Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. juuli 2005


UUDISED



Vt lhemalt horisont

Vrske Horisont kuulutab R-peva tulekut

Tallinna Tehnikalikooli doktorant ja robotiehitaja Madis Listak on kindel, et R-pev tuleb niikuinii. R-pev on pev, millest alates robotid enam inimest ei vaja. Ja too R-pev toob kaasa tohutu hulga probleeme, mille lahendustele tuleks hakata mtlema juba tna. Isegi siis, kui me inimestena seda sugugi ei tahaks. Niteks oletame, et meil on intelligentne robot, kes kogemata inimese tapab. Kas paneme roboti eluks ajaks vangi? Vangil on aga igus arstiabile ja igus remondile viks laieneda siis ka robotile. Nii elaksid nad aga igavesti vanglas, sest loomulikku vanadussurma nende jaoks ju pole! Vib-olla aga peaksime vangi panema hoopis roboti konstruktori? Vi omaniku? Aga kui tegemist on politseirobotiga, kelle/mille omanikuks on riik, kelle me siis kinni paneme?
Sanatooriumi Tervis arst Mai Vaht kirjutab loodusliku ultraviolettkiirguse mjust inimorganismile, fsik Arvo Kikas selgitab, mida uuritakse snkrotronkiirguse abil, astronoom Tiit Nugis vaatab universumit raadiosilmadega, allveearheoloog Vello Mss tutvustab ht laevavrakki, mis lebab Suurupi vinas.
Intervjuurubriigis uurib ajakirjanik Indrek Rohtmets, mida arvab Eesti Pllumajanduslikooli rektor Alar Karis maaharidusest ning rohelise ja valge kitli bioloogiast. Ksimusele vastab Tervise Arengu Instituudi teadur Mati Rahu, kes selgitab, miks Eesti teadlased pole rahul Eesti andmekaitseseadusega.
Olmpiaadirubriik tutvustab tnavusi geograafia-, bioloogia- ja fsikaolmpiaade ning nende vitjaid. Sjatehnika rubriigis on vaatluse all hutrje. Mart Laar lahkab 2004. aasta parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks tunnistatud Indrek Jrjo Hupeli-monograafiat. Tiit Kndler kirjeldab antimaailma paradokse. Enigma rubriigist leiate jaapani keerdlesanded.
Vt lhemalt horisont
Loodusajakiri





Kuri tulnukas hvardab Eesti vee-elu

Eelmisel ndalal teatas keskkonnaministeerium, et Eesti vetesse on judnud uustulnukas. Selleks on kaugida unimudil (Perccottus glenii). Esmakordselt meie mail ja vetes leidsid selle kala juunis Narva veehoidlas kontrollpgil olevad kalateadlased.
Kaugida unimudila nol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes vib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veekossteeme oluliselt muuta, eldakse ministeeriumi pressiteates. Asi on selles, et unimudil on vga kohanemisvimeline. Ta talub hsti reostust, hapnikuvaegust, veekogude klmumist ja kuivamist. Unimudila toiduks on selgrootud, vikesed kalad ja ka kahepaiksete vastsed. Asjatundjate arvates tuleb unimudila levikut Eestis piirata.
Vlimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi -- tal on kaks seljauime, rinna- ja khuuimed paiknevad enamvhem kohakuti pea lhedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel vikesed tumedad tpid. Unimudil vib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Kaugida unimudil pole esimene mudil, kes Eestit avastab. 1999. aastal leiti Lnemeres uusmudil ehk marmudil. See kala on prit Kaspia merest, ta on kaldarne liik ja kasvab samuti 25 sentimeetri pikkuseks. Kuid marmudil ei suudaks ohustada Lnemere kooslust, kuna elab meres. Mageveekalad on ohustatumad, sest neil on stress niigi kva, kommenteerib kalateadlane Meelis Tambets. Unimudil on rvkala, mistttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt. Praegused juhuslikud leiud ei anna kaugida unimudila arvukusest ega levilast levaadet. Kalaliigi edasise kekigu jlgimisel on suureks abiks, kui inimesed, kes selle kala ktte saavad, ihtoloogidele teada annavad aadressil mtambets@ut.ee. Tabatud isendid tuleb kuni ihtoloogidele leandmiseni niteks sgavklmas silitada. Vette tagasi palutakse mitte lasta.
Oletame, et unimudil saabus Leningradi oblastist ja lheme kohale ning uurime, kui sageli kohalikud kalamehed teda ninud on, tleb Tambets.
Uudistaja


Targemad linnukesed lunasse ei kipu

Miks lind lendab talveks lunasse ja kulutab selleks enam vahendeid kui mni Dubaisse lendaja imetajast kahejalgne? Aga selleprast, et ta ei saa koha peal hakkama. Barcelona teadlased uurisid 134 liiki linde, kes pesitsevad suvel Skandinaaviast Ida-Venemaani. Ja judsid jreldusele, et suurema ajuga linnuliigid lunasse lendama ei kipu. Phjus on selles, et nad on paindlikumad ja suudavad oma sgiharjumusi kohandada. Niteks kehtib see mustrsta kohta, kes on Eestiski harilik talvituja. Suurim aju on meie lindudest kaarnal 12 kuni 17 grammi. Ka varese aju on lindude hulgas suurimaid. Ameerika varese aju ja kehamassi suhe on 2,3 protsenti, samal ajal mil inimesel on see 1,5 protsenti ja kodukanal 0,1 protsenti.
Allikad: Nature, Boria Sax, Crow, Reaktion Books


Kuidas linnud vrvid said?

Miks on paabulinnu saba nii kirev? Aga selleprast, et selles peituvad kristallid omavad perioodilist struktuuri. Need on justkui peentest aukudest tis pikitud. Seetttu peegeldavad nad vaid kindla lainepikkusega valgust. Shanghai teadlased judsid jreldusele, et sellega saab seletada isegi isase paabulinnu saba pruune vrvitoone. Umbes samal phjusel veiklevad ka silma vrvid.
Allikas: Nature


Suurim siseveekala pisteti nahka

Tai kalamehed pdsid Mekongi jest ohustatud kalaliigi hiiglasest esindaja. Maailma Loodusfondi esindajate uduseks sdi see gigant ka ra. Tegu oli 2,7 meetri pikkuse ja 293 kilo raskuse kalaga, keda peetakse suurimaks siseveekalaks, kes eales ptud. Tai kalaametnikud ei saanud teha muud, kui vtta sellelt isaselt kalalt spermat. Kala suri enne vimalikku vette tagasilaskmist. Tegu on kalaga, kelle ladinakeelne nimetus on Pangasianodon gigas ja ingliskeelne videtavalt catfish, ent fotolt ei paista see kll merihundi moodi vlja. Eestikeelne Loomade elu sellist elukat ei esinda.
Allikas: New Scientist


Grillida vi mitte grillida?

Grillitud toidust vhi saamise oht on olemas, kui seda palju sa. Kuid oht sltub paljuski sellest, mida te grillite. Probleem on seotud liha ja suure soojuse kombinatsiooniga. Lihasevalgud lagunevad suure soojuse kes ja moodustavad kantserogeenseid hendeid heterotsklilisi amiine. Need suudavad kahjustada geenide DNAd. Enamjaolt tekitavad need mao- ja krsoolevhki.
Nnda siis on mistlik grillida vimalikult vikesel tulel. Sama lugu on praadimisega. Ka marineerimine vhendab ohtlike hendite teket -- ja seda sna suurel mral. Samuti mjub tervislikumalt kana ja kala grillimine. Parim on aga grillida igasuguseid kgivilju.
Allikas: MSNBC.com


RAHVUSPARK

Karula ilmutas infolehe uue numbri

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupetti suvenumber. Seekordses numbris kirjutatakse, et Karula rahvuspargi maaomanikud ja rahvuspargi administratsioon said kokku marlaudades. Hakkas pihta uue kaitsekorralduskava koostamine. Juttu tuleb ka rahvuspargi vrtustest ja nende kaitse vajadustest seoses niitudega. Lehte saab lugeda aadressil karula
Allikas: Karula RP


Vilsandi Rahvuspargis kivad suvel teadust ja vilsandlaste pevad

Juunis/juulis tegutsesid Vilsandi rahvuspargis USA Wisconsini likooli ning Tartu likooli lipilased ning ppejud. T Geograafia Instituudi professori lo Mandre juhendamisel uuriti Kuusnmme ja Eeriksaare poolsaarte maakasutuse muutusi, erinevate niidukoosluste taimi ja llijalgseid ning Harilaiu poolsaare rannajoone muutusi ning mdistati Kiipsaare ja Kelba srt. Praegu lppeva Tartu likooli Mereinstituudi praktika kigus uuriti professor Toomas Saadi juhendamisel paikset kalastikku. 14 aasta vltel on kogutud phjalik kalastiku liigilisi ja arvukuse muutusi kajastav andmestik.
14. -- 17. juulini toimuvad lemaailmsed vilsandlaste pevad. Kavas on arutelud Vilsandi saare probleemidest ja tulevikungemustest. Toimub ka Vilsandi saare arengukava lugemine. Linnateater annab Jaan Ttte vabahuetenduse Palju nne argipevaks. Tehakse muusikat ja tantsitakse rahvatantsu.
Infot saab loona@tt.ee, tel 56230606 Kadri Kullapere, 566455010 Arvo Kullapere.
Allikas: Vilsandi RP


KIIRKOMMENTAAR

Mida teha biodiisliga?

Mdunud ndalal saabus kaks toredat teadet. Esimene Ettevtluse Arendamise Sihtasutuselt, mis kiitis heaks biodiisli tootmisuuringu rahastamistaotluse, hakates 15,5 miljoni krooniga toetama O Nordic Biodiesel uudse biodiisli tootmistehnoloogia rakendusuuringut. Kokku ligi 100 miljonit krooni maksev projekt vimaldab uuringute nnestumise korral biodiisliktust toota lisaks puhastele taimelidele ka madalakvaliteedilistest toorainetest nagu kasutatud toiduli ja loomsed rasvad.
Teise teate saatis laiali Eesti Geenikeskuse uudiskiri. Cornelli ja Berkeley likoolide hisuuringust selgus, et pllukultuuridest ktuste saamiseks tuleb kulutada rohkem energiat, kui hiljem biodiislist vi etanoolist on vimalik saada. Teadlased vrdlesid etanooli tootmiseks kuluvat energiat ktusest saadava energiaga ja leidsid, et niteks maisist ktuse tootmiseks on vaja 29 protsenti enam energiat, kui sellest toodetud ktusest hiljem on vimalik saada. Puumass vajab 57 protsenti enam energiat, soja 27 protsenti ja pevalill isegi 118 protsenti.
(Vt lhemalt genomics)
Mida selle kohta kosta? Aga eks ikka seda, et igavene jumasin on vimatu. Seda isegi Eestis. Nii nagu nitas paari aasta tagune ponnistus laguneva bioplastmassi tootmise uurimise alal.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012