Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA  I
23. detsember  2010




„Põhjamaade suurimal advendikalendril” oli täna hommikul veel kaks avamata akent; viimane avaneb homme kell 11.30, kui viimase muinasjutu loeb ette Jõuluvana.
  

Uskumatu, aga tõsi: aasta 2010 saab kaheksa päeva pärast otsa. Selle aja jooksul saatsime teile sõnumeid ja pilte kokku 38 e-nädalakirjas, millest täpselt tosin olid kaheosalised.

Juba tavaks saanud kombel üritan viimases Uudistajas sündmusterohke aasta kroonikafotode toel kokku võtta. Ainsad pikemad lood on täna Loodusajakirja tänavuse aasta viimaste väljaannete, Eesti Looduse ja Eesti Metsa detsembrinumbri tutvustused.

Pühade ajal me teie arvuteid sõnumitega ei koorma: järgmine Uudistaja on kavas kokku seada 7. jaanuariks.

Ilusaid pühi, rõõmsat aastavahetust ning tegusat ja toredat uut aastat!

Toomas Jüriado

Uudistaja toimetaja

 




DETSEMBRINÄDAL
 





 

Uudistaja toimetajal möödus eelmine nädala põhiliselt TALLINNAS (ja seetõttu jäi ka Uudistaja kokku panemata).
Silma jäid seal ...

  


... tõeline purikapirakate pillerkaar, ...

  


... aga ka mõned katuserookijad; ...

  


... sumpamine peatänavate kõnniteedel, higipull otsmikul, ...

  


... aga ka mõned „tugevamast soost” lumerookijad ja jääraiujad; ...

  


... üsna inimtühi „Eesti jõuluturg” Rotermanni väljakul, ...

  


... aga ka hõõgveinilõhnane ning vene- ja soomekeelekõlane laat Raekoja platsil.

  




Ja muidugi Pärnu maantee disaini- ja arhitektuurigaleriis juba viies imepärane „PiparkoogiMaania”, mida saab nautida 6. jaanuarini ja mille teema on seekord „Võlupood”.

 

Nädala lõpuks naasin TARTUSSE ja sain üle vaadata ...

  


... uhiuued bussid, millel Sebe hakkab mind ja teisi autotuid uuest aastast linnas vedama ...

  


... ning 15. detsembril avatud ja otsekohe „Tartu vabadussambaks” ristitud „ilmaposti”, millelt saab teada Emajõe veeseisu kokkuleppelise nulli suhtes ning õhu- ja veetemperatuuri.

  


Sain näha, kuidas süttis neljas advendiküünal, ...

  


... kuulata kultuuriminister Laine Jänese loetud „Veteema” muinasjuttu ja ...

  


... näha avanemas advendikalendri üheksateistkümnendat akent, mille pildi kunstnikud on Andres Aarik ja Jane Lappo.

 
  
 

Lumeseisu muutustest eelmise Uudistaja ilmumise ajast saab kõige parema tunnistuse ikka EMHI lumekaartidelt: ...

  


... kihipaksuste sinigraafika 10. detsembri, ...

  


... 15. detsembri ...

  


... ja täna, 23. detsembri hommikul kell 8.

Soovitan soojalt võrdluseks kiigata meie arhiivist, selle aasta esimesest Uudistajast (http://www.eestiloodus.ee/uudistaja304.html) aastataguseid lumekaarte. Et erinevusi märgata, pole suureks tegevat klaasi vaja: selle aasta VALGED JÕULUD on märksa PAKSEMALT VALGED kui mullused...

Ja küll tuleb veel lisa. Ilmajaam võttis eile päev varem lausutud jõuluaegse tormilise lumelisa hoiatuse küll tagasi.

 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Metsas vaadatakse metsanduse tulevikku

Eesti Metsa talvenumbri avalood keskenduvad uurimustele, mille põhjal langetatakse edaspidi olulisi metsandusotsuseid. Keskkonnateabe keskuse metsakorralduse osakonna juhataja Enn Pärt otsib oma artiklis vastust küsimusele, kui palju ja millist puitu on meie metsades võimalik raiuda lähiaastakümnetel. Selgub, et männi- ja kuusepuitu peaks jaguma piisavalt, kuid küpse kasepuidu varud hakkavad umbes kolmekümne aasta pärast selgelt vähenema. Küpseid ja üleseisnud haavikuid on praegu liiga palju ning nende raiet oleks vaja juba nüüd märgatavalt suurendada.

Ka teine uurimus on laia haardega, nimelt korraldati hiljuti Eesti elanike seas küsitlus metsasektoriga seotud arusaamade kohta. Küsitluse tulemusi tutvustab Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht Pille Rõivas. Ülevaates keskendutakse muutustele elanike suhtumises. Näiteks on tunduvalt vähenenud nende vastajate hulk, kellel puudub mis tahes isiklik arvamus metsandusest. Vähem on ka väärarvamuse pooldajaid, kes usuvad, et raiete maht on Eestis liiga suur. Samas on küsitletute hulgas rohkem neid, kes peavad metsanduse suurimaks probleemiks metsade puudulikku uuendamist pärast raiet. Üldjoontes on rahva kujutlused Eesti metsade ja metsanduse olukorra kohta reaalsusele lähemal kui aasta tagasi.

Veel saab värskest Eesti Metsast lugeda keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lambi põhjalikku artiklit uue metsanduse arengukava valmimisest ja taustast, miks sai kava just selline. Samuti on kõne all energiapuidu varumine RMK-s, Imavere saeveski laienemiskavad ja Eesti metsaühistute arenguvõimalused. Ühtlasi tutvustab talvenumber mitut viimastel kuudel korraldatud eriilmelist metsandusüritust.

Eesti Mets

 
  
 



Detsembri Eesti Loodus: mesikäpp sööb sipelgaid

Urmas Saarma, Egle Tammeleht ja hulk kaasautoreid võtavad kokku pruunkaru toidueelistused. Kasutati nii maosisude kui ka väljaheidete analüüsi. Selgus, et peamiselt sööb karu taimi ja vähem loomset toitu, sealhulgas eriti sipelgaid, kuid toidu energeetilisest väärtusest andsid taimed alla poole. Maosisudest õnnestus määrata 72 taime- ja 34 loomaliiki ning Eestile üks uus sipelgaliik.

Tänavu täitus Eestis lindude rõngastamise algusest sada aastat. Olavi Vainu teeb uuringutest kokkuvõtte: meil on selle ajaga rõngastatud ligi 3,5 miljonit lindu ja saadud 50 000 taasleidu. Pikemas artiklis kirjeldab Mihkel Järvoja kaasautoritega Vasknarva küla üleujutusohtu ja selle tõkestamiseks 1930. aastatel rajatud põiktamme ehk buune. Praeguseks on need rajatised oma algse otstarbe minetanud, ent takistavad siiski Peipsi rannasetete liikumist.

Andres Tõnisson meenutab sõjaeelse looduskaitse meest number kaks – Johannes Maidet, kes on teenimatult tähelepanuta jäänud. Toomas Jüriado jagab muljeid Cornwallis rajatud Edeni botaanikaaiast, mida on peetud ka kaheksandaks maailmaimeks. Jaanus Järva tutvustab kalju- ja merikotka talverituaale.

Intervjuu on looduskaitsja ja zooloogi Tõnu Talviga põllumajanduse ja looduskaitse suhetest. Numbrist leiab veel kokkuvõtte Eesti Looduse selleaastasest fotovõistlusest ning loomafotode peapreemia pälvinud Sven Zaèeki postri võidutööst.

Eesti Loodus

 
  
 

Tähelepanuväärseid momente Loodusajakirja aastast:

  


Horisondi pikaaegne toimetaja Rein Veskimäe pälvis veebruaris Valgetähe V klassi teenetemärgi, oktoobris teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” aga teadusajakirjanduse elutööpreemia.

  


Eesti Looduse juuni-juuli kaksiknumber oli Põlvamaa erinumber. Detsembrikuisel Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati see aasta roheliseks teoks.

  


Loodusesõber võttis Maavalla koja soovitusel kasutusele rahvapärased kuunimetused.

 

 

    



TAGASIPILKE AASTALE 2010



 

JAANUAR

  


Aasta lindudeks olid valitud õgijad. Veljo Runneli fotol on punaselg-õgija

  


Tallinnas Solarise keskuse keldrikorrusel sai vaadata iseäralikku „viilutatud inimeste” näitust „Bodies Revealed – Enneolematu ja tõeline”. Foto: Internet

  


Uhked härmatiseehted polnud haruldased. Foto 11. jaanuarist

  


Mošee: Tallinnas ja kirikupealinnas Mustveeski veel pole, aga Kärdlas oli, mis sellest, et sulavainest.

   

VEEBRUAR

  


Marika Mikelsaar sai pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest riikliku elutööpreemia – 600 000 krooni. Foto: ut.ee

  


Tartu observatooriumis Tõraveres tähistati 145 aasta möödumist ajast, mil Tartu ülikoolis avati meteoroloogiaobservatoorium, üksiti täitus 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere ilmajaama rajamisest. Pildil Tallinna sünoptik Ele Pedassaar ja Tõravere burromeeter.

  


Tallinna botaanikaaed tutvustas käbisid.

  


Meile üha omasema kõige võõramaise lembusega märgiti valge tiigri aasta algust. Tallinnas asus Rotermanni kvartalisse sel puhul terve idamaiste horoskoobiloomade lumeloomaaed.

   

MÄRTS

  


Eestimaa oli lumme mattunud. Pildil seiskunud kellaga vaikelu Pärnu rannas.


 
 

Tuhala looduskeskus hakkas veebis korjama allkirju Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala kaitseks.

  


Keskkonnaamet kutsus järjepanu kõigis maakondades kokku keskkonnahariduse ümarlaua. Fotol hetk Tartumaa ümarlaualt.

  


Keskkonnaamet võitis õppeprogrammiga „Ferda vähendab prügi” Brüsselis Euroopa jäätmetekke
vähendamise nädalal auhinna. Foto: Maris Sepp/www.keskkonnaamet

  


Kuu lõpuks tegi lumi ruumi esimestele lilledele.

   

APRILL

  


Lihavõtteseade Tartu ülikooli botaanikaaias.

  


Sel kuul ei saa kuidagi läbi ühe kohustusliku välismaise pildita: Eyjafjallajökulli tegelikult päris pisike purse Islandil mõjutas olulisel määral paljude inimeste plaane ja tegusid ka Eestis. Foto: hrauneyjar.is

  


Eesti aprillikuu „tegija” oli mõistagi aga suurvesi, ...

  


... mille üks ilminguid oli täies jõus ja ilus Narva kosk.

  


Kümnenda fotovõistluse „Looduse aasta foto” peaauhinna võitis Mats Kangur oma musträstapildiga.

  


Metsapealinn oli tänavu Tartu. Fotol “Puuparlament”.

   

MAI

  


5. mai Tartu ülikooli botaanikaaias: püvililled.

  


Tänavune Kumari looduskaitsepreemia laureaat Rein Einasto istutas koos keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga Tallinna botaanikaaeda pärnapuu, mis jääb meenutama 2010. aastat kui Eesti looduskaitse 100. tegevusaastat. Foto: Eve Rand / keskkonnaministeerium

  


Roheliste rattaretk, mille korraldajate seas on tähtis roll ka Loodusajakirjal, viis 21. korral Vooremaale. Fotol on rattaliste laager Laiuseväljal.

  


Suurvesi ei lasknud tänavu sugugi kõiki Varnja sibulakasvatajaid õigel ajal aiamaale.

   


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012