Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
18. november  2010




NOVEMBER
 




Läinud nädala lõpus hoidis madalrõhkkond mõne soojakraadi ja mõõduka sademehulgaga sügisilma. Esmaspäev oli ootamatult soe, Tartus mõõdeti lausa selle kuupäeva kohalik rekordsoojus: 11,4°. Võrumaal oli veelgi soojem, Korelas koguni 12,6°. Juba teisipäeval tõi korraks saabunud antitsüklon hoopis jahedama õhu. Kolmapäeval järgnenud uue tsükloni tulekuga käis rõhkkondade piiril kaasas lörtsisadu. Lähipäevadel on oodata pigem plusskraade ja vihma.

  


Tartu kõigi aegade kõige soojemal 15. novembril võis lumepalle leida vaid põõsailt.

  




16. november: kumb jääb peale, kas heledad või tumedad jõud.

   

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB




       

    




EESTI UUDISEID


 

 

Rohelist liikumist pahandab Euroopa Komisjoni GMO-lahkus

Eesti roheline liikumine (ERL) avaldas 15. novembril pressiteate, kus on öeldud, et Euroopa Komisjoni (EC) kavandatav eelnõu annab võimaluse importida Euroopasse ka sellist geneetiliselt muundatud (GM) sööta, millel pole selle jaoks luba. ERL hinnangul on see selge järeleandmine tööstuse survele ja sellise eelnõu vastuvõtmisega nõrgestatakse Euroopa Liidu (EL) ohutust käsitlevaid seadusi.

EC paneb nimelt ette muuta EL täisleppimatuse poliitikat ja lasta Euroopasse ka sellist importkaupa, milles on 0,1% loata GM taimi.

Võrdluseks: näiteks Hiina keeldus alles hiljuti illegaalse GM maisiga laevalastist. Saastumine GMO-dega teeb muret ka USA-le, kuhu ei tohi importida midagi, mis sisaldab ilma loata GMO-sid.

Biotehnoloogiatööstuse esindajate sõnul võib täisleppimatuse poliitika (teisisõnu keeld kasutada illegaalseid GMO-sid) osutuda söödasektori katastroofiks. Tööstuse esindajad hirmutavad tulevikustsenaariumidega, kus põllumehed peavad hakkama loomi tapma, et need söödapuuduses ei nälgiks. Statistika ei toeta seda argumenti: 2010. aastal ei pidanud Euroopa sadamad keelduma ühestki söödalaadungist, mis tulid kõige rohkem GMO-sid kasvatavatest riikidest (USA, Argentiina, Brasiilia).

ERL

 

  


Toomas Jaadla Marjasoo talu jõhvikapõld

 

Eesti põllumeestest hoolib Läänemerest kõige rohkem Toomas Jaadla

Sel aastal võitis „Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja” võistluse Eesti vooru Toomas Jaadla. Ta pälvis auhinna pinnaseerosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, kuhu on rajanud jõhvika- ja mustikapõllud. Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa looduse fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa maailma looduse fondi (WWF) ja Läänemere maade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärk on leida parimaid Läänemerd hoidvaid põllumajanduspraktikaid – mooduseid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad uuendusmeelseid saastekoormust vähendavaid meetmeid oma taludes.

„Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist võistlust toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Üldvõitja selgus eile Helsingis: ürii andis tänavuse aasta auhinna Håkan ja Teri Lee Erikssonile Rootsist. Nad on näidanud, kuidas nüüdisaegne talu saab uuenduslike keskkonnakaitsemeetmetega edukalt vähendada põhjavette jõudva väetusaine hulka ja nõnda kahandada eutrofeerumist.

ELF

 

  

Lõppenud karujahihooajal kütiti 57 karu

Tänavu lasti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi jooksul kokku 57 mesikäppa, suurim lubatud küttimismaht oli 60.

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi jaht on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab keskkonnaamet.

Keskkonnaamet võtab limiidi määramisel aluseks keskkonnateabe keskuse ulukiseire põhjal tehtud soovitused, mis arvestavad populatsiooni arvukust ning rüüsteteateid. Selline kord aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida kahjustused optimaalsel tasemel.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku umbes 700. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse kasvu enim märgatud Rapla-, Jõgeva- ja Viljandimaal. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 karu.

1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti välja andnud 85 hundilaskmisluba (jahi I etapis) ja 180 luba pidada ilvesejahti.

Keskkonnaamet / Keskkonnateabe keskus

 
  
 


Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk

 

Karuputke tõrjuti tänavu 1173 hektaril

Sel aastal tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.

Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

„Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.

Keskkonnaamet

 

  

 

Selline oli EMÜ tudengite aed 9. septembril

 

Maaülikooli tänavuse aasta teo tiitli said aiandusüliõpilased

12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö „Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.

Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt „Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.

Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.

EMÜ

 

   

Peipsi kalavarude kasv lubab järgmisel aastal suuremaid saake

15.–19. novembrini peetakse Viimsis Eesti ja Vene valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni 31. istung. Kohtumisel lepitakse kokku ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve eri kalaliikide lubatud püügimahud ning püügikvootide riikidevaheline jaotus 2011. aastaks. Kalateadlaste hinnangul on kalavarud tublisti suurenenud, nii et järgmiseks aastaks võimaldaksid teadussoovitused tänavusest suuremaid püügikvoote. Nii on mereinstituudi teadlaste uuringutest selgunud, et 2009. aasta koha ja ahvena põlvkonnad on eelmiste aastatega võrreldes väga tugevad.

2010. aastaks lubatud püügivõimalused on Eestis enamjaolt ammendunud. Oktoobri alguseks oli 1200-tonnine ahvenakvoot välja püütud ja 564-tonnisest kohakvoodist on jäänud järele alla 40 tonni. Ahvenakvoodi täitumise tõttu suleti 1. oktoobrist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõigi kutselise kalapüügi vahenditega.

Keskkonnaministeerium

 

  

 
Indrek Ilometsa võidufotol on soo-loorkull
 

Täpsemalt „Vereta jahist”

Eelmine Uudistaja kiirustas teatama fotovõistluse „Vereta jaht” võitjat – ja jäi koos mitme muu meediaväljaandega kriitikameeleta uskuma korraldajatelt saadud võidufotole püütud linnu liigimäärangut. Tegelikult pole Indrek Ilometsa pildil mitte kanakull, vaid soo-loorkulli emaslind. Uudistaja arhiivis http://www.eestiloodus.ee/uudistaja348.html sai viga siiski kohe parandatud.

„Vereta jahi” eriauhinnad said ajakirjalt Loodusesõber Heiko Kruusi, Looduse Omnibussilt Egert Tavita, Eesti Metsalt Jaan Künnap, portaalilt ilm.ee Kaido Haagen, RMK-lt Ingmar Muusikus, Eesti Looduselt Karl Tammiste ning ajakirjalt Eesti Jahimees ja Eesti jahimeeste seltsilt Maldon Ots.

„Vereta jahi” valituid töid saab kuni 5. detsembrini vaadata Eesti loodusmuuseumis.

Loodusmuuseum

 

   

Uusi trükiseid

   


Reet ja Tiit Made on kirjutanud 256-leheküljelise raamatu „Reisimise kirg”. Selles kutsuvad nad lugeja kaasa 18 maale: Hiinasse ja Kambodasse, mitmele Kariibi mere saarele, Kuveiti, Lõuna-Aafrika vabariiki, Marokosse, Zimbabwesse, Tšiilisse, Venezuelasse ja Uus-Meremaale.

Raamatus on rohkesti peamiselt autorite pildistatud värvifotosid neist maadest.

   


Ornitoloogiaühingust (EOÜ) saab osta Remo Savisaare 2011. aasta linnukalendrit. Kalender kannab EOÜ logo ja sisaldab viiteid ühingu 90. aastapäevale, lisaks on kalendris sobivatel päevadel näiteks kesktalvise veelinnuloenduse, linnuvaatluspäevade, ühingu suvepäevade jm. sündmuste meeldetuletused.

Kalender maksab 40 krooni.

EAL/EOÜ

  
 

 

 

TASUB OSALEDA


 

 

Lõhnad, värvid, maitsed

Sellise nimega näitus avati Tallinna botaanikaaias läinud laupäeval ja seda saab vaadata 21. novembrini kell 11–16.

Näitusel on lõhna-, värvi- ja maitsetaimi mitmelt poolt maailmast.

„Värvil, lõhnal ja maitsel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: see on tunnetuslik toit, mida me psüühika tarbib selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida,” on öeldud näituse tutvustuses botaanikaaia veebil. „Lõhnad, värvid ja maitsed mõjutavad meid nii emotsionaalselt kui ka aitavad parandada tervist. Värviteraapial on sajanditepikkused traditsioonid ning aroomiteraapia juured ulatuvad lausa aastatuhandete taha. Näitusel saab teavet eeterlike õlide kasutamise võimalustest koduses majapidamises ja ka nende haigusi ennetavast ja tervist taastavast toimest. Eksponeerime ka mitmeid maitsetaimi, kes rikastavad meie toidulauda. Näitusel saab tutvuda mitmekesise valikuga erinevatest suhkrutest ja sooladest. Näituselt saab teavet ohtlike toiduvärvide kohta, pööratakse tähelepanu ka toitumisele Hiina ja India meditsiinis. Külastaja saab teavet ka maailma olulisemate värvitaimede kohta.”

Tallinna botaanikaaed

 

  

 
Nurgake limnoloogiakeskuse järvemuuseumist
 

Looduseuurijad sõidavad limnoloogiajaama

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) novembrikuine üldkoosolek peetakse neljapäeval, 25. novembril Võrtsjärve ääres EMÜ limnoloogiakeskuses ning sellega tähistatakse limnoloogiajaama rajaja Neeme Mikelsaare 100. sünniaastapäeva.

Tartust tulijatele on bussi väljasõit kell 13 TÜ raamatukogu parklast ja 13.15 ZBI maja (Riia 181) juurest. Kell 14 algaval juubelikonverentsil „Neeme-Õnneleid Mikelsaar 100” esinevad Tarmo Timm, Ain Järvalt, Ervin Pihu ja Teet Krause.

Tagasisõit Tartusse algab umbkaudu 17.30. Nagu ikka LUS-i üritustel, on seegi kord oodatud kõik huvilised.

LUS

 
 

Kuidas planeerida ja kirjutada projekti

24. ja 26. novembril on Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) kahepäevane projekti planeerimise ja kirjutamise kursus.

Kursuse esimeses osas saab kuulata loengut projektide taotlemisest ja planeerimisest keskkonnainvesteeringute keskuse näitel. Teises on võimalik esitada projektiga seotud küsimusi ja saada praktilist abi.

Koolitus vältab kummalgi päeval kell 15–19; osavõtutasu on 875 krooni.

Selleks, et koolitusele registreeruda või lisainfot saada, tuleb võtta ühendust koolitusjuhi Margit Sokuga (margit.sokk@teec.ee või tel. 736 6120).

Kursuse osalemistingimused leiate http://www.teec.ee/?nodeid=359&lang=et.

Keskkonnainfopunkt

 

  

 


Tartus tuleb ökomess

26.–28. novembril toimub Tartu Näituste messikeskuses ökomess „Elu-kvaliteet 2010”, mille põhiteemad on „Roheline elamine” ja „Roheline majandus”.

Mess on lahti reedel kell 11–18, laupäeval ja pühapäeval kell 10–18.

Täispilet maksab 45, sooduspilet 30 ja perepilet 85 krooni.

Täpsem info: http://www.tartunaitused.ee/okomess/index.html.

Eestimaa rohelised ja ökomessi toimkond korraldavad 26. novembril messikeskuses maaelu visioonikonverentsi „Maa mahedaks!”. Osaleda saab tasuta.

Ühtlasi toimuvad 27. ja 28. novembril konverentsi ruumides temaatilised arutelud ning töötoad. Töötubade kohta leiad täpsema info võrgupaigast http://tinyurl.com/Mahekonverents-ajakava.

Keskkonnainfopunkt

 

  


Kolm senistest tituleeritud hiie sõpradest: isa ja poeg  Arvi ja Toivo Sepp ning Martin Kivisoo
 

Maavalla koda kutsub sõpru

Maavalla koja tänavune „Hiie väe” tunnustamissündmus on laupäeval, 20. novembril kell 13 Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42).

Autasustatakse kuvavõistluse „Maavalla hiied 10 223” võitjaid ja kuulutatakse välja tänavune hiie sõber. Samuti saab kuulda ülevaadet aasta hiiesündmustest, vahelduseks kõlab rahvamuusika.

Vt. lähemalt http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4128&op=lugu.

Maavalla koda

 

  




MAAILMAST





See pikaninalise kärnkonna liik kuulub perekonda Rhinella. Arvatavasti jätab ta arengus vahele kullesestaadiumi: lehtede alla koetud munadest kooruvad kohe tillukesed konnad. Täiskasvanud konn on vaid paar sentimeetrit pikk ja meenutab oma välimuselt surnud lehti, mille keskel ta elab.

  


Colombia Chocó vihmametsadest leitud Silverstoneia perekonda kuuluv konn. Selle liigi sugulaste mürki on kasutatud pärismaalaste mürginooltel. Hiljuti leitud liik ei ole ilmselt siiski kaugeltki nii mürgine. Konn kannab äsja koorunud kullesed oma seljas sobivasse veekogusse. Tõenäoliselt ei ületa täiskasvanud isendi pikkus kolme sentimeetrit.

  

Selle müstiliselt punaste silmadega kärnkonna kohta ei tea teadlased esialgu muud kui tema elupaika – Chocó vihmametsad.

Fotod: Robin Moore /iLCP / CI

 

Colombiast leiab ikka uut

Looduskaitseühendus Conservation International (CI) üllitas üleeile, 15. novembril, pressiteate, mis taas teatab huvitavatest leidudest, seekord Colombias: kahepaikseid otsima läinud teadlaste rühm leidis lausa kolm seni täiesti tundmatut liiki.

Need on müstiliste punaste silmadega kärnkonn, tilluke pikaninaline surnud lehtede alla varjuv kärnkonn ning punaseid jalgu välgutav konn. Kõik kolm liiki on kahepaiksete seas suhteliselt ebatavalised: aktiivsed päeval, mil nad kõik ka avastati.

Septembris aset leidnud ekspeditsiooni siht oli küll hoopis üritada leida üht varasemast tuntud, aga pikka aega taasleiuta kärnkonnaliiki, kes jäigi paraku leidmata. Uute liikide avastamine oli aga tubli tasu juba asjatuna tundunud pingutuste eest.

See käik oli osa suurest pretsedenditust „kadunud konnade” kampaaniast, mille käigus otsitakse selliseid ammu nägemata liike üheksateistkümnes riigis viiel kontinendil. Seni on „taasavastatud” üks salamandriliik Mehhikos; Elevandiluurannikult ja Kongo demokraatlikust vabariigist on kummastki üles leitud üks konnaliik.

CI



 
   
NOVEMBER



15. novembril Tartu ülikooli botaanikaaias: oodates valget vaipa.















 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012