... tõeline purikapirakate pillerkaar, ...

... aga ka mõned katuserookijad; ...

... sumpamine peatänavate kõnniteedel, higipull otsmikul, ...

... aga ka mõned „tugevamast soost” lumerookijad ja jääraiujad; ...

... üsna inimtühi „Eesti jõuluturg” Rotermanni väljakul, ...

... aga ka hõõgveinilõhnane ning vene- ja soomekeelekõlane laat Raekoja platsil.

Ja muidugi Pärnu maantee disaini- ja arhitektuurigaleriis juba viies imepärane „PiparkoogiMaania”, mida saab nautida 6. jaanuarini ja mille teema on seekord „Võlupood”.

Nädala lõpuks naasin TARTUSSE ja sain üle vaadata ...

... uhiuued bussid, millel Sebe hakkab mind ja teisi autotuid uuest aastast linnas vedama ...

... ning 15. detsembril avatud ja otsekohe „Tartu vabadussambaks” ristitud „ilmaposti”, millelt saab teada Emajõe veeseisu kokkuleppelise nulli suhtes ning õhu- ja veetemperatuuri.

Sain näha, kuidas süttis neljas advendiküünal, ...

... kuulata kultuuriminister Laine Jänese loetud „Veteema” muinasjuttu ja ...

... näha avanemas advendikalendri üheksateistkümnendat akent, mille pildi kunstnikud on Andres Aarik ja Jane Lappo.

Eesti Metsas vaadatakse metsanduse tulevikku

Eesti Metsa talvenumbri avalood keskenduvad uurimustele, mille põhjal langetatakse edaspidi olulisi metsandusotsuseid. Keskkonnateabe keskuse metsakorralduse osakonna juhataja Enn Pärt otsib oma artiklis vastust küsimusele, kui palju ja millist puitu on meie metsades võimalik raiuda lähiaastakümnetel. Selgub, et männi- ja kuusepuitu peaks jaguma piisavalt, kuid küpse kasepuidu varud hakkavad umbes kolmekümne aasta pärast selgelt vähenema. Küpseid ja üleseisnud haavikuid on praegu liiga palju ning nende raiet oleks vaja juba nüüd märgatavalt suurendada.

Ka teine uurimus on laia haardega, nimelt korraldati hiljuti Eesti elanike seas küsitlus metsasektoriga seotud arusaamade kohta. Küsitluse tulemusi tutvustab Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht Pille Rõivas. Ülevaates keskendutakse muutustele elanike suhtumises. Näiteks on tunduvalt vähenenud nende vastajate hulk, kellel puudub mis tahes isiklik arvamus metsandusest. Vähem on ka väärarvamuse pooldajaid, kes usuvad, et raiete maht on Eestis liiga suur. Samas on küsitletute hulgas rohkem neid, kes peavad metsanduse suurimaks probleemiks metsade puudulikku uuendamist pärast raiet. Üldjoontes on rahva kujutlused Eesti metsade ja metsanduse olukorra kohta reaalsusele lähemal kui aasta tagasi.

Veel saab värskest Eesti Metsast lugeda keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lambi põhjalikku artiklit uue metsanduse arengukava valmimisest ja taustast, miks sai kava just selline. Samuti on kõne all energiapuidu varumine RMK-s, Imavere saeveski laienemiskavad ja Eesti metsaühistute arenguvõimalused. Ühtlasi tutvustab talvenumber mitut viimastel kuudel korraldatud eriilmelist metsandusüritust.

Eesti Mets