Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
23. september  2011




SEPTEMBER
 





Ilm on olnud üsnagi vaheldusrikas, aga viimane nädal on toonud küll pigem ilusaid kui hulle ilmaüllatusi.

  


Pühapäevane päikesepaiste võinuks uhkete õite ...

  


... ja veelõbusõitjate toel tunduda lausa suvena, ...

  


... kui kikkapuu värvipillerkaar mõtteid sügisemaks poleks häälestanud

  


Sügisene suur maalritöö on nüüd õige hoo sisse saanud, ...

  


... kui vaid tuuled kaunimaid mosaiigikilde enneaegu maha ei vallatleks

 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB




Eesti Metsa sügisnumbri peateema on erametsandus

Üks erametsanduse viimase aasta teravamaid probleeme on olnud uus jahiseadus, mille järgi metsaomanikud loodavad saada suuremat sõnaõigust korraldada jahti oma kinnistul. Uue jahiseadusega seotud lootustest ja hirmudest kirjutab Eesti Metsa sügisnumbris Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Talle sekundeerib jahinduse teemadel zooloog Harri Valdmann. Erametsanduse teemadele on pühendatud ka mitu järgnevat artiklit. Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuhi Regina Hanseni kirjutised portreteerivad meie tublimaid erametsaomanikke, Kesk-Eesti metsaomanike ühingu liige Indrek Särg vahendab metsandusliku ühistegevuse konverentsil kõneldut, erametsakeskuse projektijuht Pille Aasamets kirjutab oma muljeist Prantsusmaa erametsanduse ja jahinduse kohta.

Muudest valdkondadest annab metsatööstuse poolelt Pille Rõivas ülevaate firmast Artiston ja metsahoiu poolelt kirjeldab Kadri Runnel koos kolleegidega torikseente ja samblike liike säilikpuudel. Eestist kaugemale viivad Hardi Tulluse artikkel eukalüptidest ja Hendrik Relve isiklikel rännumuljeil põhinev ülevaade Põhja- ja Lõuna-Ameerika metsadest. Kaks kirjutist puudutavad Põhja-Eesti liigirohkeimat parki – Oru parki.

Eesti Mets


    



EESTI UUDISEID



 

 


Fotol on (vasakult) Dmitri Šparo, tema abikaasa Valentina Lailo, Šparo südi abiline Jekaterina Kolesnikova ja Walteri büsti loonud skulptor Oleg Slepov

  


TÜ vanemteadur teadusloolane Erki Tammiksaar annab ülikooli muuseumile üle vimpli, mille on Herman Walteri ümbermatmise puhul valmistanud tema sugulased

  


Herman Walteri büst jõuab ülikooli: (vasakult) rektor Alar Karis, Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik, Dmitri Šparo, Venemaa konsul Ivan Stepanov ja Oleg Slepov


Mineviku suurmehed lähendavad Eesti ja Venemaa polaarajaloouurijaid

Esmaspäeva, 19. septembri ennelõunal sai Tartu ülikooli peahoones teoks sündmus, millest kirjutasime eelmises Uudistajas (http://www.eestiloodus.ee/uudistaja393.html): ülikoolile anti üle TÜ vilistlasest polaaruurija Herman Walteri ümbermatmisega seotud esemed.

Suvel Kotelnõi saarel ümbermatmistseremoonial viibinuist oli kohal kuus: kuulus Vene polaarrändur, Põhjala avastamise ajaloo uurija ja heategevuslike seiklusürituste korraldaja Dmitri Šparo, tema asetäitja, kaht eelmist Kotelnõi-retke juhtinud Jekaterina Kolesnikova ja Walteri skulptuuri autor Oleg Slepov; Eestist meie Venemaa suursaadik Simmu Tiik, teadusloolane Erki Tammiksaar ning filmi- ja rännumees Riho Västrik.
Šparo andis ülevaate Eduard von Tolli ekspeditsioonist, millel Walter arsti, ornitoloogi ja kütina kaasa lõi ning 1902. aasta alul paraku suri. Kolesnikova üsna süngete fotodega illustreeritud ülevaade selgitas, millisesse seisundisse oli Walteri viimne puhkepaik sattunud igikeltsa sulamise tõttu. Sisuliselt suudeti polaaruurija säilmed päästa lausa viimasel hetkel, nii et kindlamasse pinnasesse ümbermatmine oli vältimatu.
Suurepäraselt täiendas külaliste esinemist lõiguke Riho Västriku filmist, mis taaselustas pildis ja helis suvise kurb-piduliku tseremoonia Kotelnõil.

Ülikooli muuseumis meenutavad nüüd Herman Walterit Slepovi tehtud pronksbüst, kiviminäidised pinnasest, kus polaaruurija põrm puhkab, samast Kotelnõilt leitud ajupuidutükk ning Walteri sugulaste spetsiaalselt ümbermatmise puhuks valmistatud vimpel.

Venemaa polaarentusiastid jõudsid võõrustajate seltsis käia mitme Eestist pärit polaaruurijaga seotud paikades, näiteks Ferdinand von Wrangelli haual Viru-Jaagupis, Adam von Krusensterni mõisas Kiltsis ning von Tollide värskelt avatud muuseumis Kukruse mõisas.

Üritusel Tartu ülikoolis viibis arvukalt meediaesindajaid; siiski tundub, et Dmitri Šparo taolise suurmehe lühikäik väärinuks põhjalikumat valgustamist ka eestikeelses ajakirjanduses; näib, et venekeelsed kolleegid olid ses suhtes hoopis ettevõtlikumad. Eesti Loodus püüab veidi seda lünka leevendada ja avaldada lähiajal Šparost pikema kirjutise. Põhjust seda teha on kindlasti küllaga, sest Erki Tammiksaare hinnangul aitavad tekkinud kontaktid Eestil ja Venemaal ühiselt uurida polaarretkede ajalugu sügavuti ja veelgi viljakamalt.

Uudistaja

 



Allikas: matsalufestival.ee   


Lihulas tunnistati parimaks film Soome loodusest

Läinud nädalal nägi Läänemaal taas suurepäraseid loodusfilme: peeti 9. rahvusvaheline Matsalu festival.

Laupäeval kuulutas ürii, mida juhtis Yossi Weissler Iisraelist ja kuhu kuulusid veel Ulvar Käärt, Tiit Randla, mullune võitja soomlane Petteri Saario ja Erki Tammiksaar, välja võitjad. Grand prix määrati sakslasest reissööri Oliver Götzli filmile „Skandinaavia loodus – Soome”. ürii hinnangul on see ainulaadne kunstiteos „segu imepärastest kaadritest, andekast montaaist, oskuslikust reiist ning võrratutest loodushelidest. Selle filmi vaatamine on emotsionaalne kogemus, mis puudutab sügavalt”.

I preemia kategoorias „Loodus” sai „Ungari loodus – imeline märgala” (reissöör Zoltan Török, Ungari), kategoorias „Inimene ja loodus” „Green” (Patrick Rouxel, Prantsusmaa). ürii eriauhind määrati eestlanna Marianne Kõrveri filmile „Inimese mõõt”, Jaapani ja Uus-Meremaa linateosele „Elujõud – Brasiilia cerrado” (reissöör Satoshi Okabe) ning Kreeka reissööri Andreas Apostolidise võistlustööle „Inimesteta maa”.

Parima reii auhinna pälvis kategoorias „Loodus” soomlane Jouni Hiltunen („Tundmatu Põhjalaht”), kategoorias „Inimene ja loodus” aga brasiillased Marcos Negrao ja André Rangel („Katkine kuu”). Parima operaatoritöö auhinna said vastavalt Reinhard Radke ja Ivo Nörenberg (Saksamaa, „Serengeti”) ning Ron Chapple (Kanada, „Petropolis”).

Kiituskirjaga märgiti järgmisi filme: „Iraan, edelaosa” (reissöör Mohammad Reza Fartousi, Iraan), „Amazonas – 3. Tuleviku mets” (Christian Baumeister, Saksamaa), „Hundisaar, aastapikkune teekond” (Ksenia Kirsanova, Venemaa), „Vihmaussikütid” (Randall Wood, Austraalia), „Elujõud – Madagaskar” (Masahiro Hayakawa, Jaapan, Uus-Meremaa), „Tekkimise maa” (Moshe Alpert, Iisrael), „Elu dunglibaldahhiini all – kinkau” (Motohiro Amano ja Masaru Kuroki, Jaapan), „Delta” (Vassili Sarana, Eesti) ning „Ida-Scheldt – allveeavastused” (Edward Snijders, Holland). Anti ka hulk eriauhindu.

Vt. täpsemalt www.matsalufilm.ee.

matsalufilm.ee / Uudistaja

 

 


Hetk loodusringi avamiselt Viljandis

Foto: Peep Tobreluts


Viljandis saavad loodusesõpradest lapsed huviharidust

Viljandis alustas 13. septembril tööd laste loodusring. Avamisele oli peale kohalike asjaliste tulnud loodushariduse arendajad ka kaugemalt, näiteks Tartust ja Matsalust.

Esmalt arutasidki asjatundjad, mismoodi edendada loodusharidust Viljandis ja Viljandimaal. Ringi hoidja Peep Tobreluts andis lühikese ajalooülevaate ning avas raha puudusel paremaid aegu ootama jäänud unistusi. Arutelulised andsid häid soovitusi: näiteks luua ringile Facebooki konto (see ongi praeguseks olemas) ja korraldadaViljandi õpetajatele keskkonnahariduslik koolitustsükkel.

Siis toimus esimene ringitund lastega; pooleteise tunni jooksul võeti vastu külakosti ning jagati sealsamas lastele: keskkonnamängud kohe mängimiseks, õppematerjalid uurimiseks ja raamatukokku, head soovid otse südamesse. Iga osaleja sai külvata ühe seemne minikasvuhoonesse. Kõigi külvid on tähistatud ja aja möödudes saab näha, kas ja kes potist tärkab.

Päeva lõpuks matkati läbi linna Viljandi järve äärde, vaadati linnaloodust ning lõpetati retk kohvikus. Ringi teise tegevusnädala teema oli siili pesakasti ehitus.

ELHS/Uudistaja

 


Elvas kinnitati piirkonna ühistegevust
Esmaspäeval, 19. septembril allkirjastas 25 Elva puhkepiirkonna partnerit puhkepiirkonna turismi- ja puhkemajanduse ühise arendustegevuse kokkuleppe.
Elva puhkepiirkonna turismistrateegiat koostati ligi aasta, oma panuse on andnud 54 inimest eri ettevõtetest ja organisatsioonidest. Kaasatud oli nii era- kui ka avalik sektor. Nõu andis Rivo Noorkõiv osaühingust Geomedia.
Peale ülesande sõnastada puhkepiirkonna põhieesmärgid ja seada tulevikuplaane oli turismistrateegia siht koondada puhkepiirkonna turismiettevõtjad, saavutamaks ühiseesmärke, ja sõlmida ühise arendustegevuse kokkulepe.
Kokkuleppega ühinenud 25 partnerit nii äri- kui kolmandast sektorist usuvad, et nende jõupingutus ja ühiselt võetud vastutus aitab koos tulevikku vaadata.
Elva puhkepiirkonna turismistrateegia valmimist rahastasid Leader Eesti programm ja Elva puhkepiirkonna partnerid.
VVV SA

 


 

 


TASUB OSALEDA






Taas valitakse aasta keskkonnategu

Esmaspäeval, 19. septembril kuulutas keskkonnaministeerium välja konkursi „Aasta keskkonnategu 2011”, millega soovib tunnustada Eesti keskkonnahoidlikumaid ettevõtteid ja organisatsioone ning selgitada välja parimad meie looduse ja keskkonna heaks tehtud teod.

Esile võib tõsta nii suuri kui ka väikesi keskkonna heaks viimase 12 kuu jooksul tehtud tegusid.
Kandidaatideks võib esitada ettevõtteid ja organisatsioone, aga ka kollektiive ja üksikisikuid, sest konkursi raames võetakse mõõtu mitmes kategoorias: „Keskkonnategu”, „Keskkonnategija” ja „Keskkonnateoke”. Ankeetide saatmise tähtaeg on 21. oktoober. Täpsemat teavet leiab võrgupaigast
www.envir.ee/keskkonnategu.

Keskkonnaministeerium

  

 


Allikas: Ahhaa 


Täna on tähelepanu keskmes teadus

Täna, 23. septembril on järjekordne teadlaste öö.

Teadlaste öö on Euroopa Komisjoni algatusel loodud üleeuroopaline eri teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboreid jt. akadeemilisi organisatsioone ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul korraldatakse palju huvipakkuvaid teadust populariseerivaid ettevõtmisi.

Eesti tähistas teadlaste ööd esimest korda 2006. aastal. Ahhaa veebilehelt võib leida info ja pildid möödunud aastate ürituste kohta.

Eesti teadlaste ööd, mille märksõna on tänavu „teadusaasta”, korraldab teaduskeskus Ahhaa koostöös Eesti teaduste akadeemia ja Eesti rahvusringhäälinguga. Korraldatakse arvukalt üksiküritusi Tartus, Tallinnas, Valgas, Viljandis, Pärnus, Rakveres, Paides, Kohtla-Järvel, Saaremaal, Kihnu saarel ja Kukrusel. Vt. täpsemalt http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/?ajakava.

Teadukeskus Ahhaa / Uudistaja

  


 

 
Looduse Omnibuss viib homme

sibularetkele Peipsi vanausuliste juurde Kolkjasse ja Varnjasse. Pärastlõunal on sügisretke lodjaga mööda Suurt-Emajõge Käreverest Palupõhja. Võileib kaasa, lodja peal saab kohvi ja teed. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinnas on 21.30. Sõidu hind (lodi ja buss) on täiskasvanutele 22, õpilastele 15 eurot.

Tartlastele pakutakse umbes sama programmi, aga alustatakse lodjasõiduga Tartust Käreverre ja sealt suundutakse bussiga Peipsi äärde. Lodi väljub Tartust Lodjakoja juurest Ujula 98 kell 10.30, tagasi Tartusse saab 18 paiku. Hind on 15 ja 10 eurot.
Pühapäeval sõidetakse Tallinnast kanuuretkele ja rabamatkale Soomaale. Päeva juhendab Aivar Ruukel. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi jõuab 20. Sõidu hind koos piknikuga Riisal on 22 ja 15 eurot.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

  


Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolek
on 29. septembril kell 17.15 LUS-i majas Tartus (Struve 2). Ettekande „Universum ja selle areng” peab Mirt Gramann. Osaleda võivad kõik huvilised.

 




 


MAAILMAST


 

 


Valgeselg-kaeluskotkas (Gyps bengalensis)

Foto: J. C. Earnes / BirdLife


Diklofenaaki kurb epopöa Indias jätkub

Juba aastaid on olnud juttu sellest, et tuntud ravim diklofenaak on surmavalt ohtlik India kriitiliselt ohustatud kaeluskotkastele. Aga ajakirjas Oryx avaldatud uurimusest selgub, et ehkki selle valuvaigisti veterinaarkasutus on riigis juba 2006. aastast keelatud, müüb üle kolmandiku apteeke seda loomakasvatajatele edasi.

Mingi hulk valmistajaid toodabki endiselt diklofenaaki just otseselt veterinaarkasutuseks; tavalisem on see, et inimestele mõeldud ravimit müüakse suurtes purkides ja neid talumehed siis veiste jaoks hangivadki. Paraku on juba ammu kindlaks tehtud, et just loomakorjustes sisalduva suure diklofenaakikoguse tõttu ähvardab Lõuna-Aasias hukk kolme kaeluskotkaliiki perekonnast Gyps.

Dikofenaak on loomade ravimina keelatud ka Nepalis ja Pakistanis. Indias karmistati nõudeid aastal 2008: keelu rikkumine võib nüüd kaasa tuua vanglakaristuse. Aga kui uuringu tegijad käisid üle 250 veterinaar- ja tavaapteegis 11 India osariigis ja küsisid veiste raviks mittesteroidset põletikuvastast vahendit, pakuti neile 36% juhtudest just diklofenaaki, enamasti nimelt suurtes pudelites, mis on teoreetiliselt mõeldud inimestele, aga mida vaevalt keegi sel otstarbel ostaks.

Siiski oli varasemast hoopis rohkem – 70% apteekidest – saada meloksikaami, mille ravitoime veistele on väga sarnane diklofenaakiga, mis on aga korjusesööjalindudele ohutu. Paraku müüdi ligi kolmandikus apteekidest ka ketoprofeeni, mis on samuti kaeluskotkastele ülimalt ohtlik, aga pole veel siiani keelatud.

Et lõpetada optimistlikumas toonis, saab öelda, et tänavune aasta on olnud enneolematult edukas India kaeluskotkaste paljunduskeskustes: kotkatibusid on koorunud mullusest peaaegu kaks korda rohkem, nimelt 18. Seejuures neljal juhul on tegemist olnud n.-ö. teise kurnaga: mõni kotkapaar munes pärast esimese muna kõrvaldamist veel teisegi.

BirdLife




Allikas: GTN

 

Ressursid on selleks aastaks ammendatud

Kestliku elukorralduse pärast muretsev keskkonnaorganisatsioon Global Footprint Network (GTN) teatas 20. septembril, et tänavu saabub „maailma võlguelamise päev” (Earth Overshoot Day) 27. septembril.

Nii nagu pangad peavad arvet sissetulekute ja väljaminekute üle, võrdleb GTN inimkonna vajadust loodusvarude järele, näiteks toidu- ja toorainevajadust, looduse võimekusega neid varusid taastada ja saada jagu inimtekkelistest jäätmetest. Need arvutused näitavadki, et oleme üheksa kuuga kulutanud kõik selle, mida koduplaneet suudab sel aastal kestlikult pakkuda. Ülejäänud osa aastast elame juba tuleviku kulul. GTN presidendi Mathis Wackernageli sõnul on olukord võrreldav sellega, kui inimene lööb üheksa kuuga läbi aasta palga ja elab edasi säästudest – ja nii aastast aastasse, kuni säästud lõpuks otsa saavad.

Valdava osa oma ajaloost on inimkond suutnud püsida looduse pakutud varude raames; kriitiline lävepakk ületati 1970ndatel. Praegu vajaks inimkond GTN rehkenduste järgi juba 1,2 kuni 1,5 maakera varusid ning sajandi keskel kuluks meile ära juba kaks Maad, et kõiki oma soove rahuldada.

ÜRO prognooside kohaselt peaks inimkonna arvukus jõudma oktoobri lõpus seitsme miljardini. Aga tervelt kaks miljardit neist peab juba praegu toime tulema varudega, mis ei suuda rahuldada miinimumvajadusi.

Kui kellelgi on käepärast eelmiste aastate „võlguelamise päeva” täpsed kuupäevad, siis võib talle tunduda, et olukord on veidi paranenud. Tegelikult on küsimus lihtsalt aegamööda täpsustuvas arvutusmetoodikas; mingit pööret paremusele kahjuks toimunud pole, pigem vastupidi. Sestap on küsimusest, millal see päev ühel või teisel aastal täpselt on, hoopis olulisem, mis on meie pillava eluviisi hind: toidunappus, looduskoosluste allkäik, hävivad metsad, rikutud pinnas, aina kasvav süsihappegaasi hulk atmosfääris ja ookeanis – ning kõige eluvajaliku üha suurem hind.

Vt. ka videot http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/video_overshoot_explained.

Lugeda tasub ka Loodusajakirja väljaannetes ilmunud asjakohaseid artikleid (http://www.loodusesober.ee/artikkel1510_1506.html, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2840 jt.).

GTN/Uudistaja

  

 

KOMMENTAARI ASEMEL





Eelmise Uudistaja nuputusülesandele ei tulnud ühtegi vastust


Meie erinevad maailmad

Võib-olla oli põhjus selles, et me ei andnud kindlat tähtaega ega maininud auhinda, mille seekord kavatsesime välja loosida kõigi osalenute vahel, lahenduse täpsusest hoolimata, aga igatahes jäi eelmise Uudistaja piltmõistatus vastusteta. Pigem tahan küll loota, et mitte keegi Uudistaja lugejatest lihtsalt tõesti ei osanudki mingit lahendust pakkuda.

Needsamad kaks pilti pluss veel hulk analoogseid olid mõni aeg varem parajalt pikalt liikunud ka suurepäraste loodusetundjate e-kirjades. Oli mitu pakkumist, mis need objektid kindlasti EI OLE ja kuidas neid ehk võiks veel uurida. Aga samuti mitte ainsatki arvamust, kes või mis nad võiks olla. Kuni keegi sattus pilte näitama tema enda sõnul „militaarse huviga inimestele” – ja siis oli asi otsekohe selge: need on ju paintball’i värvikuulid!

Päris kõnekas lugu, kas pole? On loodusinimeste maailm, mis elab õndsas teadmatuses teatud „inimsaavutustest”. Ja kardetavasti suurem maailm, kus esmajoones teatakse just neid viimaseid, ja ollakse samas rõõmsas teadmatuses loodusest. Ning kus on ka üsna ükskõik, mida ühes või teises kohas on sünnis teha ja mida mitte. Päris tore on uskuda, et kõik 4209 Uudistaja tellijat elavad selles esimeses maailmas ja püüdlevad selle poole, et see MEIE maailm oleks suurem kui igat sorti jõmmide oma.

Toomas Jüriado

 

 



 

 TÄNA NELI MINUTIT PÄRAST KESKPÄEVA ALGAB KALENDRISÜGIS






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012