Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
06. september 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Loodus 8/2005

Augusti Eesti Loodus sidab vikesaartele

Eesti Loodus ksib: Kas turvas on taastuv loodusvara? Kas vikesaartel on vimalik elada? Eesti Loodus vastab: On. Kuid enamjaolt ikka kuivendamata soos. On, kuid sotsiaalsete kokkulepete olemasolul.
Augustinumber on vikesaarte number. Selle heks prliks on Fred Jssi foto ja miniatuur Vilsandist. Kunagine punamarssal Budjonni kuulutas, et hobune oli, on ja jb. Pole enam marssalit ega ka tema ratsamehi mku vibutamas, aga hobune, ne, on jnud. Vahest jbki kinnitama marssali usku, kirjutab Jssi. Ja jtkab: Vaatad seda Vilsandi saare loodust ega jua ra imestada, kui kiiresti muutuvad maastikud. Kadakad ja mnnid aina kasvavad, karjamaadel ei ne enam hobuseid, lambaid ega lehmi, endiste hoonete asemele kerkivad uutmoodi majad, kus uutmoodi inimesed elavad nd uutmoodi suveelu.
Viimsi vallas loodi viimases hdas, nhes et asi lheb hullemaks kui Tallinnas, oma kaitseala. Mealuse maastikukaitseala. See on rgituseks kigile teistele omavalitsustele: vaadake le oma loodusprand, ehk vajab mingi osa sellest suuremat thelepanu, soovitab Eesti Loodus.
rmuslikud loodusolud on alati rohket huvi pakkunud, eriti kui need mjutavad inimeste eluolu. Eestis tingivad selliseid olukordi niteks puad ja uputused. Liigvee- ja kuivaperioode on Eesti ikka le elanud, kuid millal ldse on tegemist puaga ning millistes ilmastikuoludes tekib veeuputus? Kas sademete liiast vi puudusest tingitud rmuslike pevade arv on meil suurenenud? Nnda ksib ilmateadlane Tiina Tammets ja ka vastab.
Eesti Looduse lugeja tunneb geoloog Enn Pirrust viljaka ja sna laia haardega autorina. 1962. aastast alates on talt ilmunud le kuuekmne kirjutise. Nd kirjutatakse temast tsi kll, tema enda suu lbi, intervjuus.
Ja nagu ikka fotosid, kaarte, tavarubriike.
Uudistaja







10. september: teadusreis suundub linnuteadlastega Kablisse

Ajakiri Horisont on juba paari aasta vltel koosts turismifirmaga Cornet Group korraldanud teaduse eri valdkondi tutvustavaid reise. Vahetud kohtumised teadlastega, pilguheit nende igapevasele tlauale, laboratooriumi vi vlitdele koos tavainimesele arusaadavate selgitustega on andnud huvilistele sna palju uusi teadmisi. Nii on kidud klas Travere theteadlastel universumi saladusi uurimas, tnapeva energeetikaprobleemidest saadud levaade meie suuremates elektrijaamades ja plevkivikaevanduses, uudistatud arheoloogide vlitid. Asjatundjate phjalikke kommentaare on saadud misaarhitektuuri, geoloogiat, loodusteadust ja ajalugu tutvustavatel teadusreisidel.
Meie jrjekordne reis viib teadmishimulised Kabli kanti kohtuma Nigula Looduskaitseala spetsialistidega. Kuna ilmad muutuvad jahedamaks, asutavad rndlinnud end jlle pikemale teekonnale. Lindude rnne on lummanud inimest juba aegade hmarusest. Kuidas ja milliste vahenditega seda tnapeval uuritakse ning linde mratakse ja mrgistatakse? Seda saame teada, vaadeldes linde Phja-Euroopa hes paremas linnutornis. Tutvume Kabli linnuala elustikuga, rannaniitude majandamisega (oti mgiveised), kre taasasustamisega rannikule. petlikku teavet saame Kabli looduse pperajal ning looduskeskuses. Luitemaal klastame Rannametsa torni ja Pulgoja rannaniitu.
Vljasit Tallinnast Sakala parklast 10.septembri varahommikul kell 4, Prnust kl.5.45, tagasijudmine Tallinna kell 17:00.
Hind 220 krooni, Horisondi tellijale 200.-krooni. Igale osavtjale ks MT Loodusajakiri vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 648 22 71.
Loodusajakiri


UUDISED

Kanatibugi suudaks rnnata

Kuidas linnud rndavad? Nad kasutavad Maa magnetvlja, et orienteeruda. Kuid laboritingimustes pole lindude magnetvlja taju uurimisest suurt midagi vlja tulnud. Nd nnestus Austraalia teadlastel ht-teist teada saada. Nad kasutasid katsealusena tibupoegi. Tibudele tehti omaseks punane pallike. Siis lasti neil seda otsida. Selgus, et lokaalse magnetvlja suund mjutas suunda, milles tibud pallikest otsima asusid. Teadlased arvavad, et nende katse nnestus, kuna nad ei kasutanud stiimuliks tavaprast toitu, vaid sotsiaalset autasu punast pallikest. llatav on see, et magnetvlja taju on silinud ka kodustamise tuhandete aastate jooksul.
Allikas: Nature


Puud ei kasva ssihappegaasis kiiremini

Puud ei kasva kiiremini, kui atmosfris on rohkem ssihappegaasi. Sellisele jreldusel judsid Baseli likooli teadlased. Baseli lhedal metsas rikastasid nad puulatvu ssihappegaasiga. Kasutades isotoopanalsi, mtsid teadlased ssiniku hulka, mille puukroonid sidusid ja proportsioone, kui palju ssinikku oli talletatud lehtedesse, puitu, juurtesse ja pinnasesse vi kadus hku.
Nad judsid jreldusele, et optimistlikud hinnangud selle kohta, kui palju puud endaga ssihappegaasi seovad, tuleb mber vaadata. Kuigi puud seovad ssihappegaasist rikkas atmosfris enam ssinikku, ei salvestu ssinikku biomassi lppkokkuvttes enam kui selle tavakontsentratsiooni puhul. Puud lihtsalt pumpavad ssihappegaasi oma kehadest rohkem lbi.
Allikas: Science


Loomakoridorid ttavad

Et uurida, kas loomakoridorid, mis ehitatakse elupaigalaikude vahele, ikka ttavad, vtsid koloogid kastusele ei millegi muu kui lindude vljaheited. Luna-Carolina mnnimetsalaikudes kasvavatele vahaporsi psastele puistati fluorestseeruvat pulbrit. Nende psaste viljadest saavad snuks sinilinnud. Siis koguti metsast 11 000 sinilinnu vljaheidet ja analsiti neid. Selgus, et vljaheiteid oli neis metsalaikudes, mis teistega loomakoridoride kaudu hendatud, 37 protsenti enam kui isoleeritud laikudes.
Allikas: Science


Vrtsjrves jahiti tapjavrke

Eelmisel ndalal traalisid keskkonnakaitseinspektorid ja kohalikud kalurid Vrtsjrvel, et leida ja vlja tmmata vanu jrve triivima jnud kalapgivrke. "Igal aastal jb jrve hulk rvpdjate poolt pgile asetatud vi tuule ja jga pgikohast minema viidud nakkevrke. Osa selliseid vrke, niinimetatud tapjavrke, pavad aga kala edasi ning vhendavad jrve kalavarusid," tles Viljandi broo vaneminspektor Guido Kapp. Osa vrkudest vajub phja, risustades veekogu ning kujutades ohtu ka paadiga liiklejatele ja ujujatele.
Jrvest tmmati vlja 37 nakkevrku kogupikkuses 3080 meetrit, ks mrd ja ks phjangejada. Keskkonnakaitseinspektorid olid vljas kahe laevaga. Kalurite poolt oli viis-kuus vikelaeva. les tstetud mrrast leiti kmme elusat haugi, mis lasti vette tagasi. Nakkevrkudes olev kala oli juba kdunenud. Leitud kalapgivahendid on kasutamisklbamatud ning need hvitatakse.
Allikas: keskkonnaministeerium


SNDMUS

Otep loodusselts petab Phajrvel

5. septembril kell 15.00 algab ppepev, mille kigus tutvutakse Phajrve elustikuga. Juhid on Vrtsjrve limnoloogiajaama teadurid Peeter Kangur, Klli Kangur ja Helle Memets. Paadisidul ning loengutel: kalad, veetaimed, phjaloomad. Orienteeruv lpp kell 20.00.
Toimumiskoht: Otep looduspargi keskus, Kolga tee 28, Otep, Valgamaa (asukoht vt otep).
ppepevast osavtt ning toitlustamine on tasuta, eelregistreerimine kuni 12. septembrini e-postil otep vi telefonil 5186747.
Allikas: Otep loodusselts


KIIRKOMMENTAAR

Katrina tragdia nitab inimese paika

Kahjuks peab selleks, et inimene tajuks oma iget kohta looduses, loodus lagedale tulema mne ulatusliku katastroofiga. Nii ka nd. Loodusjud avaldasid selle taseme, millel maailma kige vimsam riik USA tegelikult on. Vimetus pstma inimesi, suutmatus aru anda enda tegudest.
USA Worldwatch Institutei arvates on orkaani Katrina tagajrjed vimas nide, et USA ja teiste riikide tehtud poliitilised ja majanduslikud otsused on pardunud arvesse vtma meie sltuvust looduslike ressursside baasist. Mississipi je muutmine ja sealsete suudmeala mrgalade hvitamine tegi New Orleansi piirkonna loodusjududele ebanormaalselt haavatavaks. Lisaks tulevad veel energiamajanduse hehlbastumine, hepevaotsuste tegemine ja inimese lagastava mju eiramine. Mida inimene sellest pib? Vib kll kohe telda, et ei midagi. Kas Prnus on hakatud tammi ehitama? Mis te nd. Ega ju ometi uut tormi tule. Ehkki neid on olnud kord viie aasta jooksul, unustatakse asi khku. Meie vike mudel nitab suure maailma palet.
Tiit Kndler


VIGADE PARANDUS

Psinitus ilmajaamas

Mdunud ndala Uudistajas oli juttu uuest muuseumist. Uudises Ilmajaam nitab ajaloolisi riistu oli paar viga. Nituse ige nimi on jrgmine: Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia Instituudi Tallinn-Harku Aeroloogiajaamas avatud meteoroloogia ja hdroloogia psiekspositsioon.
Uudistaja






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012