Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. mai 2005


UUDISED





Maikuu Eesti Loodus keskendub linnapuudele kui elusatele kaaslastele

Puu linnas on hele elukeskkonna looja ja judu andev kaaslane, teisele lihtsalt kalli linnamaa raiskaja. Kes jb peale? Heldur Sander ja Andres Levald vaevad linnaparkide kirevat ajalugu, rahast sltuvat olevikku ning sna ettearvamatut tulevikku. Mall Hiieme heidab pilgu allikatele kui phapaikadele ja vee andjatele rahvajuttudes. Liisi Jts meenutab, mida olulist valmistati vanasti okstest, puukoorest ja -juurtest. Taavi Pae, Aarne Luud ja Mait Sepp on ra mtnud meie krgeima tehisme Kohtla-Jrvel: selle tipp knib jalamilt 120 meetri krgusele. Valter Petersell, Voldemar Mttus ja Krista Tht hoiatavad suure looduskiirgusega piirkondade ja radooniohu eest.
Uudo Timm tutvustab uuetbilisi kaitstavaid loodusobjekte -- hoiualasid. Kuulo Kalamees kutsub haavikusse seenele: just nd vib sealt leida kurrelit ja mrkleid. Mart Reiman aga ahvatleb seiklushimulisi phjaranniku saartele. Tnu Ploompuu vastab lugeja ksimusele looduslikest taimedest kujundatud kodumuru kohta. Intervjuu Jaak Tambetsiga, essee Kristiina Ehinilt, poster Veljo Runnelilt.
Loodusajakiri





Vereta Jaht tabas ohtralt loomi

Jrvamaal Tagametsa skaudilaagris kogunes mdunud ndalavahetusel peaaegu 30 loodusfotograafi, et pidada maha kaheksas loomafotovistlus Vereta Jaht. Tnavu toimus see Suure-Jaani jahipiirkonnas. Looduspiltnikke abistasid professionaalsed jgrid. Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel toimunud ritusel jahiti saakloomana metsist. Keda metsast ka tabati, rohkem kll silma kui fotosilma. Haruldase liigina on metsis Eestis kaitse all. Suure-Jaani jahipiirkond on ks vheseid paiku Eestis, kus teda veel kohata vib. Mis ka juhtus. Esimest korda lubati tnavu vistlema ka digifotokaamerad. Suuresti tnu nendele ja vimsamaks muutunud objektiivitorudele koguti ka fotojahipauna rohkem loomi kui eelnevatel kordadel. Haruldasematest loomadest tabati metsist, karu ja ilvest.
Kolme peva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja vlja kmme parimat, nende seast vtab komisjon omakorda vlja 50 huvitavamat fotot, millega on kigil huvilistel vimalik suve jooksul tutvuda. 2005. aasta Vereta Jahi vidut kuulutatakse vlja sgisel. Loomafotovistlust Vereta Jaht korraldatakse alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, pder, karu ja ilves.
RMK/Loodusajakiri


Inspektorid sdivad Vrska latika eest

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna inspektorid peavad Vrska lahel valvet, et takistada lahte kudema tulnud latika rvpki. ldiselt on elu rahulik. Suurem hda tekkis laupeva hommikul, kui kohalik noodatmbaja inspektoreid hvardama kippus. Rvpdja sai kaela rahatrahvi. Enamasti on tulnud ohjeldada kohalikke kalastajaid. Kuid leidus ks vstraga Lti pensionr, kes ka rahatrahvi sai. Lahelt on konfiskeeritud 57 selguseta kuuluvusega nakkevrku. Latikapk Vrska lahel on keelatud 20. juunini.
Keskkonnainspektsioon


Phapeval peeti bioloogilise mitmekesisuse peva

Mdunud phapeval thistati rahvusvahelist elustiku mitmekesisuse peva. Selle aasta teemaks oli "Looduslik mitmekesisus -- elukindlustus meie muutuvas maailmas". Valmis informatiivne ning kokkuvtlik kokkuvte "kossteemid ja inimese heaolu", mis rhutab ja toob veelkord esile, et oleme otseselt sltuvuses looduse mitmekesisusest ja selle raiskaval kasutamisel on hvitavad mjud meile endile ja meie elukeskkonnale. Selles rhutatakse, et looduslik mitmekesisus ei hlma mitte ainult linde, taimi, loomi ja nende elukeskkondi, vaid ka inimesi -- meie vajadust toidu, ravimite, puhta hu, vee, peavarju ja terve elukeskkonna jrele.
Vt kokkuvtet aadressil report.
KM/Loodusajakiri<>


Brsseli rohendal: suitsetamisest kliimamuutusteni

31. mail algav Brsseli Roheline Ndal keskendub ilmastikule. VVO Greenfacts on selleks puhuks valmis saanud ettekande, mida saab lugeda aadressil greenfacts. 31. mai on tubakapev, 1. juuni kliimamuutuste ja biodeversiteedi pev.
Greenfacts/Loodusajakiri


Ka krb vib olla saareks

Biogeograafia phite kohaselt ligatakse organismid esmalt oma asurkonnast ra ning seejrel suunduvad nad omaette evolutsioonilisele rajale. Lahknemine vib toimuda niteks, kui maatkk rebib end lahti mandrist. Nii nagu klassikaline Madagaskari nide, kus enamik liike on endeemsed, ainult sellel saarele omased. Madagaskar lahknes Gondvana supermandrist 90 miljoni aasta eest. Ja ndseks on sealne liigistik ainulaadne. Saarte osast nii liikide tekkes kui ka evolutsiooniteooria tekkes kirjutab paeluvalt David Quammen oma teadusreisiraamatus Dodo laul, mis mdunud aastal Varraku kirjastamisel ka eesti keeles ilmus.
Ka mgede teke vib viia uute liikide tekkele, lahutades asurkonna. Kuid uute andmete kohaselt ei pruugi barjrid sugugi mitte olla fsilised. Paleontoloogid on avastanud hiigelsuuri kahepaikseid, kelle jnused vihjavad, et ka kliima muutused viivad liikide lahknemisele. Kui jtunud Maa Permi ajastu lpul les sulas, siis tekkisid Panganea supermandrile krbed, mis isoleerisid nende sisse jnud elupaigad. Ning seal arenesid vlja hoopis iselaadsed kahepaiksed.
Allikas: Scientific American


SNDMUS

Looduseuurijate Selts lheb Setumaale

Aeg: 2.-3. juulil 2005.a.
Sndmus: XXVIII Eesti Looduseuurijate pev.
Koht: Majutamine Obinitsa internaadis, kooli klassiruumides, turismitaludes ja telkides. Eelregistreerumise jrjekorras.
Teemad: Ettekannetes ksitletakse Setumaa loodust ja kultuurilugu.
Osavtusoovid kuni 20. juunini. Info tel 7 341 935 vi elus@elus.ee
Eesti Looduseuurijate Selts


UUDISTAJA SOOVITAB

Vete sisse juhataja

Tiit Hunt, Eestimaa looduse teejuht. Kunst, 2005
Pehmed kaaned, 272 lk, Raamatukoi poes 189 kr

Vastselt ilmunud raamat algab ldise teabega Eesti looduse kohta. Sisu on jaotatud maakonniti. Igast maakonnast on Hunt valinud kmmekond loodusnidet, mida siis lhidalt kirjeldanud ja pikemalt pildistanud. Valiku le ei vaielda, Eesti tundjal on huvitav nha ja vrrelda, et mida oleks ise valinud.
Pildistik on hea, tore seegi, et ei prine vaid suvest, annab ka talve meeleolusid. Muidu vib meie reisiraamatute phjal arvata, et Eestis kestab igavene suvi. Lehitsedes hakkab silma vete suur osakaal. Allikad, jed, jrved, mered. Sood, rabad, mrgalad. Vesine Eesti! Ja tepoolest, eks see vesi teegi meie maa eriliseks, mgesid ju meil maailma mistes pole. Orgusid thendab ka mitte. Krbed puuduvad. Vulkaane ka vhevitu. Jvadki veed.
Peetagu meeles, et tegu on teejuhiga. Mnegi paiga puhul on vaja pikemat aega, enne kui need pris tuttavaks ja omaseks saavad, tleb autor sisse juhatamiseks. Nii et juhatame siis end sisse. Raamat sobib niteks vaadata nnda, et lehitseda enne reisi mingisse Eesti paikkonda, ja kui siit midagi enda jaoks pnevat silma hakkab, siis vaadata oma silmaga. Mis on teadagi looduskuningas.
Loodusajakiri, T.K.


KSIMUS JA VASTUS

Mida on rhusi konventsioonil asja Alma-Atasse?

Vastab Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa:

Kasahstani pealinnas toimub rhusi konventsiooni (AK) teine konverents. AK tegeleb keskkonnainfo kttesaadavusega ja ldsuse kaasamisega keskkonda mjutavate otsuste tegemisel. Eelnevalt said kokku rohelised kodanikuhendused, et lihvida oma snumit AK osalistele riikidele. Enamikule teevad kige rohkem muret suured praktilised takistused kohtusse prdumisel. Teistest histest muredest on Eestile vast olulisim ldsuse krvalejmine GMO-dega seotud otsustustest. Niteks GM-viljade kasvatamine Eesti pldudel on jetud ametnike otsustada. ldsus ei saa seda takistada. Selline kord tuleks AK abil muuta.
Riikide esitatud ettekanded AK senise titmise kigust on laialivalguvad ja ilustavad olukorda. Kodanikuhendused jeti aruande koostamisel sageli krvale. Mnedki neist esitasid seepeale alternatiivsed aruanded.
Nd on osapoolte ehk valitsusi esindavate keskkonnaministrite ktes, kas AK muudetakse vi mitte. Paistab, et alles nd on paljud riigid mistmas, millised igused ldsus ikkagi AK lbi sai. Nii et mneti on AK muutunud lausa kultuurinhtuseks.


KIIRKOMMENTAAR

Vhem pevi, rohkem loodust

Kas mni ikka teab, et Eestis kestab looduskaitsekuu? Et oli bioloogilise mitmekesisuse pev. Ja et siis tuleb 1. juunil looduskaitsepev. Teadma peab sedagi, et Brsselis algab roheline ndal. Kus on sees suitsetamise vastane pev ja kliimapev ja mis veel kik. Iga peva kohta on valminud kokkuvtteid, raporteid ja teadaandeid. Setus tulevad LUSi pevad. Ja kalakaitsjatel on Vrskas latikapevad. Ning keskkondlastel Alma-Atas rhusi konventsiooni pevad. Meil kigil on kibedad pevad. Tahaks ju ra metsa, loodusesse. Aga pevat vajab tegemist. Kuid ka suvepev tahab nautimist. Pevitamist. Praegu, just praegu, on looduses suve parimad pevad! Kui suvi ametlikult saabub, on kik lbi. Linnud laulnud ja ngesed metsas kaelani ning mets suvitajaid tis.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012