Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
03. juuni  2011




MAIST JUUNISSE



 

Eelmisel nädalal aina jahedust, tugevat tuult ja hoovihmu genereerinud pahurad ilmamasinistid tegid lehekuu viimasel päeval täieliku kannapöörde ja saatsid meile lämbe suvekuuma. 1. juunil näitas Tallinnas Kristiines aknatagune soojamõõtja juba hommikul kell 7 peaaegu 20 kraadi. 31. mai ametlik soojatipp mõõdeti Pärnumaal: 28,6° (Saaremaal Roomassaares oli seevastu vaid 15,6°); 1. juunil mõõdetud Tallinnas koguni 29,4°. Eile andis leitsak mõneti järele ja alles jäi parajalt mõnus soe suveilm

  


29. mai hommik oli Peipsi ääres üsna jahe, aga päike tegi kiiret soojendustööd. Sibulapeenrad Peipsiääre valla Kasepää külas olid juba kenasti rohelised ja esimeses kartulipealsedki tikkusid ilma uudistama

  


Sirelid ja viljapuud näitasid täisilu

  


Kallaste paar nädalat tagasi veel vaiksel kaldapääsukesekaljul panid nüüd sajad linnukesed õhu surtsuma


 
 
31. mail klõpsasin paar pilti – kaugemalt ja lähemalt paarist töökohatänava õitsejast: 
  




... kollasest hobukastanist ...

  




... ja valgest sirelist; ...

  


... põgusal Tallinna-põikel pildistasin 1. juuni hommikul aga just neidsamu puid-põõsaid, mis nädal tagasi veel täisõies polnud, nüüd aga küll:




 


Eile, pärast tööpäeva, oli Tartus Anne kanali ääres üsna rahvarohke

  


Leidus ka suplejaid; ilm.ee teatel oli veesoe 19 kraadi






LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



                 


            
EESTI UUDISEID




    

Margus Niitsoo  Foto: Internet

 

Noorima doktori rekord löödi poole aastaga

Mullu sügisel rekordnoorelt doktoritöö kaitsnud Darja Lavõgina saavutus ületati kiirelt: juba poole aasta pärast kaitses doktoriväitekirja veelgi noorem Margus Niitsoo. Ta on nüüd noorim Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsmiseni jõudnu vähemalt viimase poole sajandi jooksul.

Darja Lavõgina oli kaitsmise ajal 24 aastat, 5 kuud ja 10 päeva vana, Niitsoo aga 24 aastat, 4 kuud ja 13 päeva.

Margus Niitsoo oleks võinud jõuda doktorikraadini lausa 23-aastaselt, kuid pani mullu sügisel ise protsessile pidurid peale, et saada endale tugev oponent. Eelmisel nädalal Eestis peetud rahvusvaheline krüptograafiakonverents „EuroCrypt 2011” andis selleks võimaluse.

Krüptograafiaprofessor Ahto Buldase juhatusel keskendus Niitsoo oma doktoritöös Eesti IT-firma GuardTime’i ajatempli lahenduse turvalisusele.




  
 



Ristna neem. Vaade Ristna tuletornist

 

ELF: Avamere tuuleparkide rajamine tuleb sellisel kujul peatada

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 26. mai pressiteates: „Seoses avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande avalikustamisega, asume seisukohale, et enne KMH kinnitamist on oluline läbi viia merealade ruumiline planeerimine.”

ELF ei astu taastuvenergeetika arendamise vastu, vaid toetab seda kindlalt. Ent see tegevus eeldab põhjalikku ruumilist planeerimist ning sellega ei tohi kaasneda olulist negatiivset keskkonnamõju. ELF koos Eesti keskkonnaühenduste kojaga EKO on esitanud valitsusele ettepanekud, et korraldada merealade ruumiline planeerimine ja luua merekaitsealasid. Ettepanekute eesmärk on tagada merealade säilimine ettevalmistuste ajaks praeguses seisundis.

Vt. ka www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1182-avamere-tuuleparkide-rajamine-peatada.

Nädal varem oli samal teemal avaliku pöördumise teinud ka Kõpu poolsaarel elav helilooja Erkki-Sven Tüür, kes kirjutas: „Kui jõuame lõpuks Ristna neemele, kohtame Eestis ainulaadset vaadet. Igaüks, kes on seal käinud, teab täpselt seda seletamatut, peaaegu sakraalset tunnet. Meie esiisad on pidanud looduses teatud erilisi paiku pühaks. Ristna ots on oma looduskauniduse poolest erakordne. Rajada tööstusmaastik otse selle lummava vaate ette ei ole vähem häbiväärne, kui oma elutoa kasutamine tualettruumiga samal sihtotstarbel. [---] Minu ettepanek on jätta sektsioon nr. 1 ehitamata. Neile, kes peavad seda avaldust emotsionaalseks, tahaksin rõhutada, et emotsioonid eristavad meid robotitest.”

ELF/Uudistaja

 
  
 


Loobu pais Loobu jõel 
Foto: KTK

 

Lõhejõgede seisund paraneb

Keskkonnateabe keskus (KTK) teatas 30. mail, et on alustanud töödega Kasari, Pirita, Loobu, Mustoja ja Kunda jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks.

Kui paraneb merre suubuvate jõgede seisund, muutub paremaks ka rannikumere ökoloogiline seisund. Projekt aitab kaasa kalapopulatsioonide, sealhulgas nii rannikumeres kui ka siseveekogudel elutsevate siirdekalade kaitsele. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kalade läbipääs üles- ja allavoolu liikumiseks 2013. aasta 1. jaanuariks.

Tööde lõpptähtaeg on oktoober 2012 ja maksumus ligi 2 miljonit eurot. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja viiakse ellu keskkonnaministeeriumi välja töötatud meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” raames.

KTK

                

  

 


Jätk majakamargiseeriale

Eile ilmus järjekordne mark meremuuseumi kunstniku Roman Matkiewiczi välja mõeldud ja kujundatud tuletornide sarjast.

Uuel 35-eurosendisel postmargil on Vergi tuletorn ja seda on trükitud 50 000 eksemplari. Käibele tuli ka esmaümbrik ja maksikaart (pildil).

Tuletorniseeria on üks Eesti Posti kõige pikema traditsiooniga sarju; vaid rahvariidemargid hakkasid ilmuma veel aasta varem. Esimene, 1995. aastal margile jõudnud majakas oli Pakri. Seega on käes sarja seitsmeteistkümnes aasta. 2000. aastal ilmus kaks koostrükimarki, 2005, 2006 ja 2010 kaks eraldi marki; nii on postimaksevahendile jõudnud praegu kokku 21 mereteenäitajat: peale Pakri järjekorras Vaindloo, Ruhnu, Kunda, Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liitsihi ja Tallinna liitsihi meremärgid, Juminda, Mehikoorma, Hara, Suurupi liitsihi majakad ning nüüd siis Vergi tuletorn. Alates kümnendast, Keri majaka margist on käibele antud ka maksikaardid.

Uudistaja / Eesti Post

 
  
 

Haned said üle loetud

Eesti hanetööde koordinaator Aivar Leito teatas 27. mail linnuhuviliste arvutilistis, et riikliku haneseire kevadloendused on seljataga ning esimesed kokkuvõtted tehtud.

Kõige rohkem hanesid loendati seitsmel püsiseirealal kokku teisel loendusel (24.–26.aprillil): umbes 65 000, sh. 55 000 suur-laukhane ja 12 000 rabahane. Rabahanede maksimum oli siiski esimesel loendusel 10.–12. aprillil: 16 000.

Kui juurde liita hanevaatlejate saadetud vaatlusandmed teistest piirkondadest, saab öelda, et sel kevadel peatus meil korraga umbes 100 000 hane, valdavalt suur-laukhane.

Valgepõsk-laglede 12. mail toimunud lennuloendusel saadi Lääne-Eestis (va. Silma, mis püsimarsruuti ei kuulu) kokku 141 130 laglet, sh. Matsalus 45 000 ning Võilaiul ja Käina-Kassaris 12 000 laglet. Samal ajal peatus Põhja-Eestis saadetud andmete põhjal kokku veel kuni 50 000 laglet. Seega oli meil korraga maksimaalselt kuni 200 000 valgepõsk-laglet.

Linnuhuviliste arvutilist

  

 

 


TASUB OSALEDA




 

 

Kontsert nii linnu- kui ka muusikasõpradele

Laululinde on Eestis üle saja liigi, linnuliike üldse on kohatud 375 liigist. Kui palju on aga lindudest laule loodud? Keegi ei tea. Ehk tasuks kokku lugeda? Just nüüd, kus Eesti ornitoloogiaühing peab oma 90. sünnipäeva.

5. juuni õhtul kell 18 võtavadki Käsmus linnuteemalised laulud laulda Bonzo, Triinu Taul, Luisa Värk ning Toomas Krall. Muusikutest on laval Margus Kappel, Ain Varts, Raul Vaigla ja Toomas Rull. Lindudest vestavad juttu Aleksei Turovski ja Peep Veedla. Pärast kontserti tehakse ühine linnulaulu kuulamise jalutuskäik kauni Käsmu küla vahel.

Loe lähemalt http://www.virufolk.ee/linnulaul.

Soodushinnaga pileteid kontserdile on võimalik osta või broneerida ka EOÜ kontorist Veski 4, Tartu (tel. 742 2195; Andres Kalamees 523 7544) või siis osta kohapealt sealse hinnaga.

 

 


Ka sel aastal loitsib muinastulede ööl helilooja ja harrastusastronoom Urmas Sisask

Foto: Tiit Hunt

Käsmus tuleb juba seitsmes teaduskool
Portaali teadus.ee eestvedaja Tiit Kändler on seekord suvekooli teemaks valinud „Elust elusalt”. Suvekool toimub nagu ikka augusti viimasel nädalavahetusel, 26.–28. augustil Käsmu meremuuseumis.
Kavas on käsitleda elu eri teaduste ja kunstide vaatekohast, et nõnda looduse toimimist paremini mõista. Registreerimine aadressil toimetus@teadus.ee. Soovijad viib Tallinnast kohale ja toob ka tagasi Looduse Omnibuss. Info: registreerimine ja transport – Eleri Inno 515 4966; programm – Tiit Kändler 5648 3481.
Osalustasu koos söögiga (viis söögikorda) 66 eurot, tudengeile ja õpilastele alates neljandast klassist koos söögiga 44 eurot. Kuni (kaasa arvatud) kolmanda klassi lastel tuleb maksta vaid söögi eest. Majutus on mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulul ka Käsmu tubades.
Teaduskooli toetab haridus- ja teadusministeerium. Vt. lähemalt www.teadus.ee.
teadus.ee
 

 


Looduse Omnibussiga saab homme Tallinnast Käsmu

Käsmu meremuuseumis tähistatakse viikingilaeva Aimar esimest sünnipäeva pidulike meresõitudega, keskkonnaamet ja Käsmu meremuuseum korraldavad aga seminari „Lahemaa rannalaevandus”.

Kavas on ka paadisõidud puupaatidega ja paadiehituse töötuba; musitseerivad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi kell 18.30), sõit maksab 10 ja 5 eurot. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

 

TÜ loodusmuuseumi kahepaiksete huvipäev
toimub pühapäeval 5. juunil. Loodusretkel vaadeldakse kahepaikseid ja matkatakse Otepää looduspargis, käiakse Otepää linnamäel ja Väike-Munamäel. Huvipäeva juhendab zooloog Piret Pappel.
Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest kell 11. Tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 18. Jalga tasuks panna kummikud; söök ja jook kaasa.
Retk on tasuta, seda toetab KIK. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076.
 

 

 


Sel kevadel toimunud fotojahist „Appi, upume!”

võttis Tartus osa 14 noort vanuses 12–17 aastat. Fotojahil tabatud hetkedest koostatud näitus on avatud Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (Kompanii 10). Näitus on lahti 30. juunini igal tööpäeval kell 10–17 ja see on tasuta.

Iga vaataja saab välja valida kaks lemmikpilti: ühe nooremast vanuseastmest ja ühe vanemast vanuseastmest. Näituselistelt ja fotojahi korraldajatelt enim hääli saanud piltide autorid saavad preemia.

Fotojahi ja näituse korraldasid Tartu loodusmaja õpilased noorte omaalgatuste fondi (NAF) toetusel.

 

 

Ugala teater kuulutab välja fotovõistluse

„Unustatud paikade romantika”, mis kestab 1.–25. juulini Ugala teatri kodulehel. Pilte saavad hinnata kõik huvilised. Auhinnad antakse välja kahes kategoorias: inimeste lemmik ja ürii lemmik. Võitja saab auhinnaks kaks vabapääset Ugala Meleskis mängitavale suvelavastusele „Läbi klaasi”. Igal autoril on õigus esitada kuni kolm tööd. Võistluse tingimustega saab lähemalt tutvuda Ugala kodulehel www.ugala.ee/fotokonkurss.

 

 


 


MAAILMAST 

 


  

Vaikse ookeani saarte rotid hävitavad tohutul hulgal linnumune


„Kui ma öösel oma telgis lamasin, kuulsin aina rotilõksude plaksatusi,” tunnistab BirdLife’i Fidi-programmi looduskaitsja Elenoa Seniloli

Fotod: BirdLife International



Helikopter toimetab saartele mürgipalasid 
Foto: Steve Cranwell / BLI


Vaikse ookeani saartel käib sõda rottidega

Üle 38 miljoni ruutkilomeetri laiuvas Vaikse ookeani keskosa piirkonnas on saari küll arvuliselt palju, aga kokku hõlmab maismaa sellest hiiglaslikust, Hiinast või USA-st suuremast alast alla kahe protsendi.
Saarekeste elurikkusega on asjad üsna kurvad: kusagil mujal pole pindalaühiku kohta nii arvukalt ohustatud linnuliike.

Nende maalapikeste elustik kujunes ju välja isolatsioonis ja nii pole sealsetel liikidel ka midagi vastu panna võõrsilt tulnud röövliikidele, esimeses järjekorras koos inimestega levinud rottidele ja kassidele. Viimase viie sajandi jooksul välja surnud linnuliikidest võib just nende kiskjate arvele kanda peaaegu pooled.

Kõige hullemini on kannatanud maas pesitsevad linnud, kelle munad ja pesapojad on rottidele kerge saak. Sellised on näiteks väike-fregattlind (Fregata ariel), tume-tõmmutiir (Anous minutus) ja pruunsuula (Sula leucogaster).

Nii on BirdLife’i Vaikse ookeani osakonnal tulnud koos kohaliku rahvaga asuda saari invasiivsetest tulnukatest vabastama – lindude, kogu elurikkuse ja ka inimeste huvides. Esimene samm oli määrata kindlaks tähtsad linnualad ja hinnata neil invasiivliikidest lähtuvad ohud. Alustati 2006. aastal väiksel Fidi saarestiku Vatuira saarel, kus pesitseb 28 000 paari tume-tõmmutiire ja teisi linde. Kohaliku rahva abiga puistati mürgitatud peibutussööta, mis on kohalikele liikidele ohutu.

Suurem jagu mürgipalasid söödi ära juba esimesel ööl ja poolteist aastat hiljem võis kuulutada Vatuira rotivabaks. Esimest korda õnnestus oma tibud Vatuiral üles kasvatada maas pesitsevatel troopikatiirul (Sterna anaethetus) ja mustkukal-tiirul (Sterna sumatrana). Hoopis muretum on ka kohalike inimeste elu: pole karta, et rotid öösel nende toidu või halvemal juhul ka varvastega maiustaksid.

Ühtaegu rotitõrjega on arendatud väikse loodusmõjuga ökoturismi ja õpetatud pärismaalasi tulnukliikidega toime tulema. Praegu on sama töö laienenud juba 16 Fidi, Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia ja Palau saarele. Rottidest on õnnestunud vabastada tosin saart, kokku 255 hektarit röövloomavabu saare-elupaiku, kus on 15 merelinnuliigi kolooniad ning suure hulga teiste kohalike liikide elu- ja kasvukohad.

Kava on koos veel 16 saare elupaikade taastamiseks. Need ei tule vabastada mitte ainult rottidest, vaid ka kassidest, metsistunud kitsedest ja küülikuist, nii et turvalised elupaigad oleksid tagatud 30 merelinnuliigile. Peale mainitud nelja riigi on plaanis samalaadseid meetmeid võtta ka Cooki saartel.

BirdLife International

 

 

 
Allikas:BCN 


Aardejaht Barcelona ühissõidukites

Kataloonia pealinna Barcelona kesklinna transpordiamet (TMB) korraldas tänavu juba 23. korda gymkhana, aardejahi ühissõidukeil, et propageerida ühistransporti esmajoones teismeliste seas.

TMB gymkhana sisu on lihtne: ühissõidukeil liikudes tuleb vastata küsimustele ja lahendada ülesandeid. Põhimõtteliselt võib osaleda kes tahes, aga enamasti löövad kaasa teismelised, moodustades neljaliikmelisi võistkondi. Tänavu lubati kaasa lööma tuhat võistkonda.

Stardis saab iga võistkond juhtnöörid marsruudi, vihjed võimalike takistuste ja leidmist ootavate objektide kohta. Mida paremini ülesanded täita õnnestub, seda rohkem punkte võistkonna kontosse koguneb.
Lisapunkte annab etteantud teemale vastav riietus; seekordne märksõna oli „Kunstiteos”: mingi sümboolne, ajalooline või mütoloogiline stseen.

Võistkonnad saavad priipileti kõigile TMB liinidele; lubatud on ka toetusmeeskond, kui see ei kasuta võistluse jooksul ei autosid ega mootorrattaid.

BCN

 

 



Foto: Ken Kinsella / BLI


Malta: tuld toonekurgede pihta!

Enam-vähem igal kevadel tuleb kurbi linnuteateid Maltalt, kus linnupüüdjaid ja -jahimehi ei suuda mõistusele kutsuda ei kohalike ega välismaiste looduskaitsjate või politsei pingutused, samuti mitte riigile Euroopa Liidult mõistetud karistused. Tänavu tapeti saarel mitu valge-toonekurge.

17. mail Maltale jõudnud 200-pealine toonekurgede rändeparv on suurim, mida selles riigis kunagi nähtud. Kohalikud linnukaitsjad teavitasid halba kartes otsekohe politseid ning nii BirdLife Malta, kohaliku looduskaitseagentuuri kui ka munitsipaalpolitsei töötajad ruttasid linde jälgima ja kaitsma.

Paraku jäid linnud ööseks Ta’ Kandja ja Zurrieqi piirkonda ööbima ning seal ei suudetud nende turvalisust tagada: vähemalt kuus toonekurge tapeti, üks sai surmavalt haavata ja tema saatuseks jäi halastustapp. Veel mõne linnu puhul märgati nende äralennul vigastusi: kel puudusid suled, kellel ripnes jalg. Politsei arreteeris ka kaks tulistajat.

Umbes samal ajal leiti Zabbari lähedalt ka püssilasuga tapetud tõmmuiibis (Plegadis falcinellus), teine Malta jaoks haruldane läbirandaja.

BirdLife International

 

 



Foto: ELTIS


Üha rohkem Londoni punaseid busse sõidab hübriidmootoriga

Londoni bussivõrk on üks suuremaid ühistranspordisüsteeme maailmas: selles on üle 8500 sõiduki, mis kuuluvad üheksale operaatorfirmale. Londonis on üle 700 bussiliini, millel tehakse päevas umbes 6,4 miljonit reisi.

Esimesed hübriidmootoriga bussid toodi liinidele 2006. aastal, nüüd on neid 106 ja nad teenindavad põhiliselt kesklinnas asuvat kümmet liini. Neil bussidel on diiselmootor kombineeritud elektrimootori, akude ja generaatoriga. 8500-st 106 pole just suur suhtarv, ometi esindavad need sadakond sõidukit Londoni ühistranspordi tulevikku. Tuleva aasta olümpiamängude ajaks on kavas saada sõitma juba 300 hübriidbussi.

Hübriidbussid tagavad diiselkütuse kulu ja süsinikdioksiidi heite vähemalt 30-protsendise alanemise ning kolm detsibelli väiksema müra. Samuti kahaneb lämmastikoksiidide ja vingugaasi heide.

ELTIS






KOMMENTAAR





Eravalduses Vihula ja RMK hallata Sagadi (pildil) pargis võib jalutada vabalt, riigile kuuluvas Palmses aga mitte

 

Tasu toetuse eest

Loodusjakirjal on neljapäeviti väike saade Kuku raadios (vt. http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/). Sel nädalal rääkisime veel kord Lahemaast: ajasin juttu elupõlise Lahemaa giidi Anne Kurepaluga. Muu hulgas ei jätnud ma küsimata seda, kuidas suhtuda sellesse, et Lahemaa ühte kuulsamasse parki Palmsesse saab ainult raha eest. Anne vastas nii:

„Kui Lahemaa hakkas Palmse parki korda tegema, siis ei olnud meil ka kõige hullemates unenägudes seda mõtet, et edaspidi tuleb Palmse parki jalutama minnes lunastada pilet või käepael. Mulle on see eriti vastumeelne selletõttu, et Palmse kordategemiseks on ju põhiliselt kasutatud Lahemaa rahvuspargi fondi raha.

Fondi idee üks autor oli tolleaegne rahandusminister Albert Norak, kes oli äärmiselt suur Lahemaa abiline. Ilma tema käivitatud Lahemaa fondita oleks Palmsest tänaseks tõenäoselt järel paras hunnik varemeid. Sellesse fondi maksid raha kümned või sajad Eesti ettevõtted, nii pisikesed kui ka suured, ja tegid seda aastate viisi. Minule oli näiteks eriti liigutav see, kui pimedate ühing maksis mitmel aastal kümneid tuhandeid rublasid. Või väike Kunda pesumaja, kus me käisime meie puhkekeskuse pesu pesemas – selle töötajad panid palgapäeval oma pisikesest palgast kokku 67 rubla ja kandsid selle Lahemaa fondi. Kui ma läksin pesu viima, siis teatasid nad väga uhkelt, et „me toetasime Lahemaad!”. Minu arvates on kõigile nendele Eestimaa inimestele väga solvav, et nad nüüd peavad maksma selle eest, et pääseda vaatama seda, mille taastamiseks on nad raha andnud. See, et hoonetesse sissepääs on tasuline, on normaalne. Aga see, et ma pean Palmses pargi jalutamise eest raha maksma – ma selletõttu ei käi seal enam.”

Meenutame, et Palmse mõis sai äsja koos Vihula ja Sagadiga nn. EDEN-i turismiauhinna (vt. http://www.eestiloodus.ee/uudistaja377.html).

Toomas Jüriado

 



JUUNI


 

Pildistusi eile hommikust:

  


... sirelite ilu hakkab kuhtuma, ...

  


... hobukastanite küünlad kustuma

  


Hoogu koguvad kodutänava pojengid ja ...

  


... pärnad ilmutavad juba kannatamatust õide puhkeda

  


Töölekõnnitee servas sinetab muru mailastest

Ja üks üllatus veel koduteelt:


 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

 
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012