Rohelist liikumist pahandab Euroopa Komisjoni GMO-lahkus

Eesti roheline liikumine (ERL) avaldas 15. novembril pressiteate, kus on öeldud, et Euroopa Komisjoni (EC) kavandatav eelnõu annab võimaluse importida Euroopasse ka sellist geneetiliselt muundatud (GM) sööta, millel pole selle jaoks luba. ERL hinnangul on see selge järeleandmine tööstuse survele ja sellise eelnõu vastuvõtmisega nõrgestatakse Euroopa Liidu (EL) ohutust käsitlevaid seadusi.

EC paneb nimelt ette muuta EL täisleppimatuse poliitikat ja lasta Euroopasse ka sellist importkaupa, milles on 0,1% loata GM taimi.

Võrdluseks: näiteks Hiina keeldus alles hiljuti illegaalse GM maisiga laevalastist. Saastumine GMO-dega teeb muret ka USA-le, kuhu ei tohi importida midagi, mis sisaldab ilma loata GMO-sid.

Biotehnoloogiatööstuse esindajate sõnul võib täisleppimatuse poliitika (teisisõnu keeld kasutada illegaalseid GMO-sid) osutuda söödasektori katastroofiks. Tööstuse esindajad hirmutavad tulevikustsenaariumidega, kus põllumehed peavad hakkama loomi tapma, et need söödapuuduses ei nälgiks. Statistika ei toeta seda argumenti: 2010. aastal ei pidanud Euroopa sadamad keelduma ühestki söödalaadungist, mis tulid kõige rohkem GMO-sid kasvatavatest riikidest (USA, Argentiina, Brasiilia).

ERL

Toomas Jaadla Marjasoo talu jõhvikapõld

Eesti põllumeestest hoolib Läänemerest kõige rohkem Toomas Jaadla

Sel aastal võitis „Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja” võistluse Eesti vooru Toomas Jaadla. Ta pälvis auhinna pinnaseerosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, kuhu on rajanud jõhvika- ja mustikapõllud. Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa looduse fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa maailma looduse fondi (WWF) ja Läänemere maade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärk on leida parimaid Läänemerd hoidvaid põllumajanduspraktikaid – mooduseid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad uuendusmeelseid saastekoormust vähendavaid meetmeid oma taludes.

„Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist võistlust toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Üldvõitja selgus eile Helsingis: žürii andis tänavuse aasta auhinna Håkan ja Teri Lee Erikssonile Rootsist. Nad on näidanud, kuidas nüüdisaegne talu saab uuenduslike keskkonnakaitsemeetmetega edukalt vähendada põhjavette jõudva väetusaine hulka ja nõnda kahandada eutrofeerumist.

ELF

Lõppenud karujahihooajal kütiti 57 karu

Tänavu lasti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi jooksul kokku 57 mesikäppa, suurim lubatud küttimismaht oli 60.

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi jaht on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab keskkonnaamet.

Keskkonnaamet võtab limiidi määramisel aluseks keskkonnateabe keskuse ulukiseire põhjal tehtud soovitused, mis arvestavad populatsiooni arvukust ning rüüsteteateid. Selline kord aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida kahjustused optimaalsel tasemel.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku umbes 700. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse kasvu enim märgatud Rapla-, Jõgeva- ja Viljandimaal. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 karu.

1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti välja andnud 85 hundilaskmisluba (jahi I etapis) ja 180 luba pidada ilvesejahti.

Keskkonnaamet / Keskkonnateabe keskus

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk

Karuputke tõrjuti tänavu 1173 hektaril

Sel aastal tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.

Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

„Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.

Keskkonnaamet

 

Selline oli EMÜ tudengite aed 9. septembril

Maaülikooli tänavuse aasta teo tiitli said aiandusüliõpilased

12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö „Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.

Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt „Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.

Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.

EMÜ

Peipsi kalavarude kasv lubab järgmisel aastal suuremaid saake

15.–19. novembrini peetakse Viimsis Eesti ja Vene valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni 31. istung. Kohtumisel lepitakse kokku ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve eri kalaliikide lubatud püügimahud ning püügikvootide riikidevaheline jaotus 2011. aastaks. Kalateadlaste hinnangul on kalavarud tublisti suurenenud, nii et järgmiseks aastaks võimaldaksid teadussoovitused tänavusest suuremaid püügikvoote. Nii on mereinstituudi teadlaste uuringutest selgunud, et 2009. aasta koha ja ahvena põlvkonnad on eelmiste aastatega võrreldes väga tugevad.

2010. aastaks lubatud püügivõimalused on Eestis enamjaolt ammendunud. Oktoobri alguseks oli 1200-tonnine ahvenakvoot välja püütud ja 564-tonnisest kohakvoodist on jäänud järele alla 40 tonni. Ahvenakvoodi täitumise tõttu suleti 1. oktoobrist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõigi kutselise kalapüügi vahenditega.

Keskkonnaministeerium

 

Täpsemalt „Vereta jahist”

Eelmine Uudistaja kiirustas teatama fotovõistluse „Vereta jaht” võitjat – ja jäi koos mitme muu meediaväljaandega kriitikameeleta uskuma korraldajatelt saadud võidufotole püütud linnu liigimäärangut. Tegelikult pole Indrek Ilometsa pildil mitte kanakull, vaid soo-loorkulli emaslind. Uudistaja arhiivis http://www.eestiloodus.ee/uudistaja348.html sai viga siiski kohe parandatud.

„Vereta jahi” eriauhinnad said ajakirjalt Loodusesõber Heiko Kruusi, Looduse Omnibussilt Egert Tavita, Eesti Metsalt Jaan Künnap, portaalilt ilm.ee Kaido Haagen, RMK-lt Ingmar Muusikus, Eesti Looduselt Karl Tammiste ning ajakirjalt Eesti Jahimees ja Eesti jahimeeste seltsilt Maldon Ots.

„Vereta jahi” valituid töid saab kuni 5. detsembrini vaadata Eesti loodusmuuseumis.

Loodusmuuseum

Uusi trükiseid

Reet ja Tiit Made on kirjutanud 256-leheküljelise raamatu „Reisimise kirg”. Selles kutsuvad nad lugeja kaasa 18 maale: Hiinasse ja Kambodžasse, mitmele Kariibi mere saarele, Kuveiti, Lõuna-Aafrika vabariiki, Marokosse, Zimbabwesse, Tšiilisse, Venezuelasse ja Uus-Meremaale.

Raamatus on rohkesti peamiselt autorite pildistatud värvifotosid neist maadest.

Ornitoloogiaühingust (EOÜ) saab osta Remo Savisaare 2011. aasta linnukalendrit. Kalender kannab EOÜ logo ja sisaldab viiteid ühingu 90. aastapäevale, lisaks on kalendris sobivatel päevadel näiteks kesktalvise veelinnuloenduse, linnuvaatluspäevade, ühingu suvepäevade jm. sündmuste meeldetuletused.

Kalender maksab 40 krooni.

EAL/EOÜ