Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. juuli 2005


UUDISED



Vt lähemalt horisont

Värske Horisont kuulutab R-päeva tulekut

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ja robotiehitaja Madis Listak on kindel, et R-päev tuleb niikuinii. R-päev on päev, millest alates robotid enam inimest ei vaja. Ja too R-päev toob kaasa tohutu hulga probleeme, mille lahendustele tuleks hakata mõtlema juba täna. Isegi siis, kui me inimestena seda sugugi ei tahaks. Näiteks oletame, et meil on intelligentne robot, kes kogemata inimese tapab. Kas paneme roboti eluks ajaks vangi? Vangil on aga õigus arstiabile ja õigus remondile võiks laieneda siis ka robotile. Nii elaksid nad aga igavesti vanglas, sest loomulikku vanadussurma nende jaoks ju pole! Võib-olla aga peaksime vangi panema hoopis roboti konstruktori? Või omaniku? Aga kui tegemist on politseirobotiga, kelle/mille omanikuks on riik, kelle me siis kinni paneme?
Sanatooriumi Tervis arst Mai Vaht kirjutab loodusliku ultraviolettkiirguse mõjust inimorganismile, füüsik Arvo Kikas selgitab, mida uuritakse sünkrotronkiirguse abil, astronoom Tiit Nugis vaatab universumit raadiosilmadega, allveearheoloog Vello Mäss tutvustab üht laevavrakki, mis lebab Suurupi väinas.
Intervjuurubriigis uurib ajakirjanik Indrek Rohtmets, mida arvab Eesti Põllumajandusülikooli rektor Alar Karis maaharidusest ning rohelise ja valge kitli bioloogiast. Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi teadur Mati Rahu, kes selgitab, miks Eesti teadlased pole rahul Eesti andmekaitseseadusega.
Olümpiaadirubriik tutvustab tänavusi geograafia-, bioloogia- ja füüsikaolümpiaade ning nende võitjaid. Sõjatehnika rubriigis on vaatluse all õhutõrje. Mart Laar lahkab 2004. aasta parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks tunnistatud Indrek Jürjo Hupeli-monograafiat. Tiit Kändler kirjeldab antimaailma paradokse. Enigma rubriigist leiate jaapani keerdülesanded.
Vt lähemalt horisont
Loodusajakiri





Kuri tulnukas ähvardab Eesti vee-elu

Eelmisel nädalal teatas keskkonnaministeerium, et Eesti vetesse on jõudnud uustulnukas. Selleks on kaugida unimudil (Perccottus glenii). Esmakordselt meie mail ja vetes leidsid selle kala juunis Narva veehoidlas kontrollpüügil olevad kalateadlased.
“Kaugida unimudila näol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes võib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muuta,” öeldakse ministeeriumi pressiteates. Asi on selles, et unimudil on väga kohanemisvõimeline. Ta talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist. Unimudila toiduks on selgrootud, väikesed kalad ja ka kahepaiksete vastsed. Asjatundjate arvates tuleb unimudila levikut Eestis piirata.
Välimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi -- tal on kaks seljauime, rinna- ja kõhuuimed paiknevad enamvähem kohakuti pea lähedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel väikesed tumedad täpid. Unimudil võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Kaugida unimudil pole esimene mudil, kes Eestit avastab. 1999. aastal leiti Läänemeres uusmudil ehk ümarmudil. See kala on pärit Kaspia merest, ta on kaldaäärne liik ja kasvab samuti 25 sentimeetri pikkuseks. Kuid ümarmudil ei suudaks ohustada Läänemere kooslust, kuna elab meres. “Mageveekalad on ohustatumad, sest neil on stress niigi kõva,” kommenteerib kalateadlane Meelis Tambets. “Unimudil on röövkala, mistõttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt.” Praegused juhuslikud leiud ei anna kaugida unimudila arvukusest ega levilast ülevaadet. Kalaliigi edasise käekäigu jälgimisel on suureks abiks, kui inimesed, kes selle kala kätte saavad, ihtüoloogidele teada annavad aadressil mtambets@ut.ee. Tabatud isendid tuleb kuni ihtüoloogidele üleandmiseni näiteks sügavkülmas säilitada. Vette tagasi palutakse mitte lasta.
“Oletame, et unimudil saabus Leningradi oblastist ja läheme kohale ning uurime, kui sageli kohalikud kalamehed teda näinud on,” ütleb Tambets.
Uudistaja


Targemad linnukesed lõunasse ei kipu

Miks lind lendab talveks lõunasse ja kulutab selleks enam vahendeid kui mõni Dubaisse lendaja imetajast kahejalgne? Aga sellepärast, et ta ei saa koha peal hakkama. Barcelona teadlased uurisid 134 liiki linde, kes pesitsevad suvel Skandinaaviast Ida-Venemaani. Ja jõudsid järeldusele, et suurema ajuga linnuliigid lõunasse lendama ei kipu. Põhjus on selles, et nad on paindlikumad ja suudavad oma söögiharjumusi kohandada. Näiteks kehtib see musträsta kohta, kes on Eestiski harilik talvituja. Suurim aju on meie lindudest kaarnal – 12 kuni 17 grammi. Ka varese aju on lindude hulgas suurimaid. Ameerika varese aju ja kehamassi suhe on 2,3 protsenti, samal ajal mil inimesel on see 1,5 protsenti ja kodukanal 0,1 protsenti.
Allikad: Nature, Boria Sax, Crow, Reaktion Books


Kuidas linnud värvid said?

Miks on paabulinnu saba nii kirev? Aga sellepärast, et selles peituvad kristallid omavad perioodilist struktuuri. Need on justkui peentest aukudest täis pikitud. Seetõttu peegeldavad nad vaid kindla lainepikkusega valgust. Shanghai teadlased jõudsid järeldusele, et sellega saab seletada isegi isase paabulinnu saba pruune värvitoone. Umbes samal põhjusel veiklevad ka silma värvid.
Allikas: Nature


Suurim siseveekala pisteti nahka

Tai kalamehed püüdsid Mekongi jõest ohustatud kalaliigi hiiglasest esindaja. Maailma Loodusfondi esindajate õuduseks söödi see gigant ka ära. Tegu oli 2,7 meetri pikkuse ja 293 kilo raskuse kalaga, keda peetakse suurimaks siseveekalaks, kes eales püütud. Tai kalaametnikud ei saanud teha muud, kui võtta sellelt isaselt kalalt spermat. Kala suri enne võimalikku vette tagasilaskmist. Tegu on kalaga, kelle ladinakeelne nimetus on Pangasianodon gigas ja ingliskeelne väidetavalt catfish, ent fotolt ei paista see küll merihundi moodi välja. Eestikeelne “Loomade elu” sellist elukat ei esinda.
Allikas: New Scientist


Grillida või mitte grillida?

Grillitud toidust vähi saamise oht on olemas, kui seda palju süüa. Kuid oht sõltub paljuski sellest, mida te grillite. Probleem on seotud liha ja suure soojuse kombinatsiooniga. Lihasevalgud lagunevad suure soojuse käes ja moodustavad kantserogeenseid ühendeid heterotsüklilisi amiine. Need suudavad kahjustada geenide DNAd. Enamjaolt tekitavad need mao- ja käärsoolevähki.
Nõnda siis on mõistlik grillida võimalikult väikesel tulel. Sama lugu on praadimisega. Ka marineerimine vähendab ohtlike ühendite teket -- ja seda üsna suurel määral. Samuti mõjub tervislikumalt kana ja kala grillimine. Parim on aga grillida igasuguseid köögivilju.
Allikas: MSNBC.com


RAHVUSPARK

Karula ilmutas infolehe uue numbri

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi suvenumber. Seekordses numbris kirjutatakse, et Karula rahvuspargi maaomanikud ja rahvuspargi administratsioon said kokku ümarlaudades. Hakkas pihta uue kaitsekorralduskava koostamine. Juttu tuleb ka rahvuspargi väärtustest ja nende kaitse vajadustest seoses niitudega. Lehte saab lugeda aadressil karula
Allikas: Karula RP


Vilsandi Rahvuspargis käivad suvel teadustöö ja vilsandlaste päevad

Juunis/juulis tegutsesid Vilsandi rahvuspargis USA Wisconsini Ülikooli ning Tartu Ülikooli üliõpilased ning õppejõud. TÜ Geograafia Instituudi professori Ülo Mandre juhendamisel uuriti Kuusnõmme ja Eeriksaare poolsaarte maakasutuse muutusi, erinevate niidukoosluste taimi ja lülijalgseid ning Harilaiu poolsaare rannajoone muutusi ning mõõdistati Kiipsaare ja Kelba säärt. Praegu lõppeva Tartu Ülikooli Mereinstituudi praktika käigus uuriti professor Toomas Saadi juhendamisel paikset kalastikku. 14 aasta vältel on kogutud põhjalik kalastiku liigilisi ja arvukuse muutusi kajastav andmestik.
14. -- 17. juulini toimuvad ülemaailmsed vilsandlaste päevad. Kavas on arutelud Vilsandi saare probleemidest ja tulevikunägemustest. Toimub ka Vilsandi saare arengukava lugemine. Linnateater annab Jaan Tätte vabaõhuetenduse “Palju õnne argipäevaks”. Tehakse muusikat ja tantsitakse rahvatantsu.
Infot saab loona@tt.ee, tel 56230606 Kadri Kullapere, 566455010 Arvo Kullapere.
Allikas: Vilsandi RP


KIIRKOMMENTAAR

Mida teha biodiisliga?

Möödunud nädalal saabus kaks toredat teadet. Esimene Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, mis kiitis heaks biodiisli tootmisuuringu rahastamistaotluse, hakates 15,5 miljoni krooniga toetama OÜ Nordic Biodiesel uudse biodiisli tootmistehnoloogia rakendusuuringut. Kokku ligi 100 miljonit krooni maksev projekt võimaldab uuringute õnnestumise korral biodiislikütust toota lisaks puhastele taimeõlidele ka madalakvaliteedilistest toorainetest nagu kasutatud toiduõli ja loomsed rasvad.
Teise teate saatis laiali Eesti Geenikeskuse uudiskiri. Cornelli ja Berkeley ülikoolide ühisuuringust selgus, et põllukultuuridest kütuste saamiseks tuleb kulutada rohkem energiat, kui hiljem biodiislist või etanoolist on võimalik saada. Teadlased võrdlesid etanooli tootmiseks kuluvat energiat kütusest saadava energiaga ja leidsid, et näiteks maisist kütuse tootmiseks on vaja 29 protsenti enam energiat, kui sellest toodetud kütusest hiljem on võimalik saada. Puumass vajab 57 protsenti enam energiat, soja 27 protsenti ja päevalill isegi 118 protsenti.
(Vt lähemalt genomics)
Mida selle kohta kosta? Aga eks ikka seda, et igavene jõumasin on võimatu. Seda isegi Eestis. Nii nagu näitas paari aasta tagune ponnistus laguneva bioplastmassi tootmise uurimise alal.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet