UUDISTAJA
20. mai 2011
MAI
Eelmise Uudistaja ilmasissejuhatuse lõpuks kirjutasin, et neljapäeva õhtul saabus „ammu oodatud haruldane külaline vihm, äike seltsiks”. See „haruldane külaline” jäi kohale ausalt öeldes ehk tüütultki kauaks ja tassis endaga kaasa ka jaheduse.
Siiski sain 13. mai õhtuses vihmas modelliks äsja puhkenud õunapuu ...
... ja pühapäeval olid kodutänava kastanil kõik valged küünlad särama löönud
Päev hiljem sattus töötee servast pildile tore õisi täis kirsipuu
Sireliõied jäid küll veel mõneks ajaks poolde vinna, ...
... aga õieilu oli aedades nendetagi
Ei maksa unustada ka lõosilmi ehk meelespealilli. Ega seda, et juba läheb taas soojemaks ning et juba üleeile käis mõne korra päike pilvepraost piilumas ja eile naeratas õige laialt
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Ilmunud on Eesti Looduse Lahemaa erinumber
Erinumber algab keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari mõtisklusega rahvusparkidest. Numbris on pikemalt juttu Lahemaa rahvuspargi ajaloost ja kujunemisest, meenutatakse ka rahvuspargi rajamise võtmeisikut Edgar Tõnuristi.
Ajakirjast leiab Fred Jüssi mõtiskluse Laukasoost ning ülevaateid Lahemaa loodusest ja kultuuripärandist. Tutvustatakse näiteks rändrahne, niite, seeni, samblaid, samblikke, taimi ja selgrootuid, matkaradu, soolinnustikku ja põtru. Kultuuripärandist käsitletakse maakasutuse ajalugu, mõisakeskusi ja lähemalt Palmse alleid, rannakülasid ja muinaskultuuri. Intervjuu on Lahemaa kauaste giidide Saima Gordejeva ja Anne Kurepaluga. Ajakirjast leiab ka Lahemaa juubeliaasta sündmuste kava.
Lahemaa rahvuspargi eelmine Eesti Looduse erinumber ilmus 1972. aasta novembris. Seekordne number on Eesti Looduse mahukamaid läbi aegade, 96 lehekülge.
Eesti Loodus
Loodusajakiri kolis
Alates 19. maist asub MTÜ Loodusajakiri Tallinna toimetus teistes ruumides, aga ikka rahvusraamatukogu majas. Nüüd tuleb toimetusse tulles siseneda raamatukogu peauksest, pöörata paremale ja minna koridori lõpuni. Sealt läheb vasakule uks, millest sisenedes peab laskuma pool korrust allapoole ja kohe vasakul koridori alguses toimetus asubki. Sihtkohta aitavad jõuda viidad; eksinu võib helistada telefonile 610 4105.
EESTI SÕNUMEID
See pilt on tehtud hoopis Karula rahvuspargis Ähijärvel. Aga „Linnalehma”-nupust tundub, et ehk saab edaspidi lausa Pärnu linnaski rannaniiduhooldajaist veistele patsi lüüa
Projekt „Linnalehmad” sai heakskiidu
Keskkonnaamet teatas 16. mail, et LIFE+ projektide valikukomisjon on heaks kiitnud projekti „Linnalehmad”.
Projekti eesmärk on taastada ligi 250 hektarit roostunud Pärnu rannaniite ja rannikulõukaid, rajada hooldamiseks vajalik taristu (aiad ja loomade varjualused), luua kaitsealale külastusvõimalused ning korraldada üritusi rannaniidu naabruse elanikele ja Pärnu külalistele. Projekti kogumaksumus on 1 138 413 eurot.
Suuremahuline taastamisprojekt algab järgmisel aastal ja vältab viis aastat, kuid ka tänavu on plaanis jätkata eelmisel aastal alustatud karjatamist Pärnu rannaniidul.
LIFE+ Nature projekt „Linnalehmad” esitati Euroopa Komisjonile eelmise aasta septembris. Projekti partnerid on keskkonnaamet, Pärnu linnavalitsus ja Tartu ülikooli Pärnu kolledž. Vajaliku kaasfinantseeringu tagavad KIK, Pärnu linnavalitsus ja TÜ Pärnu kolledž.
Keskkonnaamet
Muuseumiööl oli võimalik sisse astuda ka veel ametlikult avamata Eduard Tubina muuseumisse Alatskivi lossi teisel korrusel
Muuseumiöö 2011 „Öös on aardeid”
14. mail toimus Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö.
Üle Euroopa peeti seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile, lähimal laupäeval. Esimest korda osales Eesti üleeuroopalisel muuseumiööl 2009. aastal, kui meil tähistati muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause „Öös on asju”, mullune teema oli „Öös on lugusid” ja tänavune „Öös on aardeid”. Merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistsed aarded on tänapäeval enamasti hoiul muuseumides, aga aarded pole mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid meie kultuuripärand laiemalt. Muuseumiöö eesmärk on ühel erilisel õhtul pakkuda võimalust avastada ja taasleida aardeid nii ajaloo vanematest ja eksootilisematest kui ka tänapäevasematest ja argisematest kihtidest.
Uksed avas 150 muuseumi ja mäluasutust, kaasa lõid kõik maakonnad. Peale tasuta sissepääsu pakuti just selleks õhtuks välja mõeldud eriprogramme ja kaasalöömisvõimalusi. Kultuuripealinnas Tallinnas sõitis muuseumide vahel ringi lausa tasuta muuseumiöö buss. Tallinnas ja Tartus olid korraldatud ühised rattaretked.
oo.muuseum.ee / Uudistaja
Õigusrikkujad teevad riigimetsas üldkasulikku tööd
RMK teatas 18. mail, et mai alguses Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talitusega allkirjastatud koostöölepingu järgi pakub RMK kriminaalhooldusalustele isikutele võimalust teha üldkasulikku tööd: abistada loodusvahte.
Õigusrikkujaid on plaanis kasutada töödel, mida loodusvaht üksi teha ei saa või mis võtavad ühel inimesel väga palju aega, näiteks koristada ja remontida matkaradu ja loodushoiuobjekte. Algatus pakkuda kriminaalhooldusalustele üldkasulikku tööd tuli RMK-lt, eeskuju saadi Soome kolleegidelt.
Üldkasuliku töö tegijad on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhoolduse alla määratud isikud, enamasti lubatud kiiruse ületajad ja joobega vahele jäänud juhid, kes saavad üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastast vangistust või rahalist trahvi. RMK saab nende kohta taustteavet ja selle alusel valitakse tööde tegijad. Süüdimõistetutega ei sõlmita eraldi töölepingut ning tehtud töö eest ei maksta neile tasu.
Praegune koostööleping kehtib aasta lõpuni ning hinnanguliselt pakub RMK sel ajal Lõuna-Eestis rakendust kaheksale õigusrikkujale. Kui selline koostöömudel end õigustab, võidakse seda rakendada ka mujal Eestis.
RMK
Uuritakse Kõpu poolsaare ümbruse mereala
Eestimaa looduse fond (ELF) on alustanud uue merekaitseprojektiga: inventeeritakse Kõpu poolsaare ümbruse mereala; esimesed linnustiku- ja kalastiku-uuringud on juba tehtud.
Kuni tuleva aasta veebruarini kestva töö eesmärk on koguda teavet mere elurikkuse kohta. Kõpu poolsaart ümbritsev mereala Hiiumaal on kuulunud HELCOM-i Läänemere kaitsealade võrgustikku, nüüd aga sellest välja arvatud, kuna pole piisavalt teavet ala loodusväärtuste kohta.
Et saada selgust, kui suur on tuuleparkide ja laskepolügoonide rajajate ning reostuse ohustatava ala looduskaitseväärtus, uuritakse Kõpu poolsaare ümbruse merepõhja elustikku ja elupaiku, ala kalastikku ja linnustikku. Esimest korda kogutakse mereala inventeerimise projekti raames andmeid nahkhiirte kohta, et selgitada, kas nad kogunevad Hiiumaa rannikul ja kas nad lahkuvad rannikult ka merele.
Projekti toetab KIK. Täpsem info ja pildigalerii: http://goo.gl/GUN4l.
ELF
TÜ spin-off firma sai Ajujahil kõrge koha
Tartu ülikool teatas 13. mail, et tänavusel ettevõtlusvõistlusel Ajujaht sai tihedas konkurentsis kõrge kolmanda koha ning 7500 eurot TÜ-st välja kasvanud spin-off firma KPA Scientific OÜ, mis aretab C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri.
Selle aasta parimad äriideed selgitati välja üle 300 lootustandva projekti hulgast. Finaali pääsesid kaheksa paremat, kelle hulgast žürii valis kolm esimest. Esikoha pälvis projekt „Virtual Garden”: uus veebikeskkond, mille abil saab igaüks kiirelt ja lihtsalt aiapidajaks hakata. Teisele kohale tuli põlevkivituhast kassiliiva toota plaaniv projekt „Plaisir du Chat”.
Osaühingule KPA Scientific kõrge konkursikoha toonud äriidee on geneetiliselt muundatud hiired, kellel on inimgeene, mida C-hepatiidi viirusel on vaja maksarakku tungimiseks (hiire ja inimese geenides on väikesed, kuid olulised erinevused).
Neil loomadel põhinevat katseplatvormi kasutakse ravimikandidaatide testimiseks. See aitab ravimiarendajatel säästa väga palju raha ja väärtuslikku aega ebaõnnestunud kliiniliste katsetuste arvelt. Praegu võib turul olla üle 1500 ravimikandidaati, mis vajaksid kiiret testimist.
Kollatõve viirus C (HCV) on seotud kroonilise hepatiidi tekkega. Hinnanguliselt põeb HCV kroonilist infektsiooni maailmas umbes 150–200 miljonit inimest ning igal aastal registreeritakse kolm-neli miljonit uut haigusjuhtu. Aastas sureb C-hepatiidi infektsiooni tõttu üle miljoni inimese. Infektsiooni sagedased tagajärjed on maksatsirroos ja maksavähk.
TÜ
Jänes hüppas margile
Eile andis Eesti Post sarja „Eesti fauna” kümnenda margina välja postimaksevahendi halljänesega.
Margi nimiväärtusega 35 eurosenti on kujundanud Sándor Stern ja seda trükiti 60 000 eksemplari.
Tavapäraselt on käibele antud ka esmaümbrik ja maksikaart.
Meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal ja ka kõik varasemad üheksa postiminiatuuri on kujundanud Sándor Stern. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv, pruunkaru ja lagrits.
Eesti Post / Uudistaja
UUDISTAJA UUDISTUSI
Märkamisi Peipsi-reisilt
Tegin laupäeval sõprade giidide seltsis selle aasta esimese Peipsi-ääre reisi. Ilmaennustus hirmutas vihmaga – ja eks vihma olnud ka väga vaja. Aga meile sobis retkeks paremini see, mis oli: mitte eriti soe, aga peaaegu kuiv ilm.
Kohe esimeses peatuskohas, vanausuliste Raja palvela juures, hakkas silma, et järv on väga kõrge
Mustvees, suure vee ääres, oli rohelus märksa varakevadisem kui Tartus ja toomeõied niisama hästi kui pungas
Aga vähemalt ühes õues pandi kartuleid
Kasepääl vaatasime üle juba mitmendat korda avatud püsinäituse „Peipsi järve elu tuba”. Esmalt asus see Kallastel, kus aga asupaigamaja, linnavalitsus ühel pahal päeval ära põles. Näitus suudeti siiski päästa-taastada ning mõnda aega oli ta katuse all Emajõe Suursoo keskuses Kavastu lähedal. Meie looduskaitse pidevate reformide käigus tekkis vajadus teda veel kord kolida – ja Kasepää pole toale ilmselt üldse mitte paha paik. Toa põnevaim eksponaat on suur Peipsi järve makett. Vt. ka kommentaari
Järgmine sihtmärk oli Kallaste. Kuulsas postikaardivaate paigas on muudki uudist, kui kõrge vesi ja kevadiselt rämpsune rand: kulpad on saanud uue kuju, kaldast üles viib aga vastne puidust trepp. Küllap on see hea mõte, sest varem on kallas trampimisega kõvasti kannatada saanud
Muidugi ei jäänud meil põikamata ka Alatskivi lossi. Välisvaade tundub värskem kui mullu ja park heakorrastatum. Aga sisevaated võtsid mu järjekordselt tummaks. Viimati käisin siin mullu septembris ja pilt on taas tohutult muutunud – ikka paremuse poole. Nüüd on mööbel, lühtrid ja vaibad vist kõik paigas, oodata on veel ekspositsiooni: von Nolckenitest ja lossi taastamise loost
Koduteel tõmbasime pidureid ka Sookaldusel, kus veendusime selles, mida oligi karta: kollaste nartsisside õitseaeg on selleks aastaks möödas mis möödas, aga neid on seekord olnud taas väga palju
Sookalduse toomingas nägi hoopis teistsugune välja kui tema Kallaste ja Mustvee veel peaaegu õietud liigikaaslased
Vaata rohkem pilte http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/05/laupaeval-peipsi-servas.html
TASUB OSALEDA
Möödunud aasta suvekoolis õpiti pildistama pimedust. Sel aastal õpitakse jäädvustama elu
Foto: Tiit Hunt
Käsmus tuleb juba seitsmes teadus.ee suvekool,
seekord teemal „Elust elusalt” ja nagu ikka augusti viimasel nädalavahetusel, 26.–28. augustil Käsmu meremuuseumis.
Kavas on käsitleda elu eri teaduste ja kunstide vaatekohast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Esialgses esinejate nimekirjas on psühholoogid Jüri Allik ja Anu Realo, füüsikud Georg Liidja, Jaak Kikas, Ülo Kaevats ja Aigar Vaigu, botaanik Toomas Kukk, teoloog Toomas Paul, ajaloolane Inna Põltsam Jürjo, geoloog Erik Puura, bioloog Tiit Hunt, arhitektuuriüliõpilased Marten Kaevats ja Alvin Järving, helilooja Urmas Sisask, skulptorid Terje ja Jüri Ojaver.
Ettevõtmist toetab haridus- ja teadusministeerium. Vt lähemalt www.teadus.ee.
Matkajad saavad RMK teabepunktidest nõu
eelmisest pühapäevast alates kuni 15. septembrini. Iga päev on kell 10–18 huvilistele lahti 27 teabepunkti üle Eesti.
Endale sobivat loodusretke aitab ette valmistada põhjalik otsisüsteem RMK kodulehel http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing.
Mullu käidi RMK teabepunktides ligi 60 000 korral. Selleks, et pakkuda igaüheõigusel tuginevat looduskasutust ja edendada inimeste loodusteadlikkust, kasutas RMK mullu 4,1 miljonit eurot. Tänavu on see summa 6,3 miljonit, millest 2 miljonit eurot tuleb Euroopa regionaalarengu fondist.
Foto: Internet
Hiiumadala tuulepargi KMH aruande avalikustamine
on 26. mail kell 11 Kärdla kultuurikeskuses (Rookopli 18). Osaühing Nelja Energia on taotlenud keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba, et rajada Hiiumadala looderanniku lähedale avameres asuvatele Apollo, Vinkovi ja Neupokojevi pangale ning nende lähedale tuulepark, kokku kuni 165 tuulikuga. Tuulikute ühikvõimsus on planeeritud 3–5 MW, masti maksimaalne kõrgus kuni 95 ja rootori diameeter kuni 126 meetrit.
Keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruandega on võimalik tutvuda kuni 25. maini.
Looduskaitsekuu matkapäev on 21. mail,
Viljandimaal toimub matk 22. mail. Kõigis maakondades korraldab matku keskkonnaamet ning need on pühendatud looduskaitsekuule ja rahvusvahelisele kaitsealade päevale.
Matkad on tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine. Kavas on ka ühine piknik, seepärast tuleks kõigil osalejatel kaasa võtta oma söök ja jook.
Vt. täpsemalt http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/matkapaev-21-mail/
Võõrliigid ootavad ülesmärkimist
Alates 16. maist kuni 1. septembrini ootab keskkonnateabe keskus (KTK) kõigilt loodushuvilistelt sissekandeid loodusvaatluste andmebaasi võõrliikide kohta.
Eesti võõrliikide nimekirjas on ligi 1000 liiki, sestap on KTK ette andnud nende liikide nimekirja, kelle vaatlusi oodatakse esmajärjekorras, vt. www.keskkonnainfo.ee.
Kõigi võõrliikide vaatlusi sisestanute vahel loosib KTK koos keskkonnaministeeriumiga välja kolm võitjat, kes saavad tehtud töö eest väikese auhinna (MTÜ Loodusajakiri väljaannete aastatellimuse 2012. aastaks, 150 euro väärtuses Matkaspordi kinkekaardi, logoga andmebaasi seljakoti ja raamatu võõrliikidest).
Loodusvaatluste andmebaas asub aadressil http://loodusvaatlused.eelis.ee.
TA looduskaitse komisjoni 49. ettekandepäev
„Eesti kaunis loodus” toimub kolmapäeval, 25. mail Tartu ülikooli botaanikaaia külastuskeskuses (Lai 38) algusega kell 11.
Ettekannetega esinevad Urmas Tartes, Kalevi Kull, Tiit Maran, Marek Sammul, Robert Oetjen, Marika Mann, Leili Mihkelson ja Mall Hiiemäe.
Palmses on 31. mail filmipäev ”Lahemaa rahvuspark 40”
Lahemaa rahvuspargi keskuses toimuv filmipäev on suhteliselt vaba kavaga, et jätta ruumi spontaansetele sõnavõttudele. Vaadata saab 50 aasta jooksul tehtud Lahemaa rahvuspargi arhiivist, ERR arhiivist ning erakogudest pärit filmikaadreid.
Lisainfo ja eelregistreerimine: Ave Paulus, 5332 7893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee.
Eesti Looduse „väikeõel” on tähtis sünnipäev
Eesti Looduse sõsarajakiri Soome lahe põhjakaldalt Suomen Luonto tähistas 13. mail ilmunud numbriga oma 70. sünnipäeva.
Esimene Suomen Luonto ilmus1941. aastal. Jorma Laurila peatoimetusel kümme korda aastas ilmuva ajakirja praegune tiraaž on 25 000. Eesti Loodus saab soomlaste loodusajakirjale siiski ühes suhtes ülevalt alla vaadata: ta on kaheksa aastat vanem. Tõsi, Eesti Loodusel on olnud ka ajaloost tingitud pikk ilmumisvahe, nii et kui 2008. aastal tähistati 75. sünnipäeva, siis ühtlasi märgiti taasilmumise 50. aastapäeva.
Igal juhul on põhjust Soome kolleegidele õnne, edu ja pikka iga soovida.
Suomen Luonto veebil http://www.suomenluonto.fi/ on sama häda mis Loodusajakirjagi omal: ingliskeelne osa on peaaegu olematu. Nii et rohket huvitavat materjali leiab sealt ainult see, kes oskab soome keelt.
Uudistaja
Neid puhastatud kaljupingviine ei tohi veel vabaks lasta: veekindla sulestikuta ootaks neid kindel surm
Foto: Katrine Herian / RSPB
Tristan da Cunha pingviinitragöödia
26. märtsi Uudistajas (http://www.eestiloodus.ee/uudistaja371.html) ja ka aprillikuu Eesti Looduses (http://www.eestiloodus.ee/artikkel3808_3791.html) oli juttu 16. märtsil toimunud äärmiselt loodusohtlikust laevaõnnetusest Tristan da Cunha saartel, mida on nimetatud mandreist kõige kaugemal asuvaks asustatud arhipelaagiks.
Madalikule jooksnud ja pooleks murdunud, Malta lipu all sõitnud sojalastiga mootorlaevast Oliva sattus merre 1500 tonni rasket õli. Paraku juhtus õnnetus otse Ööbikusaare (Nightingale Island) külje all, kus pesitseb ligi pool maailma kaljupingviinide (Eudyptes chrysocome) asurkonnast ja ligi miljon muud merelindu.
Saarestiku peasaarel toimuvatest pingviinipäästetöödest võib põhjalikult lugeda ja rohkeid pilte vaadata võrgupaigast http://www.tristandc.com/newsmsolivatristan.php. Kokku toodi ookeanist välja 3718 õlist kaljupingviini; rehabilitatsioonitöödel oli kõrghetkel ametis sadakond inimest. Iga lind vajas päevas umbes 200 grammi toitu. 3. aprillil lasti esimesed kaks tosinat pingviini uuesti koduvetesse. Paraku jäi see 10. mai seisuga ka ainsaks vabastatud lindude salgaks. Kõigist pingutustest hoolimata oli selleks ajaks elus veel ainult veidi üle 400 pingviini. Enamiku ellujäänute kohta öeldakse, et nad võtavad kaalus juurde, ent nende sulestik pole veel veekindel.
Uudistaja
KOMMENTAAR
Ärge minge mööda: näitusele „Peipsi järve elu tuba” pääseb maja tagauksest!
Hädas tummade teejuhtidega
Käisin eelmisel laupäeval sel aastal esimest korda Peipsiääre radadel ja muidugi võtsin kavva ka 9. mail Jõgevamaa Kasepääl (Sõpruse 84) koos Peipsi infopunktiga taasavatud „Peipsi järve elu toa”.
Kirjas on, et laupäeval on infopunkt lahti kell 11–15. Kui kohale jõudsime, oli kell 14, aga uks kinni mis kinni. Õnneks jätkus mul visadust uurida ka maja tagakülge – ja kae imet: just seal sissepääs tegelikult oligi. Kohal oli kolm rõõmsameelset neidu ja kui me neile soovitasime, et esiukse juures peaks sildi kõrval ikka ka nurga taha näitav nool olema, noogutasid tüdrukud: „Jah, oleme seda ka ise mõelnud!”. Nii et vast on praeguseks juba „mõeldud – tehtud” ja teema võiks lugeda lõppenuks.
Paraku oli see vaid üks kolmest just viimase nädala jooksul ette tulnud või kuuldud segadusseigast. Teise kuulsin ühelt nimekalt giidilt, kes oli näinud kurja vaeva sellega, et kuidagi Kukruse polaarmõisa juurde jõuda: viidad on sedavõrd läbimõtlematult ja halvasti paigutatud, et kasu on neist vähe – kui üldse. Isegi kohalikud kurtvat, et ei leia teed üles. Aga kes kohale jõuab, see saab vaevad kuhjaga tasutud: väljapanekud on tõeliselt põnevad.
Ja kolmanda loo kuulsin vahetult enne seda, kui RMK hoogsalt matkahooaja avatuks hüüdis. Tuntud looduseinimene oli veidi enne seda käinud mõnel Endla looduskaitseala matkarajal ja leidnud, et viidad ja teabetahvlid pole nõutaval tasemel. Mis veel hullem: talvine tuulemurd puha koristamata ja rajad seetõttu kohati raskesti läbitavad. See toimetusse helistanu arvas ja loodan minagi, et ehk nüüd on vähemalt osa hädasid kõrvaldatud.
Aga ühist on neis lugudes kindlasti: pisike tegematajätmine võib olulisel määral nurjata suure ja tubli töö. Eriti narr, kui tubli töötegija on olnud keegi teine kui tehtu viljade rikkuja.
Toomas Jüriado
Kirglik linnuhuviline töökoha hoovilt
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
