krista Täht hoiatavad suure looduskiirgusega piirkondade ja radooniohu eest.
Uudo Timm tutvustab uuetüübilisi kaitstavaid loodusobjekte -- hoiualasid. Kuulo Kalamees kutsub haavikusse seenele: just nüüd võib sealt leida kurrelit ja mürkleid. Mart Reiman aga ahvatleb seiklushimulisi põhjaranniku saartele. Tõnu Ploompuu vastab lugeja küsimusele looduslikest taimedest kujundatud kodumuru kohta. Intervjuu Jaak Tambetsiga, essee Kristiina Ehinilt, poster Veljo Runnelilt.
Loodusajakiri





Vereta Jaht tabas ohtralt loomi

Järvamaal Tagametsa skaudilaagris kogunes möödunud nädalavahetusel peaaegu 30 loodusfotograafi, et pidada maha kaheksas loomafotovõistlus Vereta Jaht. Tänavu toimus see Suure-Jaani jahipiirkonnas. Looduspiltnikke abistasid professionaalsed jäägrid. Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel toimunud üritusel jahiti saakloomana metsist. Keda metsast ka tabati, rohkem küll silma kui fotosilma. Haruldase liigina on metsis Eestis kaitse all. Suure-Jaani jahipiirkond on üks väheseid paiku Eestis, kus teda veel kohata võib. Mis ka juhtus. Esimest korda lubati tänavu võistlema ka digifotokaamerad. Suuresti tänu nendele ja võimsamaks muutunud objektiivitorudele koguti ka fotojahipauna rohkem loomi kui eelnevatel kordadel. Haruldasematest loomadest tabati metsist, karu ja ilvest.
Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kümme parimat, nende seast võtab komisjon omakorda välja 50 huvitavamat fotot, millega on kõigil huvilistel võimalik suve jooksul tutvuda. 2005. aasta Vereta Jahi võidutöö kuulutatakse välja sügisel. Loomafotovõistlust Vereta Jaht korraldatakse alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu ja ilves.
RMK/Loodusajakiri


Inspektorid sõdivad Värska latika eest

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna inspektorid peavad Värska lahel valvet, et takistada lahte kudema tulnud latika röövpüüki. Üldiselt on elu rahulik. Suurem häda tekkis laupäeva hommikul, kui kohalik noodatõmbaja inspektoreid ähvardama kippus. Röövpüüdja sai kaela rahatrahvi. Enamasti on tulnud ohjeldada kohalikke kalastajaid. Kuid leidus üks västraga Läti pensionär, kes ka rahatrahvi sai. Lahelt on konfiskeeritud 57 selguseta kuuluvusega nakkevõrku. Latikapüük Värska lahel on keelatud 20. juunini.
Keskkonnainspektsioon


Pühapäeval peeti bioloogilise mitmekesisuse päeva

Möödunud pühapäeval tähistati rahvusvahelist elustiku mitmekesisuse päeva. Selle aasta teemaks oli "Looduslik mitmekesisus -- elukindlustus meie muutuvas maailmas". Valmis informatiivne ning kokkuvõtlik kokkuvõte "Ökosüsteemid ja inimese heaolu", mis rõhutab ja toob veelkord esile, et oleme otseselt sõltuvuses looduse mitmekesisusest ja selle raiskaval kasutamisel on hävitavad mõjud meile endile ja meie elukeskkonnale. Selles rõhutatakse, et looduslik mitmekesisus ei hõlma mitte ainult linde, taimi, loomi ja nende elukeskkondi, vaid ka inimesi -- meie vajadust toidu, ravimite, puhta õhu, vee, peavarju ja terve elukeskkonna järele.
Vt kokkuvõtet aadressil report.
KM/Loodusajakiri<>


Brüsseli rohenädal: suitsetamisest kliimamuutusteni

31. mail algav Brüsseli Roheline Nädal keskendub ilmastikule. VVO Greenfacts on selleks puhuks valmis saanud ettekande, mida saab lugeda aadressil greenfacts. 31. mai on tubakapäev, 1. juuni kliimamuutuste ja biodeversiteedi päev.
Greenfacts/Loodusajakiri


Ka kõrb võib olla saareks

Biogeograafia põhitõe kohaselt lõigatakse organismid esmalt oma asurkonnast ära ning seejärel suunduvad nad omaette evolutsioonilisele rajale. Lahknemine võib toimuda näiteks, kui maatükk rebib end lahti mandrist. Nii nagu klassikaline Madagaskari näide, kus enamik liike on endeemsed, ainult sellel saarele omased. Madagaskar lahknes Gondvana supermandrist 90 miljoni aasta eest. Ja nüüdseks on sealne liigistik ainulaadne. Saarte osast nii liikide tekkes kui ka evolutsiooniteooria tekkes kirjutab paeluvalt David Quammen oma teadusreisiraamatus “Dodo laul”, mis möödunud aastal Varraku kirjastamisel ka eesti keeles ilmus.
Ka mägede teke võib viia uute liikide tekkele, lahutades asurkonna. Kuid uute andmete kohaselt ei pruugi barjäärid sugugi mitte olla füüsilised. Paleontoloogid on avastanud hiigelsuuri kahepaikseid, kelle jäänused vihjavad, et ka kliima muutused viivad liikide lahknemisele. Kui jäätunud Maa Permi ajastu lõpul üles sulas, siis tekkisid Panganea supermandrile kõrbed, mis isoleerisid nende sisse jäänud elupaigad. Ning seal arenesid välja hoopis iselaadsed kahepaiksed.
Allikas: Scientific American


SÜNDMUS

Looduseuurijate Selts läheb Setumaale

Aeg: 2.-3. juulil 2005.a.
Sündmus: XXVIII Eesti Looduseuurijate päev.
Koht: Majutamine Obinitsa internaadis, kooli klassiruumides, turismitaludes ja telkides. Eelregistreerumise järjekorras.
Teemad: Ettekannetes käsitletakse Setumaa loodust ja kultuurilugu.
Osavõtusoovid kuni 20. juunini. Info tel 7 341 935 või elus@elus.ee
Eesti Looduseuurijate Selts


UUDISTAJA SOOVITAB

Vete sisse juhataja

Tiit Hunt, Eestimaa looduse teejuht. Kunst, 2005
Pehmed kaaned, 272 lk, Raamatukoi poes 189 kr

Vastselt ilmunud raamat algab üldise teabega Eesti looduse kohta. Sisu on jaotatud maakonniti. Igast maakonnast on Hunt valinud kümmekond loodusnäidet, mida siis lühidalt kirjeldanud ja pikemalt pildistanud. Valiku üle ei vaielda, Eesti tundjal on huvitav näha ja võrrelda, et mida oleks ise valinud.
Pildistik on hea, tore seegi, et ei pärine vaid suvest, annab ka talve meeleolusid. Muidu võib meie reisiraamatute põhjal arvata, et Eestis kestab igavene suvi. Lehitsedes hakkab silma vete suur osakaal. Allikad, jõed, järved, mered. Sood, rabad, märgalad. Vesine Eesti! Ja tõepoolest, eks see vesi teegi meie maa eriliseks, mägesid ju meil maailma mõistes pole. Orgusid tähendab ka mitte. Kõrbed puuduvad. Vulkaane ka vähevõitu. Jäävadki veed.
Peetagu meeles, et tegu on teejuhiga. “”Mõnegi paiga puhul on vaja pikemat aega, enne kui need päris tuttavaks ja omaseks saavad,” ütleb autor sisse juhatamiseks. Nii et juhatame siis end sisse. Raamat sobib näiteks vaadata nõnda, et lehitseda enne reisi mingisse Eesti paikkonda, ja kui siit midagi enda jaoks põnevat silma hakkab, siis vaadata oma silmaga. Mis on teadagi looduskuningas.
Loodusajakiri, T.K.


KÜSIMUS JA VASTUS

Mida on Århusi konventsioonil asja Alma-Atasse?

Vastab Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa:

Kasahstani pealinnas toimub Århusi konventsiooni (AK) teine konverents. AK tegeleb keskkonnainfo kättesaadavusega ja üldsuse kaasamisega keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Eelnevalt said kokku rohelised kodanikuühendused, et lihvida oma sõnumit AK osalistele riikidele. Enamikule teevad kõige rohkem muret suured praktilised takistused kohtusse pöördumisel. Teistest ühistest muredest on Eestile vast olulisim üldsuse kõrvalejäämine GMO-dega seotud otsustustest. Näiteks GM-viljade kasvatamine Eesti põldudel on jäetud ametnike otsustada. Üldsus ei saa seda takistada. Selline kord tuleks AK abil muuta.
Riikide esitatud ettekanded AK senise täitmise käigust on laialivalguvad ja ilustavad olukorda. Kodanikuühendused jäeti aruande koostamisel sageli kõrvale. Mõnedki neist esitasid seepeale alternatiivsed aruanded.
Nüüd on osapoolte ehk valitsusi esindavate keskkonnaministrite kätes, kas AK muudetakse või mitte. Paistab, et alles nüüd on paljud riigid mõistmas, millised õigused üldsus ikkagi AK läbi sai. Nii et mõneti on AK muutunud lausa kultuurinähtuseks.


KIIRKOMMENTAAR

Vähem päevi, rohkem loodust

Kas mõni ikka teab, et Eestis kestab looduskaitsekuu? Et oli bioloogilise mitmekesisuse päev. Ja et siis tuleb 1. juunil looduskaitsepäev. Teadma peab sedagi, et Brüsselis algab roheline nädal. Kus on sees suitsetamise vastane päev ja kliimapäev ja mis veel kõik. Iga päeva kohta on valminud kokkuvõtteid, raporteid ja teadaandeid. Setus tulevad LUSi päevad. Ja kalakaitsjatel on Värskas latikapäevad. Ning keskkondlastel Alma-Atas Århusi konventsiooni päevad. Meil kõigil on kibedad päevad. Tahaks ju ära metsa, loodusesse. Aga päevatöö vajab tegemist. Kuid ka suvepäev tahab nautimist. Päevitamist. Praegu, just praegu, on looduses suve parimad päevad! Kui suvi ametlikult saabub, on kõik läbi. Linnud laulnud ja nõgesed metsas kaelani ning mets suvitajaid täis.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet