UUDISTAJA
21. juuni 2005

UUDISED

Küsige jaanipäeval vett konna käest!

Konn võib meile kõnelda nagu vene muinasjutus kõneles konn-tsaaritütar. Vähemasti väidab nõnda Venemaa TA Uurali haru Taime- ja Loomaökoloogia instituudi teadlane V.L. Verðinin. Tema leidis, et konna nahk kõneleb sellest, kuidas konn suudab inimesega hakkama saada. Verðinini arvates sõltub verest, kas konn suudab elada ka saastatumas keskkonnas.
Ta uuris oma kaastöötajatega aastate jooksul Jekaterinburgi eri liiki konnade -- rabakonna, rohukonna ja järvekonna verd. Konnad püüti oma elukeskkonnast, linna eri saastatusega tsoonidest. Selgus, et urbaniseerunud konnade veres oli enam fagotsüüte ja punaliblesid. Konnad erinevad ka välisilmelt. Mõnedel rabakonnadel ja järvekonnadel on seljal hele triip. See on pärilik. Triibuga konnadel on veres enam punaliblesid. Nõnda elab neid ka inimese läheduses. Triibuta konnad seal aga hakkama ei saa. Millegipärast annab just triip seljal märku sellest, et konn on suuteline oma verre enam punaliblesid tootma.
Nõnda saate jaanipäeva hommikul teada, kus janu kustutada. Kui näete tiigist välja hüppamas konna, hele triip seljal, siis ärge sealt vett jooge. Kui triipu pole, jooge terviseks.
Vt artiklit aadressil informnauka.
Informnauka/Uudistaja





Möödunud aasta lõi rekordeid nii heas kui halvas

USA keskkonnainstituudi Worldwatch Institute tulevikusuundumuste kogumik “Vital Signs 2005” ei jäta inimese arendatavast maailmast illusioone. Moodsa maailma eesmärgiks on suurendada majandust. Hinnaks on aga nälg, looduse vaesumine ja looduskatastroofid.
2004. aasta lõi rekordi. Maailma majandus suurenes 5 protsenti, suurendades tarbimist ja tootmist alates teraviljast ja lihast kuni terase ja naftani. Maailmakaubanduses suurenes eksport võrreldes 2003. aastaga 15,3 protsenti. Viimati oli nii suur kasv kümne aasta eest, 1995. Suuresti on kõige selle taga Hiina.
Paradoksaalselt kasvas nii teravilja kogutoodang kui ka toidupuudus. Esmakordselt alates 1970. aastast on näljaste inimeste arv suurenenud, päevas nälgib 852 miljonit inimest. Kalapüük suurenes summaarselt, ent ühe inimese kohta vähenes. Asja aitab leevendada kalakasvatus, mis liigub tõusujoones. Märkimisväärselt kasvas kivisöe kasutamine. Uuesti on hakanud edenema tuumaenergeetika. Tuuleenergia kasutus kasvab jätkuvalt ja eksponentsiaalselt. Sama kehtib päikeseelektri kasutamise kohta. Vee soojendamine päikese arvel suureneb aga vaid lineaarselt. Biodiisel tõstab oma osakaalu kütuseturul, ent see osakaal on USAs siiski vaid 2 protsenti kogu transpordis tarbitavast kütusest. EL tahab 2 protsenti saavutada tuleval aastal. Seevastu Brasiilias annab etanool mootorikütusest 30 protsenti.
Ilmastikust põhjustatud katastroofid olid rekordilähedased, majanduslik kahju 105 mlrd dollarit. Vaid 1998. aasta oli katastroofilisem oma 107 mlrd dollariga. Kasvu jätkab nii auto- kui jalgrattatööstus. Viimase arengukiiruse määrab Hiina. Rahvastiku kasv jätkab lineaarselt, nii et kasvu kiirus väheneb. Põgenike arv väheneb samuti. Sigarettide tootmine langeb. Aids hoogustub. Sõdade ja konfliktide arv on jäänud samaks -- 42. Ent sõjalised kulutused on sel sajandil suurenenud eksponentsiaalselt. Rahutagamise kulutused aga määratul kombel. Tuumaarsenalide vähendamine aga vedu ei võta.
Inimtegevuse tõttu on ohustatud iga neljas imetajaliik. Mandrijää jätkab sulamist. Märgalade ja metsade pindala väheneb. Ehk aitab sellest lohutust loetelust. Lõpetame nii, nagu kogumiku autorid kokku võtavad: muutused on kurvad, ent need on põhimõtteliselt pööratavad.
Kogumiku “Vital Signs” kohta vt lähemalt worldwatch.
Uudistaja


Eesti on FCS sertifikaadi eesrindlane

USA keskkonnainstituudi Worldwatch Institute raamatus “Vital Signs 2005” on ära toodud nimekiri, millest selgub, et 2004. aasta andmete kohaselt on FCS sertifikaadiga kaetud kõige enam Rootsi metsadest -- kümnendik. Poolas on see osa 6, USAs 5, Kanadas 4, Brasiilias 3, Venemaal ja Horvaatias 2 protsenti. Järgnevad Läti ja Lõuna-Aafrika 1,7 ning Suurbritannia 1,2 protsendiga.
Eesti Metsatööstuse Liidu andmetel on aga Eestis FCS sertifikaati Riigimetsa majandamise Keskusel umbes 900 tuhat ha + 1 erametsaomanik Lembit Laks ja üks grupi sertifitseerimine. Pindala järgi on Eestis seega FCS sertifikaat umbes 37-l protsendil metsadest.
FCS sertifikaat märgistab puidutooteid, mis pärinevad hästi majandatud metsast. See tähendab siis, et mets on jätkusuutlik, seda istutatakse juurde ega raiuta kopsti maha. Kuid liigirikkust FCS ei hinda, nõnda et nii puupõld kui loodusmets lähevad ses mõttes ühte patta.
Vt ka worldwatch. Uudistaja


Põhjamerel piiratakse tobiaste püüki

Juunis keelatakse Põhjamere tobiaste perekonda kuuluvate väikeste kalade püük, kuna nende arvukus on ohtlikult langenud. Tobiasest toituvad paljude merelinnuliikide esindajad. Arvukuse langusele võib kaasa aidata ka Põhjamere vete soojenemine ühe pügala võrra viimase 25 aasta jooksul. Uuringud on näidanud, et meritobiaste arvukus on vaid pool jätkusuutlikust 300 miljardist kalast. Neist toituvad näiteks Orkney kaljukajakad ja krüüslid, nii et nüüd on need linnud hätta sattumas. Püügilimiit on olnud kalateadlaste arvates absurdselt suur, 700 tuhat tonni käesoleval aastal, millest 90 protsenti läheb taanlaste saagiks. Vanal heal ajal püüdis inimene tobiast vaid söödaks tursale. Nüüd aga, muude kalade arvukuse vähenedes, püütakse neid nii loomade kui inimese tarbeks.
Allikas: AlphaGalileo


Lambad ohustavad linde

Briti kõrgustike lambarohkus võib olla põhjuseks, et sealt linnud kadumas on. Aladel, kus lambaid eriti rohkelt, osutusid sookiurude (Anthus pratensis) munad olevat pisemad kui lambavaestel aladel. Suuremast munast koorunud linnud kasvavad kiiremini ja neil on parem lootus ellu jääda. Banchory Ökoloogia ja Hüdroloogia Keskuse teadlane Darren Evans arvab, et lambad napsavad lindude eest toidu ära. Viimase 50 aastaga on lammaste arv Briti saartel kahekordistunud. See seab eriti ohtu maapinnal pesitsevad linnud.
Vt ka royalsoc
Allikas: AlphaGalileo


Eesti jälle keskkonna vastu

EL kavatseb peatselt kehtestada rasketele autoveokitele kilomeetritaksid, et nõnda saada raha nende tekitatud keskkonna- ja maanteekahjude korvamiseks. Ent Malta, Eesti ja Portugal on avaldanud vastuseisu, väites et kõrgemad transpordimaksud tõstavad hindu. Praegu kehtib üle 3,5-tonnistele sõidukitele suurim maanteemaks Ðveitsis. 40-tonnised peavad maksma 0,55 eurot kilomeetrilt. Austrias peavad 40-tonnised maksma 0,22 eurot/km, mis katab vaid teede kulud. Saksamaal peavad üle 12-tonnised sõidukid maksma vaid kiirteedel, 40-tonnised 0,12 eurot/km, mis katab vaid teekulud. Vt lähemalt: acidrain.
Acid News/Uudistaja


SÜNDMUS JA KOMMENTAAR

---

Kaali avas külastuskeskuse

Möödunud reedel avati Saaremaal Kaali meteoriidikraatrite väljal Kaali külastuskeskus. Oma aja tasemel külastusmaja oli Kaalis nõukogude ajal, ent see lagunes lõpuks ära. Nüüd avati siis uus ja uhkem. Kaali kraatritest oli avamisel näidata kaks filmi, Urmas. E. Liivi "Kaali saladus" ning Mati Viiuli "Kaali meteoriit". Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud Kaali paest ja puust ehitatud külastuskeskuses on olemas nüüdisaegne konverentsisaal ning muuseum, kus kraatrivälja külastajad saavad näha Kaali ajalugu ja meteoriidi langemise lugu. Kaali meteoriidikraatrid on oma vaadeldavuselt ning ligipääsetavuselt maailmas ainulaadsed. Lisaks seondub nendega veel võimalus, et inimene taevakivi langemist pealt nägi, mida käsitles ja luuleliseks muutis Lennart Meri oma 1976. aastal ilmunud raamatus “Hõbevalge”. Kaali kraatrite vanuse üle vaidlevad teadlased tänini.
Külastuskeskus on avatud iga päev kl 9 – 20. Suvel on aga administraator majas ööpäev läbi.
Vt ka kaali.
Kaali Külastuskeskus/Uudistaja


Kuidas Kaali Kraatrid elavad? Kui suurt huvi nende vastu tuntakse?

Vastab MTÜ Kaali Külastuskeskus projektijuht Tuuli Pärtel:

Külastuskeskus avati ja laupäeval-pühapäeval olid meil lahtiste uste päevad.
Uuringute tulemusena arvatakse, et kraatriteväljal käib suve jooksul umbes 40 000 inimest. Kuna avatakse uued lennuliinid ja ehitatakse sadamaid, kasvab arv pidevalt. Meie muuseumi külastatavuseks on planeeritud 15 000 inimest. Usun, et kolme päevaga on siit mitmed sajad läbi käinud. Lugeda ei jõudnud. Alates tänasest hakatakse lugema müüdud piletite arvu.
Soomlased, kes Kuressaares puhkavad, käivad meeleldi. Juba enne avamist tegime mitmeid valitud seltskondadele ekskursioone. Olen aasta külastuskeskuses töötanud ja kavatsenud kõiki kraatreid külastada, aga projektide kirjutamine, ehitus- ja kujundustööd on kogu aja võtnud. Seega võin öelda, et kraatreid korrastatakse pidevalt. Veetaset peakraatris hinnata ei oska, aga see ei ole liiga kõrge ega liiga madal.


UUDISTAJA SOOVITAB

---

Uurige Harjumaa pargipiiride “korrigeerimist”

Harjumaa keskkonnateenistus teatab, et käimas on Harjumaa looduskaitsealuste parkide “piiride korrigeerimine”. Keda huvitab kodukoha parkide saatus, sel on juuni lõpuni aega asjaga tutvuda. Ja uurida, mida see “piiride korrigeerimine” tähendab.
Jutt käib järgmistest parkidest:
Anija, Alavere ja Pikva pargid Anija vallas;
Vääna, Muraste ja Harku pargid Harku vallas;
Maardu ja Kostivere pargid Jõelähtme vallas;
Keila-Joa ja Ohtu pargid Keila vallas;
Keila jõepark Keila linnas;
Haiba ja Kernu pargid Kernu vallas;
Tuhala, Ravila ja Kose-Uuemõisa pargid Kose vallas;
Kolga mõisapark Kuusalu vallas;
Paunküla ja Harmi pargid Kõue vallas;
Riisipere ja Munalaskme pargid Nissi vallas;
Padise park Padise vallas;
Saku park Saku vallas;
Saue mõisapark Saue linnas;
Vasalemma park Vasalemma vallas;
Viimsi metsapark Viimsi vallas.
Harjumaa looduskaitsealuste parkide uute piiride avalik väljapanek toimub 13.juunist 30.juunini 2005 tööpäeviti Harjumaa keskkonnateenistuses (Viljandi mnt 16, Tallinn). Parkide piiridega saab tutvuda ka vastavas kohalikus omavalitsuses. Avalikku arutelu parkide piiride korrigeerimise asjus ei ole kavas korraldada. Vastuväiteid ja ettepanekuid parkide piiride kohta saab esitada kirja teel Harjumaa keskkonnateenistusse kuni 30.juuni 2005.
Uudistaja


Mu aadress on pärandmaastik


29. juunil kell 16.00 avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus „Elupaik on pärandmaastik. Karula inimesed ja loodus”. Näitus tutvustab Karula Rahvuspargi territooriumil elavate inimeste igapäevaelu ja -keskkonda maastike ja elupaikade kaudu. 2003. aastal käivitus Eesti Rahva Muuseumi juures Karula Rahvuspargi territooriumi argikultuuri käsitlev kaheaastane ühisprojekt koos Karula Hoiu Ühinguga „Karula Rahvuspargi pärandkultuur. Juured ja tänapäev.”
Käesolev näitus on seniste uurimistulemuste avaldamine fotonäitusena. Näituse huvikeskmes on kohaliku kogukonna elav kultuur, elulaadi spetsiifika rahvuspargi territooriumil, rahvuspargi nõudmistega kohanemine ja toimetulek.
Näitusel eksponeeritakse nii tänapäevaseid kui ka vanematest aegadest pärit fotosid Karulast, mida illustreerivad 2004. aastal toimunud välitööde käigus tehtud intervjuud ja Eesti Rahva Muuseumi arhiiviallikad. Näitus jääb avatuks kuni 4. septembrini.
Vt lähemalt erm.
Eesti Rahva Muuseum


KIIRKOMMENTAAR

---

Riigimetslased ohjeldavad talumetslasi

Riigimetsa Majandamise Keskust saab enne jaanipäeva hea sõnaga meeles pidada vähemalt kahe asja eest. Esiteks saab minna riigimetsa sõnajalaõit otsima, kartmata, et mõni metsaomanikust kahejalgne imetaja sulle neljajalgse imetaja kallale ässitab. Ja teiseks, et RMK on nüüdseks loonud juba üsna korraliku puhkevõrgustiku. Mis tähendab üle Eesti paiknevaid korrastatud lõkkeplatse ja mitut laadi matkamaju. Selle tegevuse vastu on nurisenud nii marurohelised -- nende arvates on vaid neil endil õigus looduses kolada --, kui ka nn maaturismi tegelinskid. Nonde arvates lööb RMK oma puhkemajade süsteemiga hinna alla. Kujutage ette, tasuta lõkkeplatsid, kus puuhaludki võtta, kahjustavad eraettevõtjate huve.
Ja hea on, et kahjustavad selliste huve, kes taluturismi sildi all koorivad inimestelt kahe suvekuuga raha, mille eest kavatsevad ülejäänud kümme kuud lulli lüüa. Isegi Soomes on puhketalud mitte ainult et puhtamad (mis on loomulik), vaid ka odavamad (mis juba nii loomulik pole) kui meil. Nii et RMK mitte ainult et kaitseb oma pidevalt koristatavate puhkepaikadega metsi nii lagastamise kui tulekahjude eest, vaid päästab ka ausad matkajaid kavalate ettevõtjate eest, kes tahaksid edaspidi töötada vaid ühe kuu aastas.
Tiit Kändler

---