Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. juuni 2005


UUDISED



Ksige jaanipeval vett konna kest!

Konn vib meile knelda nagu vene muinasjutus kneles konn-tsaarittar. Vhemasti vidab nnda Venemaa TA Uurali haru Taime- ja Loomakoloogia instituudi teadlane V.L. Verinin. Tema leidis, et konna nahk kneleb sellest, kuidas konn suudab inimesega hakkama saada. Verinini arvates sltub verest, kas konn suudab elada ka saastatumas keskkonnas.
Ta uuris oma kaasttajatega aastate jooksul Jekaterinburgi eri liiki konnade -- rabakonna, rohukonna ja jrvekonna verd. Konnad pti oma elukeskkonnast, linna eri saastatusega tsoonidest. Selgus, et urbaniseerunud konnade veres oli enam fagotste ja punaliblesid. Konnad erinevad ka vlisilmelt. Mnedel rabakonnadel ja jrvekonnadel on seljal hele triip. See on prilik. Triibuga konnadel on veres enam punaliblesid. Nnda elab neid ka inimese lheduses. Triibuta konnad seal aga hakkama ei saa. Millegiprast annab just triip seljal mrku sellest, et konn on suuteline oma verre enam punaliblesid tootma.
Nnda saate jaanipeva hommikul teada, kus janu kustutada. Kui nete tiigist vlja hppamas konna, hele triip seljal, siis rge sealt vett jooge. Kui triipu pole, jooge terviseks.
Vt artiklit aadressil informnauka.
Informnauka/Uudistaja





Mdunud aasta li rekordeid nii heas kui halvas

USA keskkonnainstituudi Worldwatch Institute tulevikusuundumuste kogumik Vital Signs 2005 ei jta inimese arendatavast maailmast illusioone. Moodsa maailma eesmrgiks on suurendada majandust. Hinnaks on aga nlg, looduse vaesumine ja looduskatastroofid.
2004. aasta li rekordi. Maailma majandus suurenes 5 protsenti, suurendades tarbimist ja tootmist alates teraviljast ja lihast kuni terase ja naftani. Maailmakaubanduses suurenes eksport vrreldes 2003. aastaga 15,3 protsenti. Viimati oli nii suur kasv kmne aasta eest, 1995. Suuresti on kige selle taga Hiina.
Paradoksaalselt kasvas nii teravilja kogutoodang kui ka toidupuudus. Esmakordselt alates 1970. aastast on nljaste inimeste arv suurenenud, pevas nlgib 852 miljonit inimest. Kalapk suurenes summaarselt, ent he inimese kohta vhenes. Asja aitab leevendada kalakasvatus, mis liigub tusujoones. Mrkimisvrselt kasvas kivise kasutamine. Uuesti on hakanud edenema tuumaenergeetika. Tuuleenergia kasutus kasvab jtkuvalt ja eksponentsiaalselt. Sama kehtib pikeseelektri kasutamise kohta. Vee soojendamine pikese arvel suureneb aga vaid lineaarselt. Biodiisel tstab oma osakaalu ktuseturul, ent see osakaal on USAs siiski vaid 2 protsenti kogu transpordis tarbitavast ktusest. EL tahab 2 protsenti saavutada tuleval aastal. Seevastu Brasiilias annab etanool mootoriktusest 30 protsenti.
Ilmastikust phjustatud katastroofid olid rekordilhedased, majanduslik kahju 105 mlrd dollarit. Vaid 1998. aasta oli katastroofilisem oma 107 mlrd dollariga. Kasvu jtkab nii auto- kui jalgrattatstus. Viimase arengukiiruse mrab Hiina. Rahvastiku kasv jtkab lineaarselt, nii et kasvu kiirus vheneb. Pgenike arv vheneb samuti. Sigarettide tootmine langeb. Aids hoogustub. Sdade ja konfliktide arv on jnud samaks -- 42. Ent sjalised kulutused on sel sajandil suurenenud eksponentsiaalselt. Rahutagamise kulutused aga mratul kombel. Tuumaarsenalide vhendamine aga vedu ei vta.
Inimtegevuse tttu on ohustatud iga neljas imetajaliik. Mandrij jtkab sulamist. Mrgalade ja metsade pindala vheneb. Ehk aitab sellest lohutust loetelust. Lpetame nii, nagu kogumiku autorid kokku vtavad: muutused on kurvad, ent need on phimtteliselt pratavad.
Kogumiku Vital Signs kohta vt lhemalt worldwatch.
Uudistaja


Eesti on FCS sertifikaadi eesrindlane

USA keskkonnainstituudi Worldwatch Institute raamatus Vital Signs 2005 on ra toodud nimekiri, millest selgub, et 2004. aasta andmete kohaselt on FCS sertifikaadiga kaetud kige enam Rootsi metsadest -- kmnendik. Poolas on see osa 6, USAs 5, Kanadas 4, Brasiilias 3, Venemaal ja Horvaatias 2 protsenti. Jrgnevad Lti ja Luna-Aafrika 1,7 ning Suurbritannia 1,2 protsendiga.
Eesti Metsatstuse Liidu andmetel on aga Eestis FCS sertifikaati Riigimetsa majandamise Keskusel umbes 900 tuhat ha + 1 erametsaomanik Lembit Laks ja ks grupi sertifitseerimine. Pindala jrgi on Eestis seega FCS sertifikaat umbes 37-l protsendil metsadest.
FCS sertifikaat mrgistab puidutooteid, mis prinevad hsti majandatud metsast. See thendab siis, et mets on jtkusuutlik, seda istutatakse juurde ega raiuta kopsti maha. Kuid liigirikkust FCS ei hinda, nnda et nii puupld kui loodusmets lhevad ses mttes hte patta.
Vt ka worldwatch. Uudistaja


Phjamerel piiratakse tobiaste pki

Juunis keelatakse Phjamere tobiaste perekonda kuuluvate vikeste kalade pk, kuna nende arvukus on ohtlikult langenud. Tobiasest toituvad paljude merelinnuliikide esindajad. Arvukuse langusele vib kaasa aidata ka Phjamere vete soojenemine he pgala vrra viimase 25 aasta jooksul. Uuringud on nidanud, et meritobiaste arvukus on vaid pool jtkusuutlikust 300 miljardist kalast. Neist toituvad niteks Orkney kaljukajakad ja krslid, nii et nd on need linnud htta sattumas. Pgilimiit on olnud kalateadlaste arvates absurdselt suur, 700 tuhat tonni kesoleval aastal, millest 90 protsenti lheb taanlaste saagiks. Vanal heal ajal pdis inimene tobiast vaid sdaks tursale. Nd aga, muude kalade arvukuse vhenedes, ptakse neid nii loomade kui inimese tarbeks.
Allikas: AlphaGalileo


Lambad ohustavad linde

Briti krgustike lambarohkus vib olla phjuseks, et sealt linnud kadumas on. Aladel, kus lambaid eriti rohkelt, osutusid sookiurude (Anthus pratensis) munad olevat pisemad kui lambavaestel aladel. Suuremast munast koorunud linnud kasvavad kiiremini ja neil on parem lootus ellu jda. Banchory koloogia ja Hdroloogia Keskuse teadlane Darren Evans arvab, et lambad napsavad lindude eest toidu ra. Viimase 50 aastaga on lammaste arv Briti saartel kahekordistunud. See seab eriti ohtu maapinnal pesitsevad linnud.
Vt ka royalsoc
Allikas: AlphaGalileo


Eesti jlle keskkonna vastu

EL kavatseb peatselt kehtestada rasketele autoveokitele kilomeetritaksid, et nnda saada raha nende tekitatud keskkonna- ja maanteekahjude korvamiseks. Ent Malta, Eesti ja Portugal on avaldanud vastuseisu, vites et krgemad transpordimaksud tstavad hindu. Praegu kehtib le 3,5-tonnistele sidukitele suurim maanteemaks veitsis. 40-tonnised peavad maksma 0,55 eurot kilomeetrilt. Austrias peavad 40-tonnised maksma 0,22 eurot/km, mis katab vaid teede kulud. Saksamaal peavad le 12-tonnised sidukid maksma vaid kiirteedel, 40-tonnised 0,12 eurot/km, mis katab vaid teekulud. Vt lhemalt: acidrain.
Acid News/Uudistaja


SNDMUS JA KOMMENTAAR

Kaali avas klastuskeskuse

Mdunud reedel avati Saaremaal Kaali meteoriidikraatrite vljal Kaali klastuskeskus. Oma aja tasemel klastusmaja oli Kaalis nukogude ajal, ent see lagunes lpuks ra. Nd avati siis uus ja uhkem. Kaali kraatritest oli avamisel nidata kaks filmi, Urmas. E. Liivi "Kaali saladus" ning Mati Viiuli "Kaali meteoriit". Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud Kaali paest ja puust ehitatud klastuskeskuses on olemas ndisaegne konverentsisaal ning muuseum, kus kraatrivlja klastajad saavad nha Kaali ajalugu ja meteoriidi langemise lugu. Kaali meteoriidikraatrid on oma vaadeldavuselt ning ligipsetavuselt maailmas ainulaadsed. Lisaks seondub nendega veel vimalus, et inimene taevakivi langemist pealt ngi, mida ksitles ja luuleliseks muutis Lennart Meri oma 1976. aastal ilmunud raamatus Hbevalge. Kaali kraatrite vanuse le vaidlevad teadlased tnini.
Klastuskeskus on avatud iga pev kl 9 20. Suvel on aga administraator majas pev lbi.
Vt ka kaali.
Kaali Klastuskeskus/Uudistaja


Kuidas Kaali Kraatrid elavad? Kui suurt huvi nende vastu tuntakse?

Vastab MT Kaali Klastuskeskus projektijuht Tuuli Prtel:

Klastuskeskus avati ja laupeval-phapeval olid meil lahtiste uste pevad.
Uuringute tulemusena arvatakse, et kraatritevljal kib suve jooksul umbes 40 000 inimest. Kuna avatakse uued lennuliinid ja ehitatakse sadamaid, kasvab arv pidevalt. Meie muuseumi klastatavuseks on planeeritud 15 000 inimest. Usun, et kolme pevaga on siit mitmed sajad lbi kinud. Lugeda ei judnud. Alates tnasest hakatakse lugema mdud piletite arvu.
Soomlased, kes Kuressaares puhkavad, kivad meeleldi. Juba enne avamist tegime mitmeid valitud seltskondadele ekskursioone. Olen aasta klastuskeskuses ttanud ja kavatsenud kiki kraatreid klastada, aga projektide kirjutamine, ehitus- ja kujundustd on kogu aja vtnud. Seega vin elda, et kraatreid korrastatakse pidevalt. Veetaset peakraatris hinnata ei oska, aga see ei ole liiga krge ega liiga madal.


UUDISTAJA SOOVITAB

Uurige Harjumaa pargipiiride korrigeerimist

Harjumaa keskkonnateenistus teatab, et kimas on Harjumaa looduskaitsealuste parkide piiride korrigeerimine. Keda huvitab kodukoha parkide saatus, sel on juuni lpuni aega asjaga tutvuda. Ja uurida, mida see piiride korrigeerimine thendab.
Jutt kib jrgmistest parkidest:
Anija, Alavere ja Pikva pargid Anija vallas;
Vna, Muraste ja Harku pargid Harku vallas;
Maardu ja Kostivere pargid Jelhtme vallas;
Keila-Joa ja Ohtu pargid Keila vallas;
Keila jepark Keila linnas;
Haiba ja Kernu pargid Kernu vallas;
Tuhala, Ravila ja Kose-Uuemisa pargid Kose vallas;
Kolga misapark Kuusalu vallas;
Paunkla ja Harmi pargid Kue vallas;
Riisipere ja Munalaskme pargid Nissi vallas;
Padise park Padise vallas;
Saku park Saku vallas;
Saue misapark Saue linnas;
Vasalemma park Vasalemma vallas;
Viimsi metsapark Viimsi vallas.
Harjumaa looduskaitsealuste parkide uute piiride avalik vljapanek toimub 13.juunist 30.juunini 2005 tpeviti Harjumaa keskkonnateenistuses (Viljandi mnt 16, Tallinn). Parkide piiridega saab tutvuda ka vastavas kohalikus omavalitsuses. Avalikku arutelu parkide piiride korrigeerimise asjus ei ole kavas korraldada. Vastuviteid ja ettepanekuid parkide piiride kohta saab esitada kirja teel Harjumaa keskkonnateenistusse kuni 30.juuni 2005.
Uudistaja


Mu aadress on prandmaastik


29. juunil kell 16.00 avatakse Eesti Rahva Muuseumis nitus Elupaik on prandmaastik. Karula inimesed ja loodus. Nitus tutvustab Karula Rahvuspargi territooriumil elavate inimeste igapevaelu ja -keskkonda maastike ja elupaikade kaudu. 2003. aastal kivitus Eesti Rahva Muuseumi juures Karula Rahvuspargi territooriumi argikultuuri ksitlev kaheaastane hisprojekt koos Karula Hoiu hinguga Karula Rahvuspargi prandkultuur. Juured ja tnapev.
Kesolev nitus on seniste uurimistulemuste avaldamine fotonitusena. Nituse huvikeskmes on kohaliku kogukonna elav kultuur, elulaadi spetsiifika rahvuspargi territooriumil, rahvuspargi nudmistega kohanemine ja toimetulek.
Nitusel eksponeeritakse nii tnapevaseid kui ka vanematest aegadest prit fotosid Karulast, mida illustreerivad 2004. aastal toimunud vlitde kigus tehtud intervjuud ja Eesti Rahva Muuseumi arhiiviallikad. Nitus jb avatuks kuni 4. septembrini.
Vt lhemalt erm.
Eesti Rahva Muuseum


KIIRKOMMENTAAR

Riigimetslased ohjeldavad talumetslasi

Riigimetsa Majandamise Keskust saab enne jaanipeva hea snaga meeles pidada vhemalt kahe asja eest. Esiteks saab minna riigimetsa snajalait otsima, kartmata, et mni metsaomanikust kahejalgne imetaja sulle neljajalgse imetaja kallale ssitab. Ja teiseks, et RMK on ndseks loonud juba sna korraliku puhkevrgustiku. Mis thendab le Eesti paiknevaid korrastatud lkkeplatse ja mitut laadi matkamaju. Selle tegevuse vastu on nurisenud nii marurohelised -- nende arvates on vaid neil endil igus looduses kolada --, kui ka nn maaturismi tegelinskid. Nonde arvates lb RMK oma puhkemajade ssteemiga hinna alla. Kujutage ette, tasuta lkkeplatsid, kus puuhaludki vtta, kahjustavad eraettevtjate huve.
Ja hea on, et kahjustavad selliste huve, kes taluturismi sildi all koorivad inimestelt kahe suvekuuga raha, mille eest kavatsevad lejnud kmme kuud lulli la. Isegi Soomes on puhketalud mitte ainult et puhtamad (mis on loomulik), vaid ka odavamad (mis juba nii loomulik pole) kui meil. Nii et RMK mitte ainult et kaitseb oma pidevalt koristatavate puhkepaikadega metsi nii lagastamise kui tulekahjude eest, vaid pstab ka ausad matkajaid kavalate ettevtjate eest, kes tahaksid edaspidi ttada vaid he kuu aastas.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012